50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-12-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
49 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
YouCanHide
Õppematerjali autor
Kui õpetaja tunneb õpilase õpistiili, saab ta tugineda õpilase iseärasustele ning aidata kohandada õppimist tema õpiviisiga. Koolis õppimine peab kooliskäijale meeldima, peab olema huvitav, et sellest ka kasu oleks, et tarkus külge hakkaks. Kindlasti aitab meie õppimisele kaasa ka teadmine, kuidas me infot vastu võtame ning uusi teadmisi ja oskusi omandame. 3 1. ÕPISTIILID Õpistiil on õppija poolt eelistatud viis informatsiooni vastu võtta, töödelda, mõista ja selle üle mõelda. See on suhteliselt püsiv omadus/tunnus. Õppimine eeldab teatud informatsiooni meeldejätmist ning sellega paremini hakkamasaamiseks on teadlased esile toonud mõiste, mille puhul on igal inimesel võimalik teada enda personaalset õpistiili. Õpistiili tundmine toetab õppimist ning aitab tõsta õpiedukust. 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon
peamiselt kasutatud kirjandusest. Tajutüübist lähtuvad õpistiilid See, kuidas me võtame vastu infot, sõltub meie taju tüübist, mis lähtub meie meeltest (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine). Iga inimene eelistab teatud tajumisviisi ja seetõttu ka õpib erinevalt. Väidetavalt kujunevad taolised eelistused välja hiljemalt 12. eluaastaks. Tajutüübist lähtuvad järgmised õpistiilid: * visuaalne õppija omandab kõige paremini visuaalselt saadud infot. Õppimisel eelistab ta lugeda raamatuid ja kirjalikke materjale kas paberkandjal või elektroonilisel kujul. Võib tänu heale nägemismälule mäletada, kus mingi tekstilõik, mõiste vms loetud materjalis asus; * kinesteetiline õppija õpib kõige paremini füüsilise või käelise tegevuse abil (tegutsemine, kirjutamine). * auditiivne õppija tal on hea kuulmismälu ja seetõttu eelistab õppematerjale kuulata. Talle sobib
kontrollida. Olulised arengu verstapostid teismeeas: 10-11 aastaselt näeb ennast oma pere lapsena 12-19 peab täiskasvanuks hakkama saama 19-20 peavad hakkama saama ise Teismeeas arenevad kognitiivsed oskused. Peavad mõtlema ja ise otsuseid vastu võtma. Läbi riskeerimise võtmise avastavad inimesed ennast ning nendega kasvataksegi. Riskivõtmise vajaduse toetamine. Peavad õppima meeskonnas töötama nt sport, rühmatööd, kunst. Kognitiivne e tunnetusprotsesside areng Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmas vastu infot, mõtestab seda, salvestab mällu ning kasutab hiljem. Esimestes klassides on lapse tunnetusprotsesside areng kiirem. Tunnetusprotsessid on: 1. Taju 2. Tähelepanu 3. Mälu- säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. Mälu on algusest peale sotsiaalne(nt meenutatakse koos vanematega). Töömälus hoitakse infot selle töötlemise ajal. Pikaajalises mälus
Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik, mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisi, on oluline. Need on kogemused, teadmised ja oskused, mis jäävad sulle alles ja
Omandamine Omandamise hulka kuulub nii teadlik meeldejätmine, kui juhuslik õppimine. Omandamine eeldab teatud intellektuaalset pühendumist meeldejäetavale infole, st sellele eraldi keskendunult mõtlemist, seostamist või analüüsimist. Selle tulemusel salvestubki mällu justnimelt selle protsessi tulemus ja hiljem meeldetuletades meenub see, mida protsessi käigus mõeldi. Tegelikult määrabki just see protsess ära, mida ja kuidas me mäletame. Töömälu ja pikaajaline mälu Meil on kolme tüüpi mälu. Kui uus informatsioon meile saabub, siis see talletatakse lühiajalises 1) sensoorses mälus (tunnetuslik osa), visuaalsed pildid ikoonilises mälus ja heli kajamälus. 2) sealt edasi liigub info lühiajalisse mällu (töömälu), kuniks seda töödeldakse. 3) pikaajaline mälu (see, mis kahest esimesest etapist salvestub pikemas perspektiivis). Näide info liikumisest erinevate mälu osade vahel: kui inimene teeb plaane reisimiseks, püsivad need esialgu töömälus
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema
mõttes) klassikalise tingituse vahendusel. Nii võivad hirmu tekitavaks osutuda mitmesugused kontrollisituatsioonid, õpetaja isik, koolikell jne. Märguande ja tingimatu ärritaja vahel kord tekkinud seose kõrvaldamine võib osutuda küllaltki raskeks kasvatusülesandeks. 2) Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused koolis. Juba Aristoteles täheldas, et mõnede asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb juhtudel, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud. Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii
· Tööruum, kus hoitakse ja töödeldakse infot, et seda kasutada arutlemisel, probleemide lahendamisel jm · Piiratud korraga töödeldavate objektide hulgaga. Maht 7 +/- 2 ühikut, kuid ühikutesse saab infot känkida ja niiviisi kasutatava info hulka suurendada · Siin olevat infot töödeldakse, mitte ei hoita; st siin toimub tähenduse andmine · Info nii välismaailmast kui pikaajalisest mälust, tihedalt seotud pikaajalise mäluga (ka kui pikaajalise mälu aktiveeritud osa) Baddeley (1986jj) mudel ja selle edasiarendused. Töömälu 3 osa Tähelepanu koordineeriv keskus (central executive) Verbaalse info Visuaalruumilise info töötlemise blokk töötlemise blokk (phonological loop) Passiivne fonoloogiline töötlus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid