Esimesed leitud kunstiteosed (0)

Esimesed leitud kunstiteosed – koopamaalingud
6. klass
Lascaux koopast on leitud isegi mõned 3 meetri kõrgused maalid. Maalidel kujutati peamiselt loomi: piisoneid, hobuseid, sigu, mammuteid, ninasarvikuid põtru jt., väga harva kujutati inimest. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga . See on ilmselt seletatav sellega, et kunstnikud oma kunsti objekte, nende käitumist, harjumusi ja muidugi ka siseehitust ning võimeid tõeliselt hästi tundsid. Esiaegsete koopamaalide iseloomulikuks tunnuseks on kompositsiooni ja tausta puudumine. Joonistused on tehtud korrapäratult, sageli üksteise peale. Tausta puudumisel tundub, nagu ripuksid kujutised õhus.
Värvidena on kasutatud musta (süsi), valget (kriit), punast ja kollast (ookermullad). Torkab silma sinise ja rohelise tooni puudumine. Seda   seletatakse sellega, et esiaegne inimene ei pruukinudki neid toone eristada, kuna tema silm polnud veel piisavalt arenenud. Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm värve tähistavat mõistet: must, valge ja punane. Tumesinise taeva kohta öeldakse - must, helesinise kohta valge. Arunta suguharust Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Muuseas, ei tunne näiteks sakslased violetset värvitooni. Kui meie eristame spektris seitset värvitooni, siis sakslased ainult kuut . Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias.
Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koopaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjulist, kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid eelkõige usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasidki ilmselt maalingud. Kuidas neid maalinguid usu eesmärkidel kasutati ei saa me muidugi enam kunagi teada, kuid on arvatud, et nad võisid olla teatud jahimaagiliste kombetalituste objektiks . Näiteks kui austraalia aborigeenid lähevad kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid erilisel moel. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid , mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati.
     Kuid nüüd läheme kaugesse kiviaega, kui inimesed elasid koobastes ja alles õppisid kasutama tuld ja tööriistu. Üks ürginimene määris oma sõrme nõega ja hakkas koopaseinale jooni vedama. Vedas ühe, teise kriipsu ja korraga sai nendest kriipsudest kokku pilt. Uhke mammut põgeneb jahimeeste eest. Metshobuste kari tormab üle koopaseina.
      Ühe sellise koopa avastasid neli prantsuse koolipoissi, kui nad peale tunde oma kodukohas Lescaux`s küngaste vahele luusima läksid. Ühel poistest oli koer kaasas ja äkki oli koer kadunud justkui oleks maa alla vajunud.
Ümberkukkunud männi kõrval oli maapinnas mingi lõhe ja sealt kostus koera haukumist. Nagu poistele iseloomulik – kõik põnev tuleb järgi uurida – ronisid poisid maapinnal olevasse lõhesse. Koopas , kuhu nad jõudsid, oli seintel mingid kummalised joonistused. Neile vaatasid vastu loomad – veised , hobused, piisonid , hirved. Teadlased, kes koobast uurisid, olid üksmeelsel arvamusel – see on kõige omataolisem, ainulaadsem.    
        Üheks kuulsamaks ürginimeste poolt kaunistatud koopaks on ka Altamira koopad Hispaanias. Lõuna – Uuralist on andmed Kapovo koopa kohta, kust on samuti leitud ürginimese poolt maalitud pilte.
     Koopaseintele maalitud piltidel võis olla mitu tähendust. Nad olid jäädvustatud meenutamaks õnnestunud jahiretke. Neil loomadel võis olla ka maagiline tähendus – püüti nõiduda paremat jahiõnne. Joonistatud loomakujutiste peal sai harjutada relvakäsitsemisosavust. Ja lihtsalt ilu jaoks võisid nad olla joonistatud. Meile annavad need pildid teada, kuidas elasid meie esivanemad , milliseid loomi nad tundsid ja küttisid.