Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rembrandt - Lühikokkuvõte (0)

1 HALB
Punktid
Rembrandt -Holland.Tema maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega,kuid ta poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks,millel on SÜGAVAM SISU. INIMESE HINGEEELU ENNEOLEMATULT PEEN ANALÜÜS polnud mitte eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljenduseks.Armastas neid,keda ta kujutas, mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. VÄLINE ILU,FÜÜSILINE TÄIUSLIKKUS POLNUD OLULISED,inimeste mõõdupuuks sai nende SISEMAAILM. Looming kõige äärmuslikum vastand antiik-kunstile.
Rembrandti on peetud protestantliku kristluse kõige äärmuslikumaks kehastajaks.Ta maalis palju PIIBLI ja MÜTOLOOGIA AINETEL .INIMHINGE AVAMINE on lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Peale tunnustuse võitmist grupiportree "DR.TULPI ANATOOMIALOENG"u eest maalis ta 10a peamiselt PORTREID(eriti oma naisest Saskiast) ja mütoloogilisi või piibliainelisi KOMPOSITSIOONE. Neid teoseid iseloomustab bravuurne elurõõm, toredusküllus, soojad kuldsed toonid (" DANAE ","AUTOPORTREE SASKIAGA")Mitmetes töödes on tunda itaalia baroki mõjusid.
Pärast Saskia surma algasid Rembrandti maj.raskused, publik hakkas vähehaaval temast ära pöörduma.Tema looming aga ARENES TÕUSUJOONES. Ta ei saavutanud oma töödes emotsionaalset väljendusrikkust mitte enam efektsete pooside ja silmatorkava miimika abil, vaid ta teoste poeemiline hingestatus on loodud kõige lihtsamate, lausa igapäevaste vahenditega.("PÜHA PEREKOND") Suuremõõtmeline grupiportree"ÖINE VAHTKOND " sai tema loomingus murranguliseks teoseks.Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree kompositsioonist."Öine vahtkond"on DÜNAAMILINE ja EBATAVALINE .
Rembrandti hilisemad teosed on vabad,näiliselt täiesti juhusliku kompositsiooniga ,lihtsad ja monumentaalsed.Valgus muutub MAHEDAMAKS,HAJUVAKS,käsitluslaad JÄRJEST MAALILISEMAKS. Tema viimastel eluaastatel loodud teostes on psühholoogiline sügavus ja humanism leidnud kordumatult täiusliku kehastuse.("AUTOPORTREE", "KADUNUD POJA TAGASITULEK")
Rembrandti maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekäsitlus.Valgus on talle peamiseks välejndusvahendiks,see KOONDUB ALATI TEOSE SÕLMPUNKTI, KOMPOSITSIOONI KESKMESSE, jätte kürvalfiguurid salapärasesse hämarusse. VALGUSE JA VARJU PIIRID pole teravad vaid MAHEDAD ja ÕRNAD. Ta ei hinnanud looduslähedust loodusläheduse pärast, viimane teenib teostes humanistlikke ideid, seal aga kus tarvis, võttis ta ideede väljendamiseks appi ROMANTILISE, MUINASJUTULISE VALGUSKÄSITLUSE ja LOOBUB OTSESEST LOODUSE JÄLJENDAMISEST.
Oli kuulus ka GRAAFIKUNA.Ta ofotrides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski- suurt tähenduslikku üldistust kõige tavalisema motiivi puhul ning olulise esiletõstmist,enamasti samuti valguse abil.
DANAE-- Rembrandt lõi aktimaali,kuid mõne antiikjumalanna kujutamise asemel tegi Danae hoopis MAALÄHEDASEMANA, samas on temas aga enam SOOJUST.Danae oli mütoloogias kuningatütar,ta isale oli ennustatud surma lapse-lapse käe läbi. Sestap sulges isa Danae maa-alusesse vaskkambrisse, et tütar lapsi ei saaks. Ometi tungis Zeus kuldvihmana Danae juurde ja tollel sündis poeg Perseus. Paarkümmend aastat tagasi kahjustas seda maali üks fanaatiline muuseumikülastaja.
Rembrandt - Lühikokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sinikazzz Õppematerjali autor
Kunstiajaloo õpikust lühikokkuvõte Rembrandt.Selle järgi õppisin, töö sain 5.

Sarnased õppematerjalid

Rembrandt Harmenszoon van Rijn
9
docx

Rembrandt Harmenszoon van Rijn

Kuressaare Gümnaasium Rembrandt Harmenszoon van Rijn Referaat Koostaja: Juhendajad: Klass : 11a

Kunstiajalugu
Hollandi kunst 17-sajandil
2
docx

Hollandi kunst 17. sajandil

KUNSTIAJALUGU 21.Hollandi maalikunst 17. Sajandil · Kodanluse rikkus tuleneb merevoorimeheametist · Kunstitellija (kodanlane) nõuab elulähedust, ilma liialdusteta kunsti · Tähtsaim maalikunst · Teemad:portree, olustiku e zanrimaal, maastiku ja meremaal, natüürmort · Looduslähedus, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega · Reaalsuse taotlemine · Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: · Tähtis praktilisus, mugavus · Levisid lõõridega ahjud · Raekoda ­ kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT: · Olustikumaal

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite

Kultuuriajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam

Kunstiajalugu
Egiptusest Futurismini
35
docx

Egiptusest Futurismini

1666). Ta sidus portreed (nii üksik- kui ka grupiportreed) olustikulise tegevusega ja saavutas seetõttu oma töödes erilise elavuse ja loomulikkuse. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ja selgesti loetavad. Hals oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Keegi peale teda pole osanud nii hästi naeru kujutada - alates muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni välja. Teine suure kuulsuse saavutanud hollandi maalikunstnik kannab nime REMBRANDT HARMENSZ VAN RIJN (1606-1669). Ta maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel, kuid tema tähelepanu keskpunktis oli alati inimene oma psüühika ja meeleoludega. Kunstnik väljendab end peamiselt heledate ja tumedate toonide astmestamise teel. Tema lemmikvärvideks on pruun ja helekollane. Rembrandt võitis suure tunnustuse 1632. aastal grupiportreega "Dr Tulpi anatoomia-loeng". Järgnevatel aastatel maalis ta palju oma naist Saskiat, mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone

Kunst



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun