Jah, kuid samas on see ka koht, kus lüüakse päevad läbi aega surnuks. Näiteks, kas surfatakse niisama ringi, ollakse erinevates jututubades ja messengerides või istutakse lihtsalt mingis portaalis. Pahatihti on hoopis nii, et kui tahad iternetist kähku mingit asja vaadata või otsida, siis ikka vaatad veel ühte ja teist ning lõpuks avastad, et oled jälle mitu tundi arvuti taga istunud. Interneti liigtarvitajad on enamasi just noored. Paljud neist kasutavadki oma vaba aega ainult arvuti taga olemiseks. Enamasti seal suheldakse teistega erinevates jututubades ja messengerides, ollakse populaarsetes tutvumisportaalides (näiteks rate.ee) või surfatakse niisama ringi. Ning see, kui inimene oma elu ainult internetis elab, ei ole ka hea. Minu arust peaks ka lapsevanemad oma laste internetikasutamist jälgima ja piirama ning otsima neile ka muid tegevusi. Aga on ju lihtsam mõelda, et las ta parem on arvuti taga, kui hulgub kusagil väljas. Ning kaua
natuke rohkem valgustatud, sest tavaliselt klaviatuurile vaadates tundub siiski, et valgus pole piisav ja voodis töötamine pole ka kindlasti kõige õigem variant. Nagu teada, siis minu tööks on oma töökohal õppimine. Kuna õpin ärijuhtimist ja nagu ma ka mainisin, siis enamus kooliasjad teen ma ära kuvariga töötades. Näiteks pean mõnes enda erialaga seonduvas õppeaines tegema referaati, analüüsi, aruannet või siis ka arvuti tunniks täitma exceli tabelit jne. Siin kohal pean ma arvesse võtma, et kui teen kuvari taga tööd, et ma ei teeks liiga kaua selle taga tööd, sest see võib mu tervisele halvasti mõjuda. Mul võivad silmad valutama hakata ja kui ma ennast vahepeal ei liiguta siis ka selg ja isegi käed võivad sellest lõputust klaviatuuri trükkimisest ära väsida. Selleks ongi oluline, et oskaksin õigel ajal pause teha ja vaataksin, et minu istumisasend oleks ka korrektne
lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid.
a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid...............................................................................................................9 2.1. Mikroprotsessor.............................................................................................................10 2.2. Muut- ja püsimälu.......................................................................................
Lisaks 57 käsule kuuluvad MMX juurde ka 8 64- bitist registrit (MM0-MM7) ja neli uut andmetüüpi. Kuna registrid on 64-bitised, saab ühe käsuga töödelda kahte kaheksast kaheksabitisest sõnast koosnevat vektorit. MMX käsud kasutavad ujukomaregistreid, kuid registrid nimetatakse ümber enne esimese MMX-käsu täitmist. Ka peale viimase MMX-käsu täitmist tuleb sooritada EMMX-käsk, mis lubab neid registreid endiselt kasutada. MMX tarkvara on küll olemas, kuid väga suurt mõju ta arvuti jõudlusele ei avalda. Selles suhtes on MMX suhteliselt ebaõnnestunud. Tavakasutaja poolelt on riistvaras Pentiumi puhul ainuke erinevus selles, et Pentium MMX kasutab kahte pinget (sisemine ja välimine). 3Dnow! AMD poolt välja töötatud analoog MMX-le. Ka see lisa sisaldab uusi käske (algselt 24, tavakasutajale 21), mis kiirendavad eelkõige graafikat. Erinevalt MMX-st on sellel ka märgatav mõju arvuti töökiirusele. (nt Quake 2 jõudluse kasv umbes 1,5 korda)
'' Arutletakse lastega liikumise ja sportimise vajalikkusest ja tervislikkusest. Mängitakse lastelauludest koostatud liikumismänge ja liikumisega seonduvaid tegevusi. Kolmapäev- ,,Puhas on tervem!'' Arutletakse lastega, miks ja kuidas peab puhtust hoidma. Toimuvad erinevad lastelaulumängud ning puhtusega seotud tegevused. Neljapäev- ,,Õues on mõnus!'' Arutletakse lastega, miks peaks rohkem õues käima ja mida seal teha saab ning milline mõju on toas televiisori või arvuti taga logelemisel. Toimuvad erinevad mängud ja tegevused, mis on lõimitud lastelauludega. Reede- ,,Oleme terved!'' Tehakse lastega nädala kokkuvõte, mida lapsed õppisid ning kinnistatakse eelnevad teadmised lastelaulude ning teiste tegevuste kaudu. 7 ESMASPÄEV ,,Sööme terveks!'' 07.30-08.00 : Laste saabumine lasteaeda ja vanemate tervitamine ning tulevase nädala plaani tutvustamine.
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy
Kõik kommentaarid