1. Mänguline tegevus tasapinnal orienteerumiseks. Lasen lastel joonistada ülesse paremasse nurka koera. Ülesse vasakusse nurka lasen joonistada seda, mida koerad söövad. Alla paremasse nurka joonistavad lapsed koha, kus koer magab. Alla vasakusse nurka asja, millega meeldib koerale kõige rohkem mängida. Paberi keskele palun lastel joonistada koera sõbra. 2. Kaks mängulist tegevust ruumis orienteerumiseks. Endast lähtuvalt: Laps seisab kohal ja ma küsin lapse käest, et mis asub sinust ees ja paremal (eelnevalt olen vastavatele kohtadele asetanud suuremaid mänguasju), ees ja vasakul, mis asub sinu ees. Ja vastavalt ka samamoodi lapse taga asuvate asjade kohta- mis asub sinu taga
on mu silmad pärast punased ja väga valusad . Enamasti istuvad minu vanused ja veelgi nooremad arvutis päris pikka aega . Põhilisteks tegevusteks arvuti taga on : rates kommenteerimine ja piltide vaatamine , internetis leiduvate huvitavamate mängudega tegelemine , messenger'is jutustamine mõttetuid teemasid , muusika kuulamine internetist või arvutisse salvestatuid . Väiksemad lapsed enamjaolt mängivad mänge ja joonistavad pilte arvutis . Paljud inimesed , kaasa arvatud ka mina , unustavad ennast arvuti taha lihtsalt ära ja võivad niimoodi seal olla mitu tundi järjest . On ka lapsi ja minu vanuseid ,kes on saanud endale prillid ,kuna ei piiranud enda teleka vaatamis ja arvtis olemise tahet . Nagu ütleb ka vanasõna , et ,,Omad vitsad peksavad" . Minul veel prille pole ja loodan , et ei saa ka , sest mina ei istu väga tihti ega kaua arvuti taga . Tavaliselt saan arvutisse vähemalt kord nädalas , kui sedagi
! ! ? ! ! ? ! ! ? ! ! ? ? ? . 10 min. 1.Laulu kordus: ,,Kus on minu koduke" · Laulu ettekandmine Laulavad ,,rollides". 2 esimest rida ühed, 2 teist teised. 2. Muusika kuulamine · Kuulamine Kuulamise jooksul joonistavad vabal · Joonistamine teemal. Muusika analüüsimisel kasutavad · Analüüsimine omadussõnu, mis iseloomustavad muusikat. Räägitakse meeleolust. Õpetaja tutvustab muusikat lõpus, et
meie ühsikonda ja inimesi. Näiteks korraldasid nad kampaania nimega " Aita vanemat! ", kus Rahvaliidu Noored aitasid Tartus kümneid vanureid töödega, mis eakatel üle jõu käivad. Samuti eelmainitud kampaania " Vanapaber ei ole praht! " , mille käigus on kokku kogutud Eesti suurimatest linnadest kokku 116, 4 tonni vanapaberit, mis läks ümbertöötlemisse. Nende üheks projektiks oli ka " Väikesest mõttest suur rõõm! ", kus osalesid/ osalevad 2.- 4. klassi õpilased, kes joonistavad, kirjutavad ja luuletavad sellest, mis nende kodukohas ja selle ümber tahaks parandamist või muutmist. Neid joonistusi ja kirjutisi võetakse arvesse ja üritatakse anda endast parim, et need asjad saavad parandatud. Ja ma olen üsna kindel, et Rahvaliidu Noored saavad sellega hakkama. Kuna ma ise poliitikast eriti huvitatud ei ole, aga nende kampaaniad mind huvitavad, siis üritan nendest aktsioonidest osa võtta. Seda kõike aga peale kooli lõpetamist!
Tavaliselt on ikka nii, et õpetaja valib tegevuse teema. Minu arvates võiks aga olla sedasi, et mingi aja tagant valivad lapsed ise, mida nad teevad. Kõik võivad teha ka erinevaid asju ja hiljem räägivad, mida nad paberil kujutasid. See annab lastele võimaluse ennast sedasi väljendada, kuidas nad end hetkel tunnevad ja tõenäoliselt räägib iga laps põnevusega oma kunstiteosest. Samas võib ka olla nii, et mõni laps valib teema, näiteks "Minu lemmik loom", ning kõik joonistavad seda. Olen kindel, et iga laps ootaks seda korda, millal tema saab teema valida. Viimaseks, lastel peaks olema ka vabal ajal võimalus tegeleda kunstiga. Ma arvan, et igas lasteaias saab laps joonistada, kui ta seda soovib. Mu kogemus näitab, et nad soovivad seda üpris tihti. Töötasin laste mängukeskuses ja kuigi seal oli väga palju mänguasju, tahtsid enamus lapsed varem või hiljem ikka joonistada. Nad ei kurtnud kunagi, et ei oska, vaid
teoseid. Tema looming pole suur, kuid olemasolev on väga kunstimeisterlik. Kirjandusloos peetakse teda aga objektiivse romaani loojaks. Tema tegelased unistavad elust kusagil mujal kus armastus viib võidule, ent tegelikult toob see vaid huku. Flaubert oli ka perfektsionist, ta avaldas vaid teoseid mis olid viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary surmastseen kliiniliste üksikasjadeni täpselt kirjeldatud). Gustave Flauberti loomingus on eriline see, et sõnad joonistavad silme ette jooksva pildi kus pinge pidevalt tõuseb. "Madame Bovary" on romantismivastane teos. Unistused, ideaalsed kangelased kõigelt sellelt, mida romantikud poetiseerisid, röövib ta aupaiste. Autor naeruvääristab romantikute subjektivismi, lüürilisi emaotsioone, püüdlusi muuta tegelikkust vastavaks oma soovunelmatele ja fantaasiale. Prantsusmaal hakati noori fantaseerijaid ja unistajannasid, iseloomustama sõnaga
kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjulist, kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid eelkõige usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud. Kuidas neid maalinguid usu eesmärkidel kasutati ei saa me muidugi enam kunagi teada, kuid on arvatud, et nad võisid olla teatud jahimaagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid erilisel moel. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees
väärtustava inimesega, siis millest tekivad peamised probleemid? Rahast. Igaüks esindab ju oma. Selleks on vajalik silmaringi arendamine, mis on suuresti seotud maailmavaate kujunemisega. ,,Kõik tõed on relatiivsed. Me peame neid kõiki teadma ja mitte ühtegi eelistama" (Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng") Teadmine võrdub aktsepteerimine, see on üldine. Eelistus on isiklik, see kujuneb läbi seoste. Inimeste mõistus on täis erinevaid võrdkujusid, mis joonistavad tema enda elutee ja selle kvaliteedi. Üksteise mõtteid on kasulik teada, see arendab isiklikku maailmakäsitlust, kuid ei tohi unustada, et iga inimese sümbolid on isiklikud ehk tema enese tunnetuslikud. Ainult vältides sellist pettumist on võimalik areneda terve elu. Kartus eksida on suurim viga. Nagu on öelnud Vissarion Belinski: ,,Elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad."
astronoomilised küsimused mängisid suurt osa. Ja ometi hakkab kreeka astronoomia (mis oli vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid paigutavad maailmakorra ruumi; geomeetriliste skeemidena kujutavad nad endale ette universumi ülesehitust, asetust, kaugusi, mõõtmeid ja tähtede liikumisi. Peale selle joonistavad nad kaardile maa plaani, märkides sellele kõik asustatud territooriumi maad, mered ja jõed. Samuti konstrueerivad nad universumi mehhaanilise mudeli nagu Anaximandrose sfäärid, mida ta mõnede tunnistuste põhjal oli teinud. Andes endale sellisel kujul võimaluse maailma "näha", loovad nad sellest sõna otseses mõttes theôria, "vaatluse". Anaximandros ja Aristoteles Esimene substants (iseseisvalt olemasolev olev) on "lõputu, surematu ja jumalik, mis kõike hõlmab ja kõike juhib
MIKS?) Näiteks: EI, ma ei taha teiega minna kaasa nooremaid narrima ja kiusama, sest see pole ilus tegevu ning teine võib narrimist väga hinge võtta. Jah, ma tulen teiega kaasa, sest ei taha olla üksinda ja veel enam, et mind ennast narritaks selle pärast. Need oleksid lihtsalt näidised sellele situatsioonile ja kuidas tuleks vastata(koos põhjendusega). Edasi läheb asi õpilastele lõbusamaks ja loovamaks. Nüüd joonistavad õpilased enda kogetud sarnasest situatsioonist piltjutu(olukord, kus tuleb ennast kehtestada ja oma seisukohale kindlaks jääda). Küll aga jätaksid viimase kaasa kutsutava või vastuhakanu (jutumulli) tühjaks, sest siis nii saame hiljem klassis ühiselt läbi arutada, mis ja kuidas vastata,, mida tuua oma seisukoha põhjenduseks jne. Piltjutt jääb kodus kõpetada, Joonistamine ja värvimine on rahustav tegevus, mida õpilased vahetevahe vajavad Mõningaid situatsioone ka arvatavasti
kaasa, et neist tunneksid ka teised rõõmu. Mind ei huvita, et teised nii ei tee, meie teeme, teeme veel ja veel, terve elu, sest meile meeldib nii. Olles vaba, tunnen, mida tähendab olla mina ise, sest siis ei piira keegi minu kapriise, soove ja tegemisi. Pole tähtsust, et naiivsus maailma vastu toob vaid probleeme kaasa, sest olen teinud palju vigu kui minu eakaaslased , aga olen vaba ja valmis neist õppima. Olen alati tundnud kaasa inimestele, kes joonistavad endale igal hommikul Britney Spearsi näo pähe või prindivad välja kümneid Paris Hiltoni pilte, et leiaksid kaubamajast just sellised püksid nagu sellel kaunitaril. Nad meenutavad mulle vanaema lambakarja, kus ei teinud vahet ühelgi isendil. Lambakesed eksisteerisid vaid kõik koos, sest üksinda ei osanud need rumalukesed kuhugi minna ega mõelda. Loomulikult ma ei väida, et tahaksid homme hunte
Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koopaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjulist, kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid eelkõige usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud. Nad võisid olla teatud jahimaagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samast ajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi
Kordamise abil pole mõtet meelde jätta verbaalset materjali, selle asemel peaks informatsiooni hoopis omavahel seostama [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Oma praeguse eriala aineid saan ma tihti seostada oma lapse arenguga. Näiteks kui räägiti kunstiõpetuse loengus, laste vanusest ja nende joonistamisoskustest, siis tuli mulle kohe silme ette need „peajalgsed“, mida mu laps joonistas, seega polnud mul raske kontrolltöös meenutada, mis vanuses lapsed „peajalgseid“ joonistavad. Õppimise juures on oluline ka õpitu mõtestamine. Õpetaja peaks oskama esitada uut infot nii, et õpilased suudaksid seda seostada juba olemasoleva infoga, õpetus võiks olla emotsionaalne ja ka küsimuste küsimine ning neile vastamine peaks toetama õpitu mõtestamist [ CITATION Kik10 l 1061 ]. Näiteks, kui õppejõud räägib mingisugusel teemal ja mul tekib selle teema kohta küsimus, mis viib vastuollu minu eelnevad teadmised uue
Laps waldorflasteaias Milline on waldorflasteaed? Väikestele lastele pakutakse lasteaias rõõmsat ja harmoonilist keskkonda. Tegemist ei ole kavakindla õppimise vaid koduse õhkkonna loomisega. Õpetajaks pole mitte akadeemik vaid pigem emalik hing, kes lapsi armastab. Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Lastelt otsest töötegemist ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab selles vanuses oleva lapse põhivajadustele. Lastega tegeledes on kindlasti oluline ka suunamine ja korra hoidmine, siiski tuleb lasta lastel olla lihtsalt lapsed. (Wilkinson 1996) Kuidas areneb väikelaps? Fritz Koegel esitab oma seisukohti järgnevalt: Esimene kokkupuude maailmaga on lapsel tema sünnihetkel, kui ta ilmavalgust näeb, esimese hingetõmbe teeb ja esimese toidu emapiima näol vastu võtab
Miks just seal ja siis? Kellele on see probleem? Miks just neile? Kui üldine (suur, tähtis, raske, ...) see probleem on? Millised on alamprobleemid ja kuidas on nad seotud? Probleemi alade määramine Mis juhtub lahendi rakendamisel? Miks, millal, kus, mil moel, kui palju,....? Tulemus Vajadused Lahend Ressursid Ümbruskond Kus? Inimesed kes on kaasatud Süsteemi määraetlemine Materjal Energia Info Jne. Paremal Primaarne Sekundaarne Ebaoluline " 6 3 5 " Meetod - 6 loovisikut joonistavad, 3 lahendivisandit paberile, 5 minuti jooksul seejärel vahetavad omavahel paberid, Ajakulu ~ 30 min. Ajurünnak 7 - 8 inimest grupis töötavad 30 - 40 minutit Reeglid, nõuded: - osavõtjad peavad olema teovalmid ja heas meeleolus - koostatakse inimestest grupid -- ideed väljendatakse väga lühidalt - ei tohi kritiseerida -tuleb esitada võimalikult palju ideesid - kõik ideed tuleb protokollida - grupi juht jälgib reeglite täitmist Lõpuks : - täpsustatakse ideed - grupeeritakse
kajab armastus ja lembus. Fakte: mondala püha ehitis stuube kivist tehtud kelluke Modhera ülekujundatud samba tipus sümboolne loom, enamasti lõvi Hiina kunst Hiina kunst Tunnuseid: draakon (kuld, punane värv peal); paks; rasvane; kontrastne; skulptuur: paks, väänlev, nagu soomused seljas; eriti laineline maastik (pahad vaimud); karbikesed peavad olema tohutult nikerdatud; taldrikumaalid; tühi pilt; joonistavad kõik täpselt ära (maal nt mäed kobrutavad) tänapäeva inimese arust jubedad/häirivad värvid kasutusel; palju inimesi piltidel; puuehitised; mitmekorruselised katused; reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk (sambad, talad); ehitised kaunistati ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega; levisid kaljusse raiutud templid; pagoodid -mitmetahulised tornitaolised ehitised, mille korruste vahel olid üleskeerduvad servad; oskavad materjali
13 noort )võrk on kaetud riidega, mängu pikkus kaks mängu, mängitakse 10 punktini. Ülesanne: Võrkpalli reeglid,tehnikad,löögid,servid Vahendid: võrkpall,riie,vile,taimer,esmaabi kohver Tegevus: Spordistaadium 55 min. Tegevus 2: Ülesanne: Heidi Reialiga noored joonistavad mõistetekaardi "Sport ja mina !" (individuaalne töö). Vahendid: pastakad, värvipliiatsid,tapeedi rull, märkmepaberid, arvuti, käärid, internet. Tegevuskoht: Tegevus 1 Spordistaadionil, tegevus 2 Muruplats Vastutajad: Pille-Riin Pruus, Heidi Reial, Margus Mäeots 55 min. Kokku: 1 h 10 min. 5) 11.30 12
haavatud, vaid kui kujutatakse loomi, siis need on väga rahulikus poosis ja kaunid. Restaureeritud kivisein Eriti leiab sarnasusi ürgajaga tänapäeva laste piltidelt, nüüdisaja lapsed on mõistuselt sama arenenud nagu olid ürgajal inimesed, mõlemate joonistustelt leiame sarnasusi. Kui ürgaja inimesed kujutasid end koopamaalingutel jahti pidamas, siis nad joonistasid end ,,kriipsujukudena" nagu ka tänapäeva lapsed joonistavad inimesi. Kuid peab tõdema, et ürgaja inimesed oskasid tunduvalt paremini joonistada loomi, kui tänapäeva lapsed. Tänaseks leitud koopamaalingutel on kõik kujutatud loomad eriti täpselt välja toodud, vähemalt nende kontuurid. Ka praeguseni joonistatakse neid loomi suhteliselt samamoodi. Altamira koopad. Vibukütid ja piison Tänapäeva lapse joonistus. Vibukütt Veel leidsin sarnasusi joonisfilmist ,,Jääaeg" . Sealgi on kasutatud koopamaale näitamaks, mis
säilitanud eksistentsiaalse õudustunde. Kindlast ja selgest vormist loobumise pärast nähti ka Fautrier's informalismi rajajat. Jean Fautrier Uut kunstivoolu mõjutasid juba varem abstrakseks kujunenud maalijate tööd. Neist Pierre Soulages ja Gerard Schneider kujundavad isiklikke võtteid, mida mida nad väikeste muutudega pildist pilti varieerivad. Nad maalivad või õigemini joonistavad laia mahlase pintslilöögiga midagi hieroglüüfitaolist, mis mõjub spontaansena siiski ainult esimesel pilgul. Näilise kaose taga on tunda siiski prantsuslikku kaalutlust ja kompositsioonitunnet. Soulages'i värvivalik on napp. Tavaliselt üks tumedam toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja tasakaalustab paljusid, tihti teravalt kontrastseid ja puhtaid värvitoone. Pierre Soulages 1971 Gerald Schneider
leiba, poisid sunnivad ka Hiiet sööma ja ta hakkab oksele, Leemet tunnistab emale et sõi leiba, Salme on ka leiba proovinud ja ema on ahastuses, Leemet läheb onni taha häda tegema ja vestleb seal Meemega, peale seda läheb tuppa liha sööma 12. lk109 - lapsed saavad jâlle kokku & arutavad eilset leivasöömist, Pärtel&Leemet lähevad leiva pärast tülli, Leemet&Hiie&Ints lähevad Pirre ja Räägu juurde täid imetlema, joonistavad&laulavad, Pärtel kolib ära külla, 13. lk118 - aina rohkem kolib külasse, alles jäid üksikud, Vootele lohutab Leemetit ja räägib tulevikust, Leemet igatseb Pärtelit, Leemet&Pärtel saavad kokku külaservas ja Leemet on pettunud, sest Peetrusest on saanud külainimene, 14. lk128 - kõle ja tühi sügis, valmistutakse talveuneks, Ints kutsub enda juurde talvituma, onu Vootele&Leemet ärkavad unest ja
pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjulist, kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid eelkõige usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud. Kuidas neid maalinguid usu eesmärkidel kasutati ei saa me muidugi enam kunagi teada, kuid on arvatud, et nad võisid olla teatud jahi- maagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid erilisel moel. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid
usaldussuhe lapse ja vanema vahel saab määravaks ka täiskasvanueas. 3.4. eluaastal areneb intensiivselt tundeelu. Laps samastub oma soost vanemaga ja vaimustub teisest soost vanemast. Teda hakkavad huvitama sugupooli käsitlevad teemad. Selles vanuses on lapse tunded tugevad ja keevalised ning ta kogeb tihti sisemist vastuolu. Laps vajab mõistvaid, siiraid ja turvalisi lähedussuhteid. Selles vanuses on lapsed väga loomingulised, sepitsevad muinasjutte, joonistavad, leiutavad kujutlusmaailma olendeid jne. Viies ja kuues eluaasta. See on kiire õppimise ning vaimse arenemise periood. Tuleb tähele panna, et laps õpib, samastudes täiskasvanutega, jäljendades nende kõneviisi ning tõekspidamisi. Õige ja vale eristamist õpetavad lähedased inimesed, keda laps usaldab. Kui täiskasvanu peab lubadustest kinni, siis õpib seda tegema ka laps. Sel perioodil arenevad lapsel
· Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid, kuuldes, haistes ja tunnetades kompimismeele abil ümbrust neist paremini. · Tüdrukud hakkavad varem rääkima, sest nad on verbaalsemalt võimekamad, kuna emad räägivad tüdrukutega rohkem kui poistega. · Tüdrukute sõprust ühendavad emotsioonid ja füüsiline lähedus, poistel on tähtsamal kohal tegevused ja huvid. · Loominguliselt pole poistel ja tüdrukutel vahet: nad kõik on andekad (joonistavad ja kleebivad- loometöö, laulavad ja mängivad). Andes neile kätte midagi voltimiseks või isetegemiseks, keskenduvad nad oskusele leida oma mõtteid ja tundeid. · Musikaalselt on igas lapses peidus võime ja inspiratsioon, mida tuleb aja jooksul välja arendada. Musikaalsus ei tähenda ainult seda, et osatakse laulda, vaid, et kuidas laps suudab seda väljendada, esitada. · Kuue viisi pidava tüdruku kohta tuleb üks viisipidaja poiss, ent isegi kui laps
materjali omadusi. N3.Lapsed räägivad loomadest.Toovad näiteid enda kogemustest ja nähtud loomadest. Õpetaja küsib lastelt küsimusi(näiteks: Miks jänes karva vahetab? Kes on tema vaenlased? ). Üks laps on väga aktiivne ja usin oma kogemusi ja elamusi rääkima ning õpetajale vastama. Teised lapsed vastavad rohkem siis, kui õpetaja nime pidi küsib.Lastel areneb nii suhtlemisoskus kui ka silmaring ning nad õpivad tundma loomade elu. Seejärel lapsed joonistavad ise loomi metsas.(saavad vabalt valida, keda nad joonistavad). Õpetaja jagab lastele näpunäiteid.Näiteks kui lapsed ei oska looma keha joonistada võib jooistada ainult pea ja jätta keha puu taha. Lapsed võivad valida ka ise vahendid, millega nad joonistada tahavad. Pilt ei tohi jääda valge taustaga ja loomad ei tohi olla läbipaistvad. 9
deformatsioon omavahel võrdelised. Voolavuspiir-nim. Pinget,mille juures materjal voolab,st deformeerumine toimub koormuse suurenemiseta. Elastsuspiir-suurim pinge,mille saavutamiseni ei teki kehas olulist jääkdeformatsioone. Tugevuspiir-nim.pinget,mis vastab purunemisele eelnenud suurimale koormusele. 15. Tõmbekatse, kalestumine. Tõmbekatse selleks et määrata materjalöi tõmbetugevust tehakse tõmbekatse. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Kalestumine-materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähendamine korduval voolavuspinget ületaval koormamaisel.Materjal muutub hapramaks. 16. Varutegur, lubatav pinge, piirpinge, arvutuslik pinge. Varutegur tähendab konstruktsiooni või tema üksikosade loomist nii, et lubatud pinged on madalamad piirpingetest võrdeliselt varuteguriga. Seega lubatud pinge , kus
loetu ajal loetu visualiseerimine. Nooremate lugejate jaoks on hea, kui teksti kõrval on olemas toetavad illustratsioonid, mis aitavad luua üksikasjalikumaid mentaalseid mudeleid ning see tõstab omakorda loetust arusaamist. Tehti kindlaks, et head illustratsioonid aitavad vähem kogenud või noortel lugejatel leida seost nende varasemate teadmiste ja loetava teksti vahel. Mitmed uurijad on välja toonud ka joonistamisestrateegia. On pakutud, et kui lugejad samal ajal joonistavad , luuakse mentaalne mudel palju kergemini, sest aktiveeritakse varasemad teadmised. Leiti, et teadmiste rakendamine illustratsioonide vaatamisel ja ise joonistamisel on erinev. Samuti on kindlaks tehtud, et jutu kangelase maailm muutub konkreetsemaks, arusaadavamaks, kui teksti vahele kasutatakse pildid asjadest ja kaartidest on kõrval. Üks efektiivne viis loetust aru saada on ka peategelase käitumise ja motiivide mõistmine ning endale arusaadavaks tegemine. Nii on lugejal võimalik ennast
Seepeale lugesid lapsed seda lauset kooris sõnahaaval, liites iga kord juurde ühe sõna. Lauset korrati seni, kuni oli selge, kus milline sõna oli. Seejärel jaotas õpetaja esimese sõna silpideks. Lõpuks jaotati silp omakorda tähtedeks. Karl Vogel soovitas lugema- ja kirjutama õppimist siduda joonistamise, laulmise ja vaatlusõpetusega seesuguselt: esmalt vaadeldakse pilti ja arutletakse selle ainetel, siis jutustab täiskasvanu pildi kohta loo ning seejärel joonistavad lapsed jutu järgi oma pildi. Pildi juurde kirjutavad nad selle sõna, mis jutus ja pildil kujutatust kõige olulisemana tundub. Lõpuks jaotatakse kirjutatud sõna silpideks ja häälikuteks. Lasteaiaõpetaja roll Igal lapsel on lugemisvalmiduse kujunemisel individuaalsed erinevused. Nendega peaks õpetaja oma rühma laste puhul arvestama. Kui laps tuuakse viimasesse või eelviimasesse lasteaiarühma, sellisel juhul ei tea õpetaja, milline on lapse eelnev areng. Kas lugemisvalmiduse
kujutatu väljanägemisele. Tüdrukutele on aga olulisem esteetiline väljendus. Üldiselt ongi joonistamist peetud tüdrukute meelistegevuseks. Poistele lubatakse rohkem agressiivsusavaldusi, neid õhutatakse aktiivsusele, initsiatiivi ilmutamisele, tüdrukutelt aga oodatakse südamlikkust, tundelisust, emotsionaalsust, mis väljendub ka joonistamise temaatikas. Poisid joonistavad rohkem ehitisi, masinaid, kosmosepilte, roboteid ja tüdrukud „ilusaid“ inimesi, printsesse, lilli ja loomi. Kuni murdeeani on tüdrukud oma aktiivsuselt ja ettevõtlikkuselt poistega võrdsed. Ent sugulise küpsemise perioodil jäävad nad selles poistele alla. Võib-olla teadlikult. Tüdrukud pole nii uudishimulikud kui poisid, nad riskivad vähem ja püüavad vältida keerulisi olukordi. On täiesti loogiline, et naise psüühikaski domineerib hoiak
antud olukorrast teadlik ning raskemaks teeb veel asjaolu, kui kannataja ise ka ei saa päris täpselt aru, mis teda antud tegevuse juurde ajendas. Selle muutmiseks on viimasel ajal tekkima hakanud aina rohkem üritusi, programme ning lausa ülemaailmseid päevi, mis tahtliku enesevigastamise teadvustamisele on pühendatud. On olemas selline asi nagu "Semikooloni projekt", kus tahtliku enesevigastamise all kannatavad või selle all kunagi kannatanud inimesed joonistavad enda kehale semikooloni, andes sellega teada, et nad on võitlejad ning nende lugu ei ole veel läbi. Antud projekt ei ole seotud ainult enesevigastamisega, vaid ka suitsiidiga ja mentaalsete haigustega. Põhimõte on näidata inimestele, et kõik enda kehale semikooloni joonistanud inimesed oleksid mingi hetk võinud lõpetada enda loo, kuid valisid teise tee - elu. Semikooloni projekt on väga inspireeriv ning emotsionaalne, andes kannatajatele lootust paremateks aegadeks. (Project ..
TORM Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks ,,Kalad" Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab
) Külla tuleb nukk Mai, kes tunneb huvi, mida lapsed aastaaegadest (loodusnähtustest) teavad ja mida tahavad teada. Nukk Mai jutustab, et on soe ja kuiv ilm, päike paistab soojalt (asetab päikese tahvlile). Lapsed arutavad, millisel aastaajal on väga soe? Õige- suvel. Õ/m "Mida ma suvel teen?" (lisas) Kunstikeskuses vaadeldakse erinevaid suve pilte (nt. kodust kaasa võetud fotosid) ja arutatakse, milline ilm on suvel, milline on loodus, suverõõmud ja millised värvid on?! Lapsed joonistavad suvega seonduvaid asju paberile. Seejärel lõigatakse välja ja asetatakse juba olemas oleva päikese juurde (postikuga). Vaatlemine ja võrdlemine (V. A)- loendame (valminud) pildil erinevaid nähtusi(nt. vikerkaar), mõisted suurem- väiksem, kõrgem- madalam, üks-mitu, värvid jne. Lõpus loeb nukk Mai koos lastega luuletuse "Ilm on hea ja särab päike, õnnelik on suur ja väike". Suve stend jääb seinale.
järgmiselt.Mõõdetakse püramiidi jälje diagonaali jäljed.Arvutatakse nende abil rombi pindala kõvadus leitakse (HV = P/S [kg/mm2][N/mm2]) Tugevus selleks nim materjali omadust vastupanna mõjutavale joule katkemata.Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevust. Tõmbekatse selleks et määrata materjalöi tõmbetugevust tehakse tõmbekatse. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. Proportsionaalsuse piir kuni selle jõuni toimub jõu ja pikenemise vahel proportsionaalne ehk võrdeline suhe.Tähis Ppe Elastsuspiir selle jõuni venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta.Tähis Pe Voolavuspiir antud jõuni toimub materjali intensiivne pikeneminje kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike.Tähis PT
võib selliseid probleeme vältida. Õpilaste jaoks, kes on vähemotiveeritud (liigutavad vaevalt suud või vaatavad passiivselt pealt) on segamini vastamine üheks mooduseks osavõtlikkuse suurendamisel. Vastuse kaardid Vastusekaardid on õpilaste isiklikud valged tahvlid, mida õpilased kasutavad õpetaja küsimustele vastamiseks. (Heward, 1994, viidatud Hayden, T. jt., 2009:13, järgi) Õpilased kirjutavad tähti, numbreid, sõnu või joonistavad isegi sümboleid ja näitavad siis üheaegselt oma tahvleid üleval hoides oma vastuseid õpetajale. Siis kustutavad õpilased vildist lapi, soki või paberrätikuga oma vastuse ja valmistuvad järgmiseks küsimuseks. Teiseks formaadiks vastusekaartidest on varem valmistrükitud kaardid, mille ühel küljel on kirjas "Õige" ja teisel küljel "Vale". Samuti võib kasutada sõnu paaris/paaritu, jah/ei ja muid sarnaseid. Kui õpetaja kasutab vastusekaarte,
lapse oma aktiivsus. Intellektuaalseks õpetuseks pole sel perioodil veel alust, sest see lühendaks lapsepõlve ning eemaldaks inimese hilisemast terviklikkusest korvamatuid valdkondi. Väikelastele pakutakse lasteaias rõõmsat ning harmoonilist keskkonda. Mänguasjad on arendavad ja kunstipärased. Töötegemist selle sõna otseses mõttes lastelt ei oodata. Nad mängivad, laulavad, näitlevad, voolivad, joonistavad ja maalivad ning seda mitte õpetaja juhendamisel, vaid jäljendades, sest see vastab paremini selles vanuses oleva lapse põhivajadusele. Lapse areng ja vastav õpetus klasside lõikes 1.-2.kl. 7-9-aastane laps on väga liikuv ja elab täielikult fantaasiamaailmas. Tähed ja numbrid õpitakse selgeks muinasjutukujundite abil. Lugemaõppimisega ei kiirustata, enamasti toimub see alles 2.klassis. 3.kl. 9-10-aastane jätab muinasjutumaailma ja siseneb "uude tegelikkusesse". Ümbritsev
85. Jäiga keha translatoorne liikumine 86. Jäiga keha translatoorseks liikumiseks ehk rööpliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel paralleelseks oma algsihiga · Teoreem -Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide tema punktide kiirused igal hetkel omavahel võrdsed nii suuruselt kui suunalt, kõikide punktide kiirendused võrdsed nii suuruselt kui suunalt, ning kõik punktid joonistavad ühesuguseid ja paralleelseid trajektoore. 87. Kiirendused · Nendega on asi lihtne, tarvitseb vaid võtta võrrandi (kiiruste kohta) mõlemast poolest tuletise aja järgi · Mingi punkti kiirusvektori tuletis aja järgi on selle punkti täiskiirendusvektor. 88. a B =a A v B = v A 89. 90. Trajektooride asi · Punkti B trajektoor saadakse punkti A trajektoorist paralleellükke tulemusena ·
võetakse üldiselt kindla rahvuse kultuurina, folkloor muutud teatavas mõttes kõigi omaks. Lisaks kasutatakse folkloori hariduslikel eesmärkidel koolis, peale selle võimalik folkloori õppimine ülikoolis, tehakse rahvusvahelist koostööd, tekivad uurijate võrgustikud jne. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, üldistavad väited (ainult matsid sodivad seintele, intelligendid joonistavad), parafraasid, aforistlikud mõtteterad (Milleks see kiire, mis kuhugi ei vii? Thoreau), minakeskne grafiti (Igatsen valgust), sina- pöördumised (Sa oled see mida lood/jood). 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad (Vanavene leetopiss, läti Henriku Liivimaa kroonika) Reisikirjad (Münster „Cosmographey“ 1588) ([Liivimaa] Lihtrahva seas on samuti
nemad muutuvad süzee-rollimängude üheks allikaks. Sellise mängu arenguks on tähtis sümboolsete ja asendatavate tegevuste tekkimine. Näiteks, kui nukku pannakse puulatile voodi asemel see on asendamine. Kui laps pöörab nukku peaga allapoole, raputab seda ja ütleb, et puistab soola soolatossist need on veel keerulisemad asenduslikud tegevused. Sellel ajaperioodil ilmuvad esimesed katsed pöörata kujutustegevusele paberi peal joonistamise vormis. Esialgul lapsed joonistavad kritseldised, millised võivad tähendada mis tahes: kass, koer või inimene, igaüks lapsele tuttav objekt. Kolmandal eluaastal lapse joonistused leiavad juba rohkem sarnasust kujundava objektiga. 7 Teisel eluaastal taastab laps täiskasvanu tegevuseid esemetega, temal ilmuvad ainelised mängud jäljendamised. Need kujutavad endast esimesed sammud täiskasvanute normide
leplikkuse vastu, mis andis tema reaaliderohketele värssidele elulise värskuse ning optimistliku üldhäälestuse. Ometi jäid mõned keerukamate arginähtuste tõlgendamised deklaratsioonide tasemele. Ühe öö soojendab lõke kahte inimest. Pärast sorivad kaks inimest tuhas kakskümmend aastat. (“Kirg”, 1963) Traadi esikkogu lüüriline kangelane kuulutab oma kutsumuseks jäädvustada neid, kes joonistavad “esivanemate mureliku sünnimaa näkku sajandi keskpäeva kirja”. Õigupoolest on Mats Traat järginud seda eesmärki läbi oma loomingu, alguses läbematu bravuuriga, edaspidi üha süveneva mõtiskluse ja mõtestusega. Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased.
mm. Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus. Tugevus Selleks nimetatakse materjali omadust vastupanna pidevalt mõjutavale jõule. Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevus. Tõmbekatse Tehakse selleks, et määrata materjali tõmbetugevust. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi, mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet. On ka mõned piirid: proportsionaalsuspiir, elastsuspiir, voolavuspiir, tugevuspiir. Sulamid Vasesulamid Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3 . Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda.
korralikke kollimaske muretseda). Halloween vaevalt läbi, lähevad kõigi hooajateadlike inimeste mõtted tänupüha väärilisele tähistamisele. Ontlikud pereemad toovad välja aastate jooksul soetatud kaunistused ja panevad neid kõikjale, kus vaba pinda. Poed paiskavad müüki kõikvõimalikke spetsvahendeid pühaderoogade valmistamiseks ja serveerimiseks, rääkimata siis veel pühadedekoorist. Algkooliõpilased aga harjutavad koolis ,,Esimese tänupüha" etenduseks, lõikavad, joonistavad, kleebivad keeleotsake suust väljas kõikvõimalikes värvides sügislehti, küllusesarvi ning loomulikult kalkuneid. Kirikutes aga kogutakse pakendatud või konserveeritud kujul toitu kodututele või abirahadest elatujatele, et nemadki pühadest osa saaks. Millest siis selline üleriiklik tänu, kust see pärineb? Vastuse saamiseks tuleb ajas tagasi rännata 1621 sügisesse, mil kõigest aasta eest Ameerikasse saabunud asunike seltskond
17) proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem 18) söö mitmekesiselt 19) valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. 20) ained toidust Lisa: Power Point esitlus ,,Tervislik toitumine" (Lisafailina) 1) Tund: Inimeseõpetus Töölehe teema: Tervislik toitumine Klass: 5 Eesmärgid: Teab taldrikureegleid ja oskab koostada oma tervislik lõuna. Tegevus: Õpetaja näitab videot http://www.youtube.com/watch?v=RsfDyOv0-6Y, õpilased pärast vatamist joonistavad oma taldrikut toiduga. Vastused: Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal LOODUSÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Köögiviljad Kuupäev:.................................... 1. Köögivilju kasvatatakse .................................... . 2. Mida tuleb köögiviljadega enne söömist teha? ..........................................................................
v0 millest C1 = - ja C2 = l . k Nüüd võime punkti liikumise võrrandi (4.25) põhjal lõplikult välja kirjutada, asendades sinna leitud integreerimiskonstandid v x = - 0 sin kt + l coskt k (4.27) Märkus: Need, kes joonistavad punkti M hoopis x-telje negatiivsele poolele, peavad arvestama, et sel juhul OM = x =-x ja Fx = + F . Kokkuvõttes tuleb lõpptulemus ikkagi (4.27). Näide 4.4 Materiaalne punkt M liigub sirgjooneliselt mööda telge Ox tõmbejõu mõjul, mis on võrdeline punkti massiga m ja pöördvõrdeline kauguse kuubiga nullpunktist O. Võrdetegur on k. Punkti algkoordinaat on x0 ja kiirusega v0 suundus ta x-telje positiivses suunas. Leida punkti kiirus koordinaadi x funktsioonina. Lahendus
vastava tunnuse alusel. Ülal, all. Ees ja taga. Vasakul, paremal Tööraamat lk 28–33 Nende teemade käsitlemisel kirjeldatakse vastavaid mõisteid, ka- sutades esemete ja iseenda ning kaasõpilaste asukohta nii klassi- ruumis kui ka mujal. Siin sobib joonistada ka niinimetatud õigeid pilte. Seda tehakse järgmiselt. Õpilastel on ees paberilehed, millele kirjutatakse vasakusse ülemis- se nurka V (vasak) ja paremasse nurka P (parem). Nüüd joonistavad õpilased pilte õpetaja etteütlemise järgi. Näiteks. Joonista lehe keskele maja, mis on sama kõrge kui sinu väike näpp. Majal on kaks akent, aknad on ruudukujulised. Akende vahel on uks. Ma- jast paremal kasvab õunapuu, mis on majast madalam. Õunapuu all kas- vab kolm lille. Maja ees istub kass, temast vasakul on piimakauss. Ülal taevas paistab päike. Maja tagant paistab kuusepuu, mis on majast kõr- gem. Kui pildid on valmis joonistanud, värvitakse need ära ja seejärel
edasiandmisel rakendanud ütlusi vanasõnalistest mõtteüldistustest (sh klassikalised vanasõnad, nende modifikatsioonid ehk nn antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. A. Suurima rühma moodustavad indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. Ainult matsid sodivad seintele. Intelligendid joonistavad. On palju vanasõnamodifikatsioone, vanasõnade ümbertegemist, mille põhiline eesmärk pole enam õpetlikkus, vaid esmajoones vaimukus, üllatus, uudsus ja naljasaamine. Üldistavate väidete rühma kuuluvad ka defineerivad üldistavad väited. Sageli kasutatakse väidetes negatsiooni. B. Autoritsitaadid, aforistlikud mõtteterad, mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused. Autoritsitaatide parafraseeringud. C. Minakeskne grafiti
Elektronkiire toru kujutab endast enamasti klaasist lehtrikujulist kolbi, mille põhi on läbipaistev. Toru sisse tekitatud vaakum on vajalik selleks, et õhu molekulid ei takistaks elektronide liikumist. Elektronkiiretoru sisaldab elektron prozektorit, mis tekitab peene sobivalt kiirendatud elektronide joa. Hälvitussüsteemi ülesandeks on anda elektronkiirele selline liikumine, et kiire elektronid sattudes ekraanile tekitavad seal helenduse ja joonistavad ekraanil vajaliku kujutise. Elektron prozektor koosneb katoodist, tüürelektroodist e. Modulaatorist ja kahest või kolmest annoodist (joonis 2). Katoodi ülesandeks on tekitada elektronkiire moodustamiseks vajalike vabuelektrone. Need elektronid tekitatakse termoemissiooni teel. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda kiiremini liiguvad aines elektronid. Teatud temperatuuril läheb nende kiirus sedavõrd suureks, et osa elektronidest suudab ainest väljuda ning nende edasist
vahetuseks kellukesi, kõristeid ja klaasasju. (Varsavski 1982:12). "Mulle näis," tunnistab Kolumbus, "et nad on väga vaesed inimesed... Juuksed kammivad nad allapoole kulmude peale ja ainult väikese osa, kõige pikemad juuksed, mida nad kunagi ei lõika, heidavad nad seljataha. Mõned värvivad ennast musta värviga, kuid nahk on neil nagu Kanaari saarte asukatel ei must ega valge; teised maalivad ennast punase värviga, mõned valgega ja osa nagu juhtub; ühed joonistavad täis kogu näo, teised kogu keha, aga mõnedel on maalitud ainult nina või silmade ümbrus." (Varsavski 1982:12). Saareelanikud ei tundnud rauda. Neil olid puust viskeodad. Teravikuna kasutati sageli kalahammast. Kuid leidus ka teistest materjalidest teravikke. Kui Kolumbus kahe päeva pärast teekonda jätkas (saar oli üldiselt vaene, ei kulda, ei kaneeli ega teisi maitseaineid, ja ta otsis kannatamatult rikkamaid maid), võttis ta 22
Jäsemete asümeetria, ühendamata (seostamata) kehaosad. Kehaosade kujutamine poolikutena. Monstrumite joonistamine. Genitaalide joonistamine. Äng, üldine ebakindlus? Kuidas käsi väriseb. Joonistust viirutatakse, kehaosad viirutatakse. Vaadatakse ka joont. Pinged? Tugev joon. Maapind. Pilvede joonistamine. Arglikkus, endassetõmbumine? Väikesed figuurid, lehe allosas. Jäetakse ära näo elemente. Laste joonistuste areng selle järgi, kuidas ja mida nad joonistavad. Kõige pealt kritselduste periood. Kui laps saab kätte pintsli/pliiatis tõmbab joone. Eesmärk pole kritseldus, vaid saada kontrast. Laste joonistused on kultuuriuniversaalsed. Edasi hakkab laps kasutama diagramme. Enamasti geomeetrilisi kujundeid (vormi aste+ kujutamise aste (3-4)), + ka teisi kujundeid. Siis hakkab ta neid kujundeid omavahel kombineerima. Neits tekib ka terve kogum. Siis saadakse aru, et ta joonistusel on tähendus. Tegelikult on juba kritseldustes tähendus olemas.
soorolle, nt siduda triikraua naise pildiga ◦ laps kiindub rohkem samasoolissse vanemasse joonistused ◦ 18.-30.elukuu - kritseldused, geomeetrilised kujundid > graafilised sümbolid, nt päike; vaieldav, kas laps üritab joonistustega midagi öelda ◦ 3.eluaasta - laps annab joonistustega edasi kindlaid asju, geomeetrilise kujundite kombineerimine, nt kriipsujukud, ka pimedad lapsed joonistavad samamoodi, nim intellektuaalne realism ehk laps joonistab, mida teab, sümbolina kõige olulisemad tunnused; siiski säilitatakse ruumilisus ◦ 8. eluaasta (tihti ka varem, kui kujutatavale objektile puudub vastav sümbol) - visuaalne realism - laps üritab objekti edasi anda võimalikult tõetruult autism - puudulik suhtlemine ja keelekasutus, fantaasiamängude puudumine, tihti andekad joonistajad, sest ei lihtsusta reaalsust sümboliteks
· Asustustihedus on seotud mitte ainult toitumisvõimalustega, mõjub ka kontaktide arv ja intensiivsus, juuresolek, eraldumisvõimalus. Ruumiteema saabumine psühholoogiasse · Kurt Lewin eluruum. Psühholoogiline reaalsus, kus toimivad tõmbavad-tõukavad jõud. · Edward Hall, Robert Sommer, Albert Mehrabian füüsiline ruum · Lähtekohaks: etoloogide uuringud + igapäevaelu tähelepanekud · Igapäevaelust: suhtlemise kultuurierinevused, miks arhitektid joonistavad järjest rohkem magamistube, miks on vangisolek karistuseks. · Viimased ca 40-50 aastat püüd kirjeldada inimese ruumikäitumise vorme ja seaduspärasusi. Distants Inimestevaheline vahemaa · Väide: sõltuvalt situatsioonist ja partnerist hoiavad inimesed igapäevasuhtlemises kindlat distantsi. Distantsihoidmine ei ole teadvustatud ega teadlikult reguleeritud tegevus. · Edward Hall "hidden dimension"
analüüsi elementaarsed tasemed 3. tunnetavad esemete kasutamist 2. eluaasta lõpust hakkavad tegevust esemest eraldama., s.o. üldistamise elementaarne etapp. Mäng peab ergutama last liigutama, s.t. mängimiseks peab olema palju ruumi. Sooline erinevus: 1. poisid-loomad, spordi õpetamine 2. tüdrukud- nukud, taimed, majapidamisesemed. Teadlik joonistamine alagab siis, kui hakkab omaette rääkima asjadega, mida paberile paneb- enne 2 aastaseks saamist o Joonistavad hea meeelega palju mittekujutatavaid asju (tuul, kisa jne.) o Lapselt vaja küsida, mida joonistab Taju. Mis põhiline- kas vorm või värv? o Kui anda esemed, mida tunneb erivärvilistena, valib vormi järgi, kui võõrad esemed, valib värvi järgi. o 80% 2-2,5-aastastest lastest eelistavad tuttavate asjade vormi. Kuulmine. Last rahustavad madalatoonilised rütmilised helid
annaabi.ee 
