LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end ülesse leida
· võistluslikud või mittevõistluslikud · osavõtjate arvulisuse järgi: massimängud (50 ja rohkem) · väikegrupimängud ( kuni 20) · atraktsioonid (1 kuni 3) · ohtlikud, ohu tekke võimalusega või turvalised · sise (ruumis) või välis (õues) · liikumismängud või istumismängud (paiksed) · meeskondlikud või individuaalsed · ajaline kestvus (lühikesed-pikad) · aastaajad (suvemängud, talvemängud) · mängud vahenditega või ilma · laagrid. Mängude olemuse järgi: · muusikalised mängud muusika (audio või elavmuusika) saatel või heli-rütmis (plaksutuses, trumm jne) näiteks: "Hiirelõks", "Toolimäng" · laulumängud laulus olevate tegevuste imiteerimine või näitlikustamine koha peal: "Põdral maja ...", "Kes elab metsa sees ..." · lauluringmängud laulmine ja liikumine: "Kes aias", "Mul on üks vahva tädi ...", "Me lähme rukist lõikama..."
.........................................................45 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................46 Sissejuhatus Mäng on väga tähtis osa lapse igapäevaelust. Ma arvan, et lapsel peaks olema võimalus mängida palju erinevaid ning meelepäraseid mänge. Selle mapi koostades lähtun ma sellest, et saaksin neid mänge hiljem oma töös kasutada. Valisin välja mängud, mis pakuvad minu arvates lastele huvi ning on samas ka arendavad. Mängud süstematiseerisin ma esiteks vanuste ja siis ka teemade kaupa. Alguses on näpu- ja sülemängud, mis sobivad väga hästi noorematele lastele, kuid edasi kasutasin samasugust teemedejaotust nagu on Maaja Männi koostatud raamatus "Mänge siit ja sealt". Mängud on jaotatud: meelte- ja tähelepanumängud; suhtlemis- ja loovusmängud; keele-, kõne- ja lugemismängud; võrdlemis- ja arvutamismängud ning liikumismängud
palju arendavat. J. Rousseau- looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Fr. Schiller- mõiste `mängutung` , psühholoogiline mõju inimesele ( Inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene tõelises tähenduses) H. Spencer- ülejääva energia teooria. S. Hall- mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in. arengulooga ( ülekordamise teooria)- mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos- eluks ettevalmistamise teooria 1. eksperimentaalne funktsioon- motoorsed, meelelised, intellektuaalsed, afektiivsed, tahtejõudunõudvad. 2. spetsiifilised funktsioonid. M. Lazarus- aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. G. T. W. Patrick- seotud motoorse aktiivsusega
KOKKU 9450kr Finants Iga külaline peab maksma 50 krooni rendi eest. Ülejäänud raha saab sünnipäeva lapse vanemate käest. 6 Kava külalistele 18.00 Väljuvad bussid 18.25 Klubis kohtumine 18.45 Ette valmistus üllatuseks 19.00 Sünnipäeva lapse saabumine 19.15 Söömine ja toosti ütlemine 19.50 Kingituste andmine 20.10 - Sünnipäeva lapse tõstmine 20.20 Mängud 21.00 Söömine ja joomine 21.50 Karaoke ja tantsimine 00.00 Esimese bussi väljumine (klubi eest) 02.30 Teise bussi väljumine 7 Mängud Ajalehe tants Seda mängu saab mängida ainult paaris. Tuleb võtta ajaleht, minna kahekesi sinna peale ning kui muusika mängima hakkab peab tantsima. Muusika lõppedes volditakse ajaleht iga korraga aina väiksemaks ning võitja paar on see kes kõige kauem suudab ajalehelt maha astumata
KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.........................................................................................................................5 Mängijad-vigastus...................................................................................................................7 Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7 Treenerid-kohustused ja õigused..........................................................
Stenar Kamarik P 37 VÕRKPALL Arvestustöö Juhendaja: Ants Rikberg Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 AJALUGU........................................................................................................................................4 VARUSTUS......................................................................................................................................6 Mänguala......................................................................................................................................6 Võrk..........................................................................................................
Tavaliselt mängivad niisugused lapsed oma mänge pikema aja jooksul. Mängudes sooritavad nad palju erinevaid mängulisi toiminguid ja nende mängu saadab naer, vaimustus, imestus ning sageli ka kõne. Niisuguste mänguliste toimingute foonil tekivad mängijatel tõelised mänguepisoodid, mida saadavad eredad emotsionaalsed väljendused ja kõne. Emotsionaalselt passiivsete laste mäng kujutab endast põgusat ja pealiskaudset tutvumist mänguasjadega. Mängud on lühiajalised ja mängutoimingute arv väike, kusjuures üksikute mängutoimingute edukus või ebaedu ei avalda mõju mängu käigule. Mängijaid iseloomustab emotsionaalsete ilmingute vaesus, neil ei esine eredalt väljendunud rõõmu ega imestust. Ka kõne osatähtsus on selliste laste mängudes väike. Sageli katkestavad mängijad tegevuse, vaatavad ringi, lasevad end segada kõrvalistel asjaoludel. Suheldes täiskasvanuga puudub emotsionaalselt
Kõik kommentaarid