Mängud loodusõpetuses (2)

TORM
Mängu eesmärk: Valmistada lapsed ette teemaks „ Kalad “
Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad
Kirjeldus:
Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest , tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi.
Mängust lähemalt:
Pärast mängujuhi hüüet: ”Meri möllab!” jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma . Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile. Tegevus jätkub senikaua , kuni kõik kalad on oma algsest asukohast lahkunud. Pärast mängujuhi hüüet: ”Torm vaibus!” pöörduvad kõik kalad kiiresti tagasi algse asukoha poole ja püüavad pääseda tagasi oma toitumiskohale (sõõri). Sama teeb ka juhtmängija. Kes sõõrist ilma jääb, saab kaotuspunkti ja peab hakkama juhtkalaks. Võidavad need mängijad, kellel mängu lõpuks pole ühtegi kaotuspunkti. NB! Võitluses sõõri pärast ei tohi teist mängijat tõugata. Tõukaja saab kaotuspunkti.Sõõr loetakse selle mängija omaks, kelle jalg esimesena puudutas selle sees olevat ala.
Aeg: 15 min
Mängijate arv: vähemalt 5
Pärast mängu arutletakse õpilastega:

Milline on nende meeleolu?

Mida nad mängu ajal tegid (kirjeldus)?

Kuidas nad suhtusid kaasmängijatesse?

Kas nad täitsid mängu reegleid?

Mida nad mängust õppisid?

Kas läbi mängu saadi ka midagi uut teada?

Kas mäng oleks kulgenud teisiti, kui kaotuspunkte poleks arvestatud?

Milliseid muudatusi võiks sellesse mängu teha?
Kasutatud allikas: Marika Peksar, Torm, 15. november 2009, aadressil: http://www.box.net/shared/u7ykbangzu
METSLOOMAD
Mängu eesmärk: Teavitada lapsi loomade põhivajadustest
Mängust lähemalt:
Lapsed jagatakse kahte rühma – loomad ja vajadused. Rühmad asetatakse seisma kahe joone taha, seljad vastamisi. Selleks, et loom saaks elada, vajab ta toitu, jooki ja peavarju. Iga loom mõtleb, millest ta hetkel puudust tunneb – kas toidu, joogi või peavarju järele. Iga vajaduse rühmas olev õpilane mõtleb, kes ta hetkel on, kas toit, jook või peavari . Vastavalt valitud vajadusele tuleb ka seda teistele näidata:

• toit – käed kõhul
  
• jook – käed suu ees kausiks
  
• peavari – käed peakohal katuseks
  

Õpetaja märguande peale keeravad rühmad näoga vastakuti ning loomad hakkavad taga ajama välja mõeldud vajadust. Vajaduse rühma liikmed ei tohi valikut mängu ajal enam muuta. Kui loom sai oma vajaduse kätte, muutub vajadus samuti loomaks . Kui loom ei saanud vajadust kätte, sureb ta ja muutub vajaduseks .
Mängu abil saab selgitada loomade arvukuse muutumist ning selle seost loomade vajadustega. Kui vajadused on täidetud, siis loomade arv suureneb. Kui loom vajadusi rahuldada ei saa, loomad hukuvad, loomade arvukus väheneb.
NB! Tagaajamise lõpetamise märguandeks peaks õpetaja kasutama vilet!
Kasutatud allikas: Metsloomad, 17. november 2009, aadressil:
http://www.box.net/shared/kmxxembpzb
KODULOOMAD , METSLOOMAD, LINNUD
Mängu eesmärk: Harjutada kodu- ja metsloomade ning lindude nimesid ; treenida mälu
Mängu sisu:
Mängijad istuvad/seisavad ringis . Juhtmängija liigub ringi sees, peatub ühe mängija ees, hüüab “koduloomad” ning loeb kõva häälega viieni . Selle ajajooksul peab mängija nimetama mõne kodulooma. Kui juhtmängija hüüab “metsloomad” või “linnud”, peab talle vastama metsloomi või linde nimetades. Õpilane, kes antud ülesandega hakkama ei saa, on järgmine juhtmängija.
Mängijate arv: 5 – 8
NB! Loomade nimetusi korrata ei tohi!
Kasutatud allikas: Koduloomad, metsloomad, linnud 15. november 2009, aadressil:
http://www.box.net/shared/ouv1krc5p m
AASTAAJAD
Mängu eesmärk: Teadvustada mängijaile koostöö olulisust ning suunata mängijaid õigeid vastuseid otsima . Täpsustada mängijate teadmisi aastaaegadest.
Mängu kirjeldus: Mängujuhi märguande peale valib iga mängija endale loosikorvist sedeli ja otsib õige „kodu” (koht, kus sedelil kirjutatu sobib antud teemaga ). Igas „kodus” moodustub rühm. Rühma õigesti kuuluvuse üle otsustavad grupiliikmed. Sobimatu liige saadetakse uut „kodu” otsima.
Vajalikud vahendid: „Kodu” tähistavad sildid – TALV, KEVAD, SUVI, KEVAD. Loosikorv ja sedelid aastaaegu iseloomustavate lausetega.
Mängu reeglid: Mäng on läbi, kui kõik mängijad on jõudnud sobivasse gruppi.
Aeg: ~10 min.
Mängijate hulk: Vastavalt ettevalmistatud sedelitele.
Pärast mängu toimub arutelu, mida juhib mängujuht. Küsimused:

Kas mäng meeldis?

Püüdke kirjeldada, mida te mängu ajal tegite.

Mis valmistas mängus raskust?

Kas grupis tekkis liider, otsustaja?

Kas saite teada midagi uut või kinnitust millelegi, mida te juba varem teadsite?

Milliseid muudatusi oleks võimalik sellesse mängu teha?

Kas soovite midagi kokkuvõtteks öelda?
Kasutatud allikas: Aastaajad, 20. november 2009, aadressil:
http://www.box.net/shared/ir6e840m7g
MÕISTEBINGO
Klass: III klass
Vahendid: Igale mängijale mänguväli (vt Lisa 1)
Mängijaid: Õpilased klassis + mängujuht (võib ka õpilaste hulgast )
Eesmärk: Kinnistada õpitud mõisteid
Mängu käik: Valitakse mängujuht. Iga mängija saab mänguvälja ja selgitatakse reeglid.
Mängujuht võtab korvist paberist ringe (vt Lisa 2) ja loeb klassile sellel oleva teksti. Õpilane, kes leiab oma lehelt vastava mõiste, tõmbab lehele ristikese.
NB! Võitjaks tuleb see, kes saab kõige enne täis kas vertikaal - või horisontaalrea!
Lisa 1 Mänguväli ( üks võimalikest variantidest )
HAPNIK
JUUR
PARASIIT
KALA
SOOMUS
KAHEPAIKNE
SEEN
SELGROOTU
LIND
TOIDUAHEL
IMETAJA
LIIK
LIHAS
KOORUMINE
MEELED
MUNEMINE
PUTUKAS
SÜNDIMINE
VILI
SELGROOGNE
RAVIMTAIM
LEHT
NISA
TAIMTOIDULINE
PEREMEES
Lisa 2 Sedelid (mõningad näited)
Kasutatud allikas: Mõistebingo, 15. november 2009, aadressil:
http://www.box.net/shared/fa7rk1xzgu
KUULEN -NÄEN- TUNNEN
Eesmärk: Kinnistada inimese meeli. Väljendusoskuse arendamine.
Vajalikud vahendid: Valmistada mängualused piltidega ja meisterdada täring. Selle saab teha näiteks vanast mänguklotsist või täringust, kui liimida klotside külge suu, silmad, nina, käed, kõrvad. Üks külg jääb valgeks. Vaja läheb veel 45 nööpi, kivikest vms.
Kirjeldus: Iga mängija valivab endale mängualuse. Täringut veeretatakse kordamööda. Kui täringul tuleb suu pilt, leiab mängija oma mängualusel mõne eseme, mida saab maitsta ning katab selle nööbiga; kui tuleb käsi, siis otsib mõne asja, mida saab katsuda jne. Kui täringul jääb ülespoole valge külg, jääb mängija seekord vahele. Kui alusel pole enam sellist pilti, mida saab nt. maitsta, läheb järjekord üle järgmisele mängijale. Võidab see, kelle mängualuse kõik pildid saavad esimesena nööpidega kaetud.
Mängu reeglid: Mängida võib ka rühmadega, iga rühm valib mängualuse ja rühmaliikmed veeretavad kordamööda täringut. Meeleelundite kinnistamiseks võib lasta algul öelda, mida miski teeb ( nina – haistmine , käsi – kompimine jne). Mängu huvitavamaks tegemiseks lasta rääkida, missugune mingi asi on: magus, tuline jne
Sobib kasutada samuti väljendusoskuse arendamiseks : õpetaja ütleb sõna ja mängijad leiavad aluselt sõna, mis sobib mingil moel kokku selle sõnaga. Näiteks TRAKTOR . Mängija vastab PORGAND , sest traktor veab porgandikoorma põllult koju. Kõige kiirema või põnevama vastuse eest annab mängujuht preemianööbi. Võidab see, kes kogub kõige rohkem nööpe.
Aeg: Seni, kuni esimene mängualus on nööpe/märke täis.
Mängijate arv: Alates kahest. Grupi suurus 3-4 last.
Mängu lõppedes toimub arutelu:
1. Milline on Sinu meeleolu pärast mängu lõppu?
2. Kuidas said mängus oma ülesandega hakkama?
3. Meenuta ja proovi kirjeldada, mida Sa mängu ajal tegid?
4. Kas oskasid vaikselt kuulata teiste vastuseid?
5. Mida Sa selles mängus õppisid?
6. Mis oli sinu jaoks mängus kõige raskem?
7. Mida muudaksid selles mängus ja mida see muutus meile annab?
8. Kas soovite mängu kokkuvõtteks veel midagi öelda?
Lisa Täringul olevad märgid ja mängualus (15 pilti)
Kasutatud allikas: Külli karro, Kuulen-näen-tunnen, 15. november 2009, aadressil:
http://www.box.net/shared/vyb4ibu33v
MILJONIMÄNG
Mängu eesmärk: Kinnistada seni omandatud teadmisi mängulise tegevuse kaudu, ärgitada õpilasi küsimusi koostama ja neile võimalikke vastusevariante pakkuma.
Mängu kirjeldus:

• Mängijad istuvad laudade taga, ees paber ja pliiats. Eelnevalt on õpetaja koostanud eakohalised loodusteemalised küsimused (umbes 20) koos vastusevariantidega. Õpetaja on need vormistanud Power Point programmi slaidiesitlusena.
  
• Mängijad koostavad ise küsimusi, mis sobiks miljonimängu. Samas annavad ka vastusevariandid koos õige vastusega .
  
• Toimuvad voorud õpilaste koostatud küsimustega.
  
• Selgitatakse iga vooru võitjad. Üldvõidu saab see, kes kogub kõikide voorude kogusummas kõige rohkem punkte.
  

Vajalikud vahendid: kirjutusvahendid, paberid, arvuti + projektor
Reeglid: Mängijad vastavad küsimustele. Punkti saab see, kes vastas õigesti. Mängijad koostavad küsimusi. Punkti saab iga arukalt koostatud ja valikvastuste andmise eest, samuti peab õpilane andma ka õige vastuse oma küsimusele. Soovitan kasutada abivahenditena raamatuid!
Aeg: Oleneb küsimuste arvust. Voorud toimuvad erinevatel päevadel. Küsimuste koostamine võib jääda kodutööks. Mängu võib mängida pikal perioodil (kuu, veerand) vastavalt soovile.
Mängu lõppedes toimub arutlelu. Arutelu juhib õpetaja, kes esitab järgmisi suunavaid küsimusi ning teeb vajadusel endale märkmeid:

Kuidas end tunnete pärast mängu lõppu?

Mida tundsite mängu käigus?

Kirjeldage oma emotsioone?

Mis tegelikult toimus?

Kuidas suhtusite klassikaaslastesse mängu ajal?

Kas korraldasite vastastikku oma käitumist?

Arutlege võistluse ja koostöö üle (mida tegite, et rohkem punkte saada?)

Mida te õppisite?

Kas saite teada midagi uut või kinnitust millelegi, mida te juba varem teadsite?

Kas mäng oleks kulgenud teisiti, kui võistlusmomenti poleks üldse välja toodud?

Kas mäng oleks kulgenud teisiti, kui võistlusmomenti oleks hoopis rohkem rõhutatud?

Milliseid muudatusi oleks võimalik sellesse mängu teha?

Kuidas need muudatused oleksid mängu käiku mõjutanud?

Kas soovite midagi kokkuvõtteks öelda?
Kasutatud allikas: Eha Kaukvere, Miljonimäng, 15. november 2009, aadressil: http://www.box.net/shared/000802ds18
PIME-KURT- TUMM
Eesmärk: Teadvustada mängijaile koostöö ja abiosutamise, ühtlasi aga ka ühtsete kommunikatsioonimeetodite kasutamise vajadust puuetega inimeste elus. Varjatud eesmärgiks on muuta õpilaste suhtumist puuetega inimestesse ning debriifingu (kokkuvõtte) osas arendada õpilaste väljendusoskust.
Kirjeldus: Moodustatakse 4- liikmelised rühmad. Rollid jaotatakse alles sündmuskohas. Sündmuskohaks sobib osalejaile tundmatu paik (koridor, sopiline ruum, laagriplats vms). Ohtlikke kohti (nt järsk trepp ) tuleks vältida.
Vajalikud vahendid: Igale rühmale 1 – 3 salli või rätikut (olenevalt mängijate distsiplineeritusest), kõrvatropid või -klapid, vajadusel teip. Mingi mitmest osast koosnev ese (nt purk , kaas, vedelik). Asjade kättesaamiseks vajalikud abivahendid (nt ritv, lehter vms). Kirjutusvahend ja märkmik. Rollide loosimiseks nt värvilised paberid (nende hulk peab jagunema võrdselt: kollane, sinine, roheline, valge).
Rollid ja reeglid: Iga neljane rühm püsib kogu mängu aja koos. Kui rollid (värvilised lipikud) on jagatud, moodustuvad neljast erinevat värvi saanud mängijaist rühmad, kes liiguvad sündmuspaiga lähedale (mitte päris sündmuskohale).

• sinine - kehastab tumma. Tumm ei tohi kogu mängu jooksul poetada ainustki sõna. Äärmise hädaga võib ta teha mingeid ümisevaid häälitsusi. Tumm on füüsiliselt terve, ka näeb ja kuuleb ta normaalselt. Vastutab pimeda ohutuse eest.
  
• kollane - kehastab pimedat. Temal tuleb silmad korralikult kinni siduda, et ta midagi ei näeks. Pime on füüsiliselt terve, ta ka kuuleb ja saab rääkida.
  
• valge -  kehastab kurti. Et ta midagi ei kuuleks, tuleb talle panna kõrvatropid või kõrvaklapid, vajadusel veel ka salliga kõrvad kinni siduda. Kurt ei kuule suurt midagi, küll aga näeb. Nagu kurtidega ikka, ei ole ta ka eriti jutukas ja räägib vaid äärmisel vajadusel. Vastutab pimeda ohutuse eest.
  
• roheline - vaatleja. Tema ülesandeks on jälgida, et ülejäänud mängijad reegleid ei rikuks. Tal on märkmik ja pliiats, mida ei tohi korrakski käest panna, kuna mängult on tal käed haiged ja ta ei saa nendega midagi puutuda. Üldiselt ta ei sekku ise mängu (ei räägi midagi, ei soovita), küll aga märgib olulisemad pöördepunktid mängus lühidalt üles. Vastutab pimeda ohutuse eest.
  

Mängijad peavad oma rollis püsima kogu mängu aja. See nelik , kus seda reeglit rikutakse , kaotab mängu või alustab algusest. Mängujuht on eseme erinevad osad peitnud erinevatesse paikadesse, kust neid lihtsalt võttes kätte ei saa. Abivahendid on läheduses (nt vajalik vedelik on suures nõus, kõrgel riiulil on tühi pudel, kusagil silmnähtavas paigas on lehter jne).
Aeg: Olenevalt võimalustest. Parima tulemuse saavutamiseks oleks vaja vähemalt 20...30 min. Seega sobib mäng suurepäraselt klassiõhtule koolivälises paigas.
Mängu käik:
Mängujuht teavitab mängus osalejaid vajalike vahendite ( sallid , tropid jne) kaasavõtmise vajadusest või varub need ise. Mängu eel valmistatakse sündmuskoht ette (esemed-asjad, mis tuleb kokku koguda, paigutada vastavalt). Mängu sisu ei tohi mängijad enne teada saada, kui on sündmuskohal ning värvilised lipikud (vms) jagatud ning rühmad moodustunud. Igale rühmale (nt kurdile) tuleb jagada legend: mis on täitmisele kuuluv ülesanne ja kus umbes asuvad asjad, mis kokku tuleb koguda.
Mäng algab kõikidele rühmadele korraga. Kohe niipea, kui reeglid teatatakse, seotakse silmad- suud -kõrvad vastavate rollide kehastajatel kinni ning antakse kätte legend. Oma ülesande korrektselt ja kiiremini täitnud rühm võiks saada premeeritud. Aega ei pea stopperiga mõõtma, piisab üldisest paremusjärjestusest.
Kui mänguline osa on läbi, kogunevad kõik asjaosalised kokku ning toimub arutelu. Arutelu juhib mängujuht, kes esitab järgmisi suunavaid küsimusi ning teeb (võimalusel tahvlile või suurele paberile) märkmeid:

Kuidas end tunnete pärast mängu lõppu?

Mida tundsite mängu käigus?

Kirjeldage oma emotsioone?

Mis tegelikult toimus?

Püüdke kirjeldada, mida te mängu ajal tegite.

Kuidas suhtusite kaaslastesse: kellest oli abi, kellest mitte?

Kas korraldasite omavahel oma suhtlemist?

Kas kasutasite mingit kindlat kokkulepet (strateegiat)?

Kas kohandasite vastastikku või omavahel oma käitumist?

Arutlege võistluse üle (mida tegite, et teisest rühmast kiiremad olla?)

Arutlege koostöö üle.

Kas mängus toimunu aitab kirjeldada mõnd juhtumit igapäevaelus? Tooge näiteid.

Mida te õppisite?

Kas saite teada midagi uut või kinnitust millelegi, mida te juba varem teadsite?

Kas mäng oleks kulgenud teisiti, kui võistlusmomenti poleks üldse välja toodud?

Kas mäng oleks kulgenud teisiti, kui võistlusmomenti oleks hoopis rohkem rõhutatud?

Milliseid muudatusi oleks võimalik sellesse mängu teha?

Kuidas need muudatused oleksid mängu käiku mõjutanud?

Kas soovite midagi kokkuvõtteks öelda?

Kuidas saaksite saadud kogemust oma edaspidises elus kasutada?
Kasutatud allikas: Pime-kurt-tumm, 16. november 2009, aadressil:
http://lepo.it.da.ut.ee/~illarl/CD/dok/puuded.ht m
TERVISLIK TOIT
Mängu eesmärk: Õpetada lastele tervislikku toitumist
Mängu käik: Leida tähesegastikust üles allpool toodud tervislikud toiduained.
P A E H T K M Q D V B F W D A
I E L S I A J C N D O M C K M
R I U A R A A Õ A S A R I I T
N U P J K L H U G B B R S K A
J Y A L P I I N R W P S K T M
X D H K B K L M O A Z O A H O
L A U I J A E M P T H F J J T
M R T T N S L S I U I S M O D
K A R T U L A K P I Y L O G A
M R I F E E K I A S P L L U S
T P E E T T I L I P E U F R R
X S A N U M A N A K S N P T E
M I I P P Y K Y E Y J A R A J
S I B U L H P P G G I A S E H
R G U L X A B B K Z K V Y C H
Leia tähesegastikust üles järgmised sõnad:
Hapupiim , kala, kohupiim , paprika, sibul , hernes, kanamuna , kurk, peet , till, jogurt , kapsas, liha, piim, tomat , juust, kartul , mahl, pirn , vorst, kaalikas , keefir, marjad , porgand, õun
Kasutatud allikas: Tiia Salm, Tervislik toit, 17. november 2009, aadressil:
http://web.zone.ee/minu_hambad/Page3.ht m
KEVADLILLED
Eesmärk: Õpetada lastele ära tundma kevadlilli
Mängu käik: Lahendada ristsõna sobitades õige lillenime antud ruutudesse.
Õiged vastused:

lumikelluke

krookus

nartsiss

võilill

sinilill

piibeleht

nurmenukk

tulp

ülane
Kasutatud allikas: Kevadlillede ristsõna, 17. november 2009, aadressil:
http://tiiasalm.googlepages.com/loodus%C3%B5petus
Laura Järv
Klassiõpetajad II