„Maailm, mis elab minus...“
Siia maailma
sünnime me kõik suure potensiaaliga areneda, kasvada, suhelda,
tunda ja seda lõputult. Kuid millal see muutub? Millal saabub hetk,
kui inimene tunneb ennast lõplikult välja kujunenuna,
täisväärtusliku inimesena, kellel on põhimõtted mis enam ei
muutugi? Kes selles rolli mängivad?
Me sünnime
maailma võimeta ennast sõnaliselt väljendada. Kõik, mis me
kogeme, on siis vaid tunnetuslik. Me võime teha häält, kuid ema on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mary.
Õppematerjali autor
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
elanud liigikaaslaste tegevuste tulemusi. Inimese võime koguda ja kasutada tähendusi. Inimene võib tähendustega manipuleerides lahendada üksi ülesandeid, millega üksi olend toime ei suudaks tulla, tänu sellele, et teiste olendite töö on juba kasutuses. Maailm ei ole tähenduslik iseenesest. Tähenduslikuks muutumine - Maailma muudab tähenduslikuks vahekiht - kultuur. Maailmapildi Kognitiivne adekvaatsus: meie ettekujutus sellest maailmast, kuidas teda liigendada, ja maailm ise peaksid olema selges suhtes, et meie seletused sellele, mis väljaspool toimub ei läheks vastuollu sellega, mida ma kogeme ja tajume. See on ka põhjus miks kultuur muutub, sest vanad maailma seletamise mehhanismid muutuvad ebaadekvaatseks, inimesed näevad, et mõni muu viis maailma seletada on parem ja õigem. Inimest ümbritseb alati teatud hulk sarnaseid nähtuseid: · Bioloogilised konstandid: külm ,kuum, valu, haigused, iha. Kõik see peab igas kultuuris ära seletatud.
eeskuju maailma kultuurist- selline seisukoht paljudel algul. Hõimurahvaste kultuuri idee. 19. saj on eesti küla ainuvõimalik märgisüsteem, millest kirjanik võis saada infot, elanikkond oli ka maal. Kirjutajad olid pärit sellest keskkonnast, oskasid küll hästi saksa keelt jne, aga siiski.. Lugejaskond on ennekõike maarahvas, kellel see külakeskkond on tuttav märgisüsteem. Ta saab sellest aru, kui sellest räägitakse. Talle pakub huvi see aines. Kuni elad sina, elab ka küla- eestlastel. 19. saj ja 20. alguse eesti proosas kirjeldatakse eelkõige seda külaühiskonda, mis tekib nö vene ajal. Peale põhjasõja lõppu, 1710. a. Toob kaasa sellele, et Eesti alad kuuluvad vene riigi koosseisu, saab saksa rüütelkond kõik oma õigused, mis on kirja pandud Rosen’i deklaratsioonis. See tähendab pärisorjuse algust Eestimaal. Talupoeg kuulub mõisnikule ja seal on kirjas lepingud, palju talupoeg peab tootma ja mõisnikule andma. 2
seda lihtsalt nautida. Hedonism on mõtteviis, kus eelistatakse intellektuaalseid naudinguid ehk mis suurendavad naudingut, on head. Hea külg on eneseteostuse tingimus, kuid halb on et näiteks perekonnas ei toimiks antud mõtteviis. Nartsissism on mõtteviis, kus hea on see, mis suurendab omakasu ja eneseimetlust. See hea, mis mu enda eneseimetlust aitab tõsta. Antud teoorias on eneseteostus oluline. Selleks, et ennast tõestada, peab olema enda edulugu. Schopenauer jõuab järeldusele, et maailm on enda ettekujutus. Tahe pidavat olema kogu maailma algne olemus. Vaba tahe on illusioon ning meie praegune maailm on kõigist olemasolevatest kõige kehvem. Tema eetika põhineb kaastundel ja kaaskannatamisel, saanud mõjutusi darvinismist. Tema eetika vastand on altruism. Eetiline teleoloogia Utilitarism on Jeremy Bentam'i teooria, mis seisneb inimeste käitumise selgitamises. Tema sõnul toimivad inimesed naudingu saamise eesmärgil
Kui inimene on neljanda astme sügavalt läbi tunnetanud, jõuab ta tundeni, mida saab kirjeldada anarhistliku ja pärssiva sisemise häälena. Tuntakse võimetust hakata midagi peale oma isiksuse süvakihtidega, lapsepõlvega, kujutlustega. Senine maailmapilt tundub olevat kuidagi steriilne ja lame. Jutustused, sümbolid, müüdid ja paradoksid ei mahu senisesse elupilti. Tõdemus, et elu on keerulisem kui loogika, abstraktsete kontseptsioonide ja selgete eristuste maailm suunab edasi dialektilisema ja mitmekihilisema elutõe tunnetamisele. 5. Konjunktiivne (siduv) usk (eluaastad 35...). Esineb harva enne keskiga. Erinevalt neljandast astmest seondatakse siin oma identiteedi ja maailmavaatega palju sellest, mis eelmisel astmel oli välja tõrjutud või mitte(ära)tuntud. Kujuneb maailm, kus sümboolne jõud ühineb kontseptuaalsusega. Sellel astmel leiab aset ka isikliku mineviku uus mõtestamine ja läbitöötamine
Võrdsuse probleem. Eliidi teooriad. Feminism. Anarhism. 5. Rakenduseetika viimaste aastatekümnete üks huvitavamaid filosoofia valdkondi. Naise õigus abordile. Eutanaasia (keha surm) probleem. Loomade õigused. Kloonimise probleem. 2 FILOSOOFIA AJALUGU EELKLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA FILOSOOFIA Filosoofia tekkis 6. saj e.Kr. Eelduseks oli mõtlemise vabanemine mütoloogiast. Otsiti vastust küsimusele, kuidas maailm on korrastatud neid huvitas kosmoloogiline(kosmos - korrastatus) huvi: mis on algaine, kuidas moodustuvad teised ained...jne (arche - ürgalge ehk aine). Iseloomustab ka hülosoism ehk looduse hingestamine. Säilinud on filosoofiast üksikuid katkeid, mida püütakse tõlgendada. Kasutati dialoogi või küsimus- vastus vorme. Koolkonnad: 1. Mileetose koolkond VI saj e.Kr. Thales pidas algaineks vett. Hakkas välja töötama kategooriaid ehk mõisteid. Küsimus-vastus vormis. Näiteks:
informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime
20. sajandi filosoofia tunnuseks on teadmiste kasv tehnikas ja teaduses. Tekib uuspositivistlik maailmapilt (suur seotus teadusega), keelefilosoofia, eksistentsialism, hermeneutika. Kierkegaardi tähelepanuväärsemate teoste hulka kuulub ,,Elutee staadiumid", milles ta küsib mis on inimese puhas olemine. Inimese elu teostub tema hinnangul kolmel tasandil: esteetiline tasand e elu vastavalt meeleolule. Sel tasandil ei taju inimene, et tal on kohustused, ta elab käesolevas hetkes. Elab nõnda hetkeni, mil jõuab kriisi, kus ta peab aru saama, et nii elada ei saa ning tuleb seda kahetseda. eetiline tasand: sinna ei saa jõuda põgenemise teel, toimuma peab hüpe e inimene peab jõudma otsusele, et ta läheb järgmisele tasandile. Sel tasandil inimene tahab vastutada. Selle tasandi puhul on kriisiks kahtlus, mida on kolme liiki: kas me oleme isiksused?; kas on midagi igavest? kas maine on lõplik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid