Anaximandros (0)

Anaximandros
Anaximandros (u 610-546 eKr)
Ta kirjutas Kreeka esimese filosoofilise teose „Loodusest“, milles ta esitas oma astronoomilisi , 
geoloogilisi ja bioloogilisi vaateid. Tema olevat ka esimesena koostanud maakaardi. Anaximandros 
mõistis , et kui maad, nagu Thales ütles, kannab vesi, siis peaks miski muu kandma vett ja nii edasi 
ad infinitum: tegu oleks  lõputu regressiga. Ta lahendas probleemi ideega, et maa ei toetu millelegi. 
Maa on kosmoseruumis rippuv tahke objekt , mida hoiab paigal tema võrdne kaugus kõigist teistest 
objektidest. Anaximandros kujutas Maad ette silindrina.  Anaximandros  arvas , et kõik olev on 
tekkinud ühest algelemendist, kuid selleks ei saa olla vesi. Tema arvas, et algaine peab olema 
lõpmatu ning igavene.
“Eesi nõukogude entsüklopeedia.”
Apeiron- (piiritu, määramatu) on termin, millega ta tähistas maailma ürgalget, millel puuduvad 
määratlevad omadused.
Et täies ulatuses hinnata  Mileetose  koolkonna poolt elluviidud intellektuaalset revolutsiooni, peab 
kõigepealt analüüsima Anaximandrose loomingut. Eriti oluline on, et Anaximandros mitte ainult ei 
võtnud kasutusele sellist põhjapanevat terminit nagu archê (algus), vaid hakates kirjutama proosas, 
murdis ta teogoonia (õpetus jumalate saaamisloost) poeetilise stiili ja juurutas uue kirjandusliku žanri. 
Just Anaximandros oli see, kelle juures väljendus kõige selgepiirilisemalt uus kosmoloogiline skeem, 
mis jättis kreeklaste maailmapildile sügava ja kestva jälje. 
See skeem jääb geneetiliseks. Nagu physis ja genesis, säilitab ka archê oma ajalise tähenduse: 
algaluse, allikana. Füüsikud otsisid vastus küsimusele, kust kohast ja läbi mille on maailm tekkinud. 
Nende geneetiline rekonstruktsioon seletas korra kujunemist, mida praegu vaadeldakse aga 
ruumilisest aspektist. Mileetose koolkonnal on suurt võlg  babüloonia  astronoomia ees, millelt nad 
laenasid vaatlused ja meetodid. Babüloonia astronoomiale võlgnevad nad samuti sellised 
instrumendid nagu gnomon, mille Anaximandros oli Spartas üles seadnud.
Orientaalsete kontaktide uuenemine avaldab otsustavat mõju kreeka teadustegevusele, milles 
astronoomilised küsimused mängisid suurt osa. Ja ometi hakkab kreeka astronoomia (mis oli 
vaba astraalsest religioonist) kohe alguses oma geomeetrilise vaatenurga ja ilmaliku iseloomu 
tõttu kasvama teisel pinnal, kui babüloonia teadus teda oli inspireerinud. Joonia filosoofid 
paigutavad maailmakorra ruumi; geomeetriliste skeemidena kujutavad nad endale ette universumi 
ülesehitust, asetust, kaugusi, mõõtmeid ja tähtede liikumisi. Peale selle joonistavad nad kaardile 
maa plaani, märkides sellele kõik asustatud territooriumi maad, mered ja jõed. Samuti 
konstrueerivad nad universumi mehhaanilise mudeli nagu Anaximandrose sfäärid, mida ta 
mõnede tunnistuste põhjal oli teinud. Andes endale sellisel kujul võimaluse maailma "näha", 
loovad nad sellest sõna  otseses  mõttes theôria, "vaatluse".
Anaximandros ja  Aristoteles
Esimene  substants  (iseseisvalt olemasolev olev) on "lõputu, surematu ja 
jumalik , mis kõike hõlmab ja kõike juhib." Anaximandros mõistis seda kui 
omamoodi reaalsust, mis erineb kõikidest elementidest, kujutades endast 
nende ühist algalust, ammendamatut allikat, millest kõik võrdselt toituvad. 
Aristoteles seletab seda valikut järgmiselt: kui üks elementidest avalduks 
apeironina(lõpmatult), siis ta hävitaks kõik teised. Elemendid piiritlevad 
üksteist vastastikuste opositsioonide kaudu, järelikult peavad nad alati olema 
üksteisega võrdses suhtes. Tähelepanuväärne on, et aristootellik 
argumentatsioon rõhutab radikaalset muutust võimu ja korra suhtes. 
Basileiast (jumala kuningriik) ja monarchiast, mis müüdis olid korra loojad 
ja hoidjad, saavad Anaximandrose uues perspektiivis korra dekonstruktorid.
Anaximandrose poolt piisava täpsusega kujutatud uus 
maailmapilt sai põhjapanevaks nii presokraatilisele filosoofiale 
kui meditsiinilisele mõttele. 
Traditsiooni järgi arvas Anaximandros, et maa asub paigal oma keskse 
asukoha , sarnasuse ja tasakaalu tõttu. Asudes keskel ei ole ta millegi poolt 
valitsetud. Anaximandrose keskse asetuse ja "valitsemise" puudumise 
vaheline side näib paradoksaalne, ent seda võib kõrvutada Herodotose 
poliitilise tekstiga, kus leidub sama sõnavara ja isegi sarnasus. Herodotos 
jutustab, et peale  türann  Polykratese surma, kutsub Maiandros, kõik 
linnaelanikud kokku ja teatab oma otsusest türannia kaotada: "Ma ei kiida 
heaks," ütleb ta neile lühidalt, "Polykratese despootiat inimeste üle, kes on 
temaga võrdsed… Ma panen võimu keskele maha ja kuulutan teie seas välja 
võrdsuse.
Kasutatud allikad:
http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/vernant.html
http://www.iep.utm.edu/anaximan/
https://www.google.ee/search?rlz=1C1AVNG_enEE646EE646&espv=2&q=anaximander&oq=anaximand&gs_l=serp.3.1.35i39k1j0l4j0i30k1
l5.14482.15551.0.19025.3.3.0.0.0.0.163.409.0j3.3.0....0...1c.1.64. serp ..0.3.408.lF2XCLJ8G6U
https://annaabi.ee/Anaximandros-m83731.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Apeiron
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/anaximandros
Tänan kuulamast! :)

Document Outline

• Slide 1
• Anaximandros (u 610-546 eKr)
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Anaximandros ja Aristoteles
• Slide 7
• Slide 8
• Kasutatud allikad:
• Tänan kuulamast! :)