Ürgaja kunst (1)

Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. 
Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele - savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse koopamaale , samuti kivisse kraabitud joonistusi , millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. 
Põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neil on üldiselt omane uskumus , et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu. Mõnedel hõimudel olid oma kaitsevaimud ehk tootemid, keda on mõnikord kujutatud äratuntava loomana või esivanematena.
Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma esivanemaid ja tootemeid tõepäraselt kujutada, kasutasid nad sümboleid – ornamente. Sellistest sümbolitest ja tinglikest märkidest kujunes aja jooksul välja  piltkiri .
Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks . Pisiskulptuuride peamisteks levikualadeks on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siber , kus koopad puudusid. Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest.
Nad on valmistatud tavaliselt kas luust , savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena.
Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi ja teisi kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid paleoliitilisi naiseskulptuure, Willendorfi Veenus , kellele on soengki pähe tehtud. Mehi tavaliselt ei kujutatud, teada on ainult üks meheskulptuur.
Miks kujutati ainult naisi pole teada, kuid paljude uurijate arvates on tegemist tolleaegsetest usundilistest kujutelmadest lähtuva esiema või emajumala kujutamisega. Ainult naine sai olla sugukonna esiema, sest tal oli lastega otsene seos sünnituse kaudu, isa osa sigitusprotsessis oli ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega . Niiviisi toimub naise jumal-likusatumine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega.
Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide leiukohtadeks on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Lisaks Lääne- Euroopale on ka Uraali mäestikus koopamaale, kus tuntuimaks on Kapovo koopamaalid.
Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast ; arvatavasti on neid rohkemgi , kuid veel üles leidmata . Esimene teadaolev koopamaali leiukoht on Altamira koobas mis avastati 1879 . aastal, Lascaux’i leidsid koolilapsed 1940. aastal.
Erinevalt skulptuuridest on koopamaalid tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux’i koopast on leitud isegi 3 meetri kõrguseid maale. Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat.
Koopaseintel kujutati peamiselt suuri jahiloomi nagu mammuteid, piisoneid,  veiseid, hobuseid  ja põhjapõtru. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga. See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja ka siseehitust hästi tundsid. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale.
Värvidena on kasutatud musta, valget, punast ja kollast. Musta saadi süsist, valget kriidist ning punast ja kollast looduslikest värvimuldadest, mida segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Puuduvad sinine ja roheline toon. Seda seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks Arunta suguharus Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Seda on tähendatud ka osades Aafrika hõimudes. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias.
Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud
kõigile vaatamiseks räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koopaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjulist, kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid eelkõige usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud . Nad võisid olla teatud jahimaagiliste kombetalituste objektiks. Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma.
Samast ajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid  Bretagne `i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid – algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus. Arvukalt püstitati menhireid ja dolmeneid tollal pühaks peetud paikadesse, neist moodustusid keerukad ehitised – kromlehhid, mis koosnevad ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest,millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud.
Eriti tuntud kromlehh on   Stonehenge . Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. 30 sambaga välisring on ülal kaetud sama arvu põikkividega Osa põikkive on küll alla varisenud ning osa sambaid ümber kukkunud, kuid siiski jätab see mälestis, kerkides künkal keset lagedat välja, suurejoonelise mulje. Küllap mõjus ta suurejooneliselt ka omaaegsele inimesele, miks muidu oleks tema püstitamiseks nii palju vaeva nähtud.