Materjaliõpetus (3)

Materjaliõpetus
 
 
Materjali tihedus. tiheduseks nim antud materjali kaalu ja ruumalasuhet.
p = G/V = (g/cm3)(N/m3)
 Raud = 7,8g/cm3
Vask = 8,9g/cm3
Alumiinium = 2,7g/cm3
Titaan = 4,7g/cm3
Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks.
 
Volfram = 3360C
Raud = 1539C
Vask = 1083C
Alumiinium = 660C
Tina = 220C
 
Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides.
  Soojusjuhtivus .Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale
 Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel
Värvus. Jagatakse mustadeks ja värvilisteks (rauaühendid).
Keemilistest omadused. metallide juures kõige tähtsam korrosioon.Viimase kaitseks ja tõkestamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid nagu pindade katmine mitmesuguste metallidega mille korrosioonivõime on kõrge, katmine lakkide värvide ja plastmassiga.
 Kõvadus. Nimetatakse materjali omadust vastupanna teistele temasse tungivatele materjalidele.Brinelli meetod, ta kasutas kõvaduse määramiseks kolme karastatud teraskuuli läbimõõduga 10, 5, 2,5mm.Kõvaduse määramiseks surutakse kuul pressi abil materjalisse, seejärel arvutatakse tekkinud jälje pindala ja kõvadus.
 Rocwelli kõvaduse katse. Ta kasutas kõvaduse määramiseks teemantkoonust tipunurgaga 120 kraadi.Ning karastatud teraskuuli läbimõõduga 1,50mm.Survepressi varustas Rockwell indikaatoriga millel oli kaks skaalat.Must C skaala ja punane B skaala.Kui mõõdetakse karastatud detaile siis kasutatakse teemant koonust survejõud on 150kg ning kõvadust loetakse indikaatori mustalt skaalalt.Ja tähistatakse HRC 62.Kui katsetatakse karastamata materjali siis kautatakse teraskuuli ja survejõud on 100kg .Kõvaduse arv loetakse indikaatori punaselt skaalalt.ja tähistatakse HRB 54 (H – kõvadus,R – Rockwell, B ja C skaalad ).Kui katsetatakse õhukese karastusega pinnakihti siis kasutatakse teemantkoonust aga survejõud on 60kg.Kõvaduse arv loetakse indikaatori mustalt skaalalt kuid tähistatakse HRA7.
Vikersi kõvaduse määramise meetod.ta kasutas otsikuna 4tahkset teemant püramiidi survejõud kõigub 5 - 100kg`ni materjali kõvadus leitakse vikersi meetodil järgmiselt.Mõõdetakse püramiidi jälje diagonaali jäljed.Arvutatakse nende abil rombi pindala kõvadus leitakse (HV = P/S [kg/mm2][N/mm2])
 Tugevus selleks nim materjali omadust vastupanna mõjutavale joule katkemata.Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi tõmbe-, surve-, pained-, väände- ja nihketugevust.
 Tõmbekatse selleks et määrata materjalöi tõmbetugevust tehakse tõmbekatse. Kaasaegsed tõmbemasinad joonistavad välja tõmbe diagrammi , mis iseloomustab jõu ja pikenemise suhet.
Proportsionaalsuse piir kuni selle jõuni toimub jõu ja pikenemise vahel proportsionaalne ehk võrdeline suhe.Tähis Ppe
Elastsuspiir selle jõuni venitatud katsekeha taastab oma esialgse pikkuse, kui jõud maha võtta.Tähis Pe
Voolavuspiir antud jõuni toimub materjali intensiivne pikeneminje kusjuures jõu juurdekasv on suhteliselt väike.Tähis PT
Tugevuspiir selle jõuni venitatud katsekehal tekib mingis kohas ahenemine (kelakoht) millest toimub edasine pikenemine kuni katkemiseni jõud seejuures ei suurene.
Erinevate ja suurte süsinikusisalduseega teraste tõmbediagrammis on erinevus selles, et neis ei esine voolavuspiiri. Voolavuspiiriks loetakse seda jõudu mis on tekitanud katsekehas jääva deformatsiooni suurusega 0,2% seda piiri tähistatakse Po2. Tõmbekatse abil on võimalik määrata materjali plastsust .Plastsust iseloomuststakse kahe teguriga esimene suhteline pikenemine d = (l – lo)/l 100 [ E100 %] l- pikkus peale katsetust, lo – katse keha pikkus enne katset. Ristlõikepinna suhteline ahenemine y = (So-S)/S100[%] tõmbetugevus d = Po/S = kg/mm2 = N/mm2 voolavustugevus Gt = Pt/S kg/mm2.
 Materjali sitkuse määramine – seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha .Pendelvasar tõstetakse teatud kõrgusele katsekeha astetatake tugedele nii, et lõike soon ühtiks vasara liikumise suunaga.Vasar päästetakse lahti mis liikudes purustab katsekeha ja tõuseb veel ülejäänud energia viral teatud kõrgusele.h – purustamiseks tehtud töö leitakse valemiga g – vasara kaal l – pendli pikkus A – töö A = G*l (H-h)[J] KCv = A/S J/m2
 Terased teraseks nim raua ja süsiniku sulamit milles on kuni 2,14% süsiniku:Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja lekerterasteks.Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks.
 Süsinik konstruktsiooniteras Süsinik konstruktsiooniterased jagunevad tava sys kons.terasteks ja kvaliteet sys kons. Terasteks.Standardiga GOCT 380 – 88 toodetakse järgmisi marke tava sys kons. Teraseid.Ct,O,Ct1,Ct2,Ct3,Ct4,Ct5,Ct6.Arv materjali margis iseloomustab teatavaid mehaanilisi omadusi.Taandamisastme järgi toodetaks selles terasegruppis nii keevaid (vene P), poolrahulike (Vene PC) ja rahulike teraseid (vene CP).Neid teraseid kasutatakse laialt mitte vastustusrikaste konstruktiivsete detailide valmistamiseks. Nendest terastest ei saa valmistada detaile mis vajavad termilist töötlust.
 Kvaliteetsed süsinik kons terased Standariga (vene GOCT)1059 – 89 toodetakse järgmisi marke:08,10 KP,10 PC, 10,15 KC, 15PC,15,20,25,30,35,40,45,50,55,60.Arv materjali margis näitab süsiniku sisaldust sajandik % 0,5 KP-10 kasutatakse detailide valmistamiseks survetel.Teras 15-25 tsementeeritavad terased terase pinnakihi töötlemine süsinikuga .Järgmised 30-35 keermetatud detailed 40,45,50 võlli terased.55-60 valmistatakse detaile mis töötavad kulumisele survevõllid.
  Automaaditeras Automaaditerases on suurendatud fosfori ja seleenisisaldust see võimaldab töötlemisel saada murdelastu ning seleen ja fosfor parandavad ka pinnakvaliteeti.Automaaditerastest valmistatakse vähem vastutusrikkaid detaile näiteks kruvid, poldid ,tiftid.jne.Neid teraseid toodetakse külmalt kalibreerimise teel.Toodetaks ejärgmisi marke A12,A20,A30,A40,A40C.Arv näitab süsiniku sisaldus sajandik %-tes.
  Valuteras et parandata terase vedelvoolavust lisatakse räni.Niisugused terased täidavad hästi valuvorme .Toodetakse järgmisi marke 15l,20l,30l,35l,40l.Arv näitab materjalis süsiniku sisaldus sajandik % -tes.
 Süsinik tööriistateras Toodetakse kvaliteetseid ja kõrgekvaliteetseid süsinik tööriistateraseid.Erinevus nende vahel seisneb selles,et kõrgekvaliteedilistes terastes on vähendatud väävli ja fosfori sisaldust.Väävel soodustab punarabedust,fosfor aga sinirabedust.Kvaliteetseid tähistatakse y7,y8,y9,y10,y11,y12,y13.kõrgekvaliteetseid y7A ,A – tuleb lõppu.Arv materjali märgis näitab süsiniku sisaldust kümnendik protsentides.Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 – 350 kraadi.y7,y8,y7A, y8A – neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid.y9,y10,y11,y9A,y10A,y11A. – Puidutööriistad höövli terad , freesid, saelehed , sirkel.y12,y12A,y13,y13A – viilid kaabitsad ziletiterad tõmbesilmad
 Lekeerterased Lekeerterasteks nim niisugust terast millesse on lisatud teatav % lekeerivaid elemente nagu kroomi , niklit , mangaani jne.Lekeerivate elementide tähtsus ja nende teraste omadustele:
X – kroom – suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust.
H – nikkel – suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust.
K – koobalt – suurendab materjali magneetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust
M – moluteen – Suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust .Soodustab peenema struktuuri tekkimist
Vene G – mangaan – suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust
C – räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele,suurendab elastsust
B – volfram – suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust
T – titaan – suurendab tugevust ja kuumuskindlust
Vene Ju – aluminium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust.
12XH3A – kõrgekvaliteetne lekeerkonstruktsiooniteras.Mis sisaldab 0,12% süsiniku 1% piires kroomi 3% piires niklit
9XC – lekeer tööriistateras mis sisaldas 0,9% süsiniku 1% piires kroomi ja räni
XBT – lekeer tööriistateras mis sisaldab 1% piires süsiniku,kroomi,volframit ja mangaani.
Reegel lekeerteraste lahtimõtestamiseks kui margi ees on kahekohaline arv siis näitab see süsiniku sisaldust sajandik protsentides,kui ühekohakine arv siis kümnendik protsentides,kui arv puudub siis protsendi piires.Lekeeriva elemendi järel olev arv näitab antud elemendi sisaldust protsentides kui arv puudub siis on antud element ühe protsendi piires.Konstruktsiooniteras algab 0,6 protsendist kui on ühe kohaline number või number puudub on tegemist tööriistaterasega.
Kiirlõiketeras on kõrgelt lekeeritud tööriistateras.Põhiliseks lekeerivaks elemendiks on volfram.Suurendab kiirlõiketerase kuumuskindlust 500 – 600 kraadi.Volfram moodustab süsinikuga karbiide mis on väga kõvad.Kiirvõiketerast tähistatakse vene P Näiteks P6H5,P6H5K5,P9,P18.
P6M5K5 – on kiirlõiketerased mis sisaldavad keskmiselt 6% volframit,5% moluteeni ja 5% koobaltit süsiniku sisaldus kiirlõiketerastes on 0,75 – 0,95%
Malm – on raua ja süsiniku sulam milles on süsiniku 2,14 – 6,67%.Süsinik võib malmis esineda kas keemilises ühendis rauaga siis moodustab ta tsementiide,või esineda vabas olekus grafiidina.Sõltuvalt grafiidi kujust jagatakse malmid järgmiselt:
Hallmalm – grafiiti esineb hallis malmis lehe või lille kujuliselt..Halli malmi markeeritakse Cy4,Cy20,Cy45 arv malmi margis iseloomustab tõmbetugevust. Hallist malmist valmistatakse detaile valamise teel.Halli malmi ei anna sepistada.Keevitada annab teda halvasti.Lõike töötlemisel tekib palju metallitolmu.
Kõrgtubevmalm – Kui hallile malmile lisada alumiiniumi või magneesiumi sis tekivad kristaliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju,Niisugusel malmil on suur tugevus.MarkeeritaKSE By65,By80,By90,By100 arv näitab tõmbetugevust .Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle,nukkvõlle,hammasrattaid jne.
Tempermalm – kui valgest malmist valandid kuumutada siis valges mallmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks.Kui kuumutamine toimub liiva sees siis tempermalmi murdepind on valge.Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse siis saadakse musta murdepinnaga tempermalm. Cy30-6,Cy45-2.Esimene tõmbetugevust teine arv aga suhtelsit pikenemist.Tempermalmist valmistatakse san tehnikas kasutatavaid ühendus detaile.
Lõõmutamine – Lõõmutamiseks nim niisugust termilist töötlust kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest teatud temperatuurini.Hoitakse sellel temperatuuril kuni materjal on kogu ristlõike ulatuses kuumenenud ja jahutatakse jeejärel koos ahjuga maha.See aitab parandada materjali lõike töödeldavust,ühtlustada struktuuri vähendada sisepingeid ja valmistada materjal ette järgmisteks termilisteks töötlusteks.
 Normaliseerimine . normaliseerimisel kuumutatakse materjal sõltuvalt süsiniku sisaldusest kuid jahutamine toimub kiiremini – seisvas õhus.Normaliseerimisel jääb materjal kõvemaks kui lõõmutamisel.Teised omadused on analoogsed lõõmutatud detailidele.
Karastamine – Karastamiseks nim niisugust trermilise töötluse operatsiooni kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest kuni austeniitse struktuuri tekkimiseni.Materjali hoitakse kõrgel temperaruuril ja jahutatakse kiiresti kuni 240C sellisel temperatuuril tekib austeniit martensiitne struktuur.Martensiit struktuuri saamine on karastamise põhieesmärk.Eriti kiire peab jahutus olema 600 ja 500 kraadi vahel.Karastuvad terased milles on süsiniku üle0,32%.Jahutus keskkonnana kasutatakse vette mille jahutus võime on kõige intensiivsem 18 ja 20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused,aeglasema aga õli,õhk ja sulametallid.
Karastamine ühes keskkonnas niimodi võib karasada lihtsa ristlõikepinnaga süsinikterastest valmistatud detaile.
Karastamine kahes jahutus keskkonnas.Karastus temperatuurini kuumutatud detail jahutatakse kiiresti umbes 400 kraadini ja asetatakse seejärel aeglasemasse jahutuskeskkonda.Niimodi karastatakse keeruka ristlõikepinnaga süsinik ja lekeerterastest valmistetud detaile
Karastamine kõrgsagedusvooluga.karastamiseks kasutatakse tavaliselt kõrgsagedusvoolu mille võnkesagedus on 8000-16000Hz.Kõrgsagedusvoolul on omadus kulgeda pindamööda.Seega kuumendatakse ainult pinnakihti kui seda kiirelt jahutada siis saadakse pindkarastus.Niimodi karastatud pinnad on väga kulumiskindlad ja töötavad hästi pained ja väände oludes.
 Noolutamine.Selleks et anda karastatud detailile ekspotatsioonilist tugevust tuleb karastatud pinnad noolutada.Sõltuvalt kuumutus temperatuurist jagatakse noolutus järgmiselt.
Madalnoolutus,kuumutus temp –250C niimodi noolutatakse tööriistu mis ei tööta löögile(viil kaabits õõrits).
Keskmine noolutus temp 300-350C niimodi noolutatakse tööriistu mi töötavad löögilistele koormustele ja konservatiivseid detaile mis töötavad kulumisele
Kõrgenoolutus temp 450C niimodi noolutatakse detaile mis töötavad liitpingete olukorras.
Karastamine isenoolutusega.Termokeemilisel töötlemisel rikastatakse metalli pinnakihti mingi keemilise elemendiga.
 Tsementeerimine.Selleks nim metalli pinnakihi rikastamist süsinikuga.Selleks paigutatakse detailid teraskasti tsementeerimispulbrisse.Tsementeerimispulber koosneb söest ja kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati.Kast suletakse hermeetiliselt need pinnad mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või astpestiga kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870 – 930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6-8 tundi selle aja jooksul tungib süsinik 1,8 – 2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus rikastatud pinnakihis on 0,8 – 1,2%.Tsementeeritud detailed kuuluvad karastamisele ja metallide noolutusele.Tsementeeritud detailed töötavad hästi kulumisele.
 Nitreerimine. Nim pindkihi rikastamist lämmastikuga.Nitreeritavad detailid asetetakse ahju mille temperatuur on 500 – 600C, ahju juhitakse amonjaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks.Lämmastik difunteerub lämmastiku pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada.Nitreerimise põhipuuduseks on see,et hoideaeg on väga pikk..Nitreeritud detailed ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad.Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailed kulumis ja korrosioonikindlamad ning nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus.
 Tsüaneerimine.On materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga.Selleks kautatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi.Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess olema hästi ventileeritud.Tsüaneerida võib kas madalal 500-600C või kõrgel temperatuuril 830 – 850C.Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga.Tsüaneeritud detailed vajavad karastamist ja madalat noolutamist võrreldes tsementeeritud pinnaga on tsüaneeritud pind kulumiskindlam ja talub paremini tsüklilist koormust.Tsüaneerimise arg on 1,5 – 6 tundi.
Vask ja tema sulamid
Vaske toodetakse veskpürriidist elektrilise rahvineerimise teel.Puhast vaske tähistatakse M00,M0,M1,M2,M3.Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing .Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks.
Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeltavateks ja valupronksideks.Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees .Tinapronksi kasutatakse laagri lindade valmistamiseks.
 
Messing - Messinguks nim vase ja tsingi sulamit.Messingud mis sisaldavad vähem kui 10% tsinki nim ka tombakuks.Mida suurem on messingus tsingi sisaldus seda hapram ta on.           Messinguid jaotatakse nagu pronksi survega töödeldavaks ja valu messinguks.Messingu täis on L.
   
Vase nikli sulamid – Jagunevad konstruktiivseteks ja elektrotehnilisteks elementideks.Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit.Temast vüib valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid.Kuid kuniaali tugevuse suurendamiseks tuleb teda karastada ja vanandada.Kusjuures tugevuse annab just vanandus protsess.
 
Vanandamine – Võib teha kahel viisil: loomulikul viisil lasta materjalil seista 1,5 – 2.a. Või kunstlikul viisil peale karastamist kuumutada detaili ja lasta tal jahtuda, korrates seda protsessi   2 – 3 korda.
 
Uushõbe – Sisaldab 15% niklit ja 20%tsinki ja on heleda värvusega uushõbe ei korrodeeru õhus.Teda ksutatakse kella detailide valmistamiseks.
 
Melhior – Vase ja nikli sulam mis sisaldab 1% piires mangaani ja rauda.Tal on suur korrosioonikindlus .Temast valmistatake soojusvahetus aparaatide detaile
 
Konstatoon – Sisaldab 40% niklit ja 0,5% piires mangaani.Teda kasutatakse elektriliste kütteseadmetes
 
Kopell – Sulam mis sisaldab 43% niklit ja umbes 0,5% mangaani temast valmistatakse termopaate
 
Manganiin – Temas on 3% niklit ja 12% mangaani. Sammuti suure elektrilise takistusega.Sulam millest võib valmistada seadmete kütteelemente.
 
Alumiinium ja tema sulamid – Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rahvineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi tihedus 2,7g/cm2 kohta, sulamistemp 660 C. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumi sulameid . Alumiiniumi sulamid jagunevad survega töödeldavadeks ja vasksulamiteks. Survega töödeldavadel aluminium sulamitel on kõige rohkem levinud duralumiinium . Duralumiiniumi sulam on alumiiniumi sulam vase ja alumiiniumiga. Selleks et anda dur alumiiniumile tugevust ja sitkust tuleb duralumiiniumit karastada ja vanandada. Vanandamine võib olla kas loomulik või kunstlik Vanandamis protsessis toimub tugevuse ja sitkuse suurenemine. Vasesulamitest on kõige levinumad silumiinid. Silumiinildeks nimetatakse alumiiniumi ja räni sulamit.Tähis on tal Al, Al 8. Liugelaagri materjaliks kasutatakse viimasel ajal alumiiniumi sulameid. Neid sulameid nim aluminium laagri sulamiteks, mis saadakse aluminium basil kui sinna lisatakse tina, pliid, vaske, antimony ja niklit. Võrreldes papiididega (tina ja plii sulamitega) on aluminium laagri sulamisel suurem tugevus. Väiksem korrosiooniaste kuid nende puuduseks on suur joonpaisumise tegur. Alumiiniumlaagri sulami tähis on AO 9-2, AO 18-3 (sisaldab 18% tina, 3% vaske ja ülejäänud on aluminium.
 
Babiit – on sammuti materjal mida kasurarakse liugelaagrites.Tema tähis on P88 selles on 88% tina ja ülejäänud on plii.Neid kasitatakse põhiliselt OTTO (sisepõlemis) mootorites.Kui motor töötab diiselkütusel kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt pronksi levinud on ka tina ja fosforsulamid (pr8 0,5).Laagri materjale on võimalik saada ka pulbermetalurgia abil ning isegi niisugustes materjalidest millest sulameid on võimatu saada.Nii saadakse laagrimaterjale raud grafiidist ja vask grafiidist,kusjuures vajaliku kujuga detail pressitakse välja ,ning ekspluataatsioonilise tugevuse saamiseks paagutatakse (kuumutatakse mingi gaasi keskonnas). Keermised saadakse pulbermetalurgia baasil raskesti sulavatest metall karbiididest või mineraalidest. Metall karbiididest on kõige enam levinud keermised.
Materjalid volframkarbiid keermised.Tähis on vk seal on 8% koobaltit ülejäänud volframkarbiidid.Kasutatakse värviliste metallide ja malmide töötlemisel.Titaan volframkarbiid keermised 6% koobaltit ülejäänud on volfram karbiid.Titaan volfram keermised 7% titaani. Tantaal keermised 12% koobaltit.ülejäänud on volframkarbiid. Kuna metallkarbiidid on kallid ja volframi varud enamasri ammendatud, siis on viimasel ajal hakatud kasutama mineraalkeermiseid.Kus põhiliseks komponendiks on alumiiniumoksiid .Alumiiniumoksiidi baasil saadavaid keermiseid tähistatakse mc. Mineraalkeermiste kuumuskindlus on kuni 1200 C.Mineraalkeermiseid on raske kinnitada põhiline kinnitamise viis on mehaaniline .
 
Plastik – Selleks nimetatakse polümeeride alusel saadavaid mittemetallseid materjale. Polümeeriks nimetatakse kõrgmolekulaarseid materjale.Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enalmikel plastidel on ka hõõrdetegur. Head dielektrikud, isolutsiooni ja heli summutavad omadused. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid.Pöastidel om väike kuumuspüsuvus soojusjuhtivus ja hüdroskoopsus. Plastid vananevad.Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseteks.Reaktoplastid ei muuda oma kuju temperatuuri mõjul.See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Termoplastid aga võimaldavad vastavalt temperatuurile oma kuju muuta.See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad.Selleks, et saada teatavate omadustega plaste lisatakse neile lisaaineid .Täiteained suurendavad plastide tugevust ja muudavad nad odavamaks.Täiteainetena kasutatakse kas orgaanilisi või anorgaanilisi aineid.Orgaanilistest ainetest on levinud puidujahu, telluloos, puuvilla jäätmed, puuvillriie, paber jne.Anorgaanilistest aga grafiit, talk, kvarts , klaaskiud, klaasriie , vilgupuru.Täiteainete maht plastmassis on umbes 70% ja enam.Plastikaatorid muudavad materjali elastsemaks, parandavad töödeldavust, vähendavad haprust ja suurendavad valu omadusi.Plastidena kasutatakse mitmesuguseid estreid (küllastamata süsivesikuid), kastoorõli ja veel dilbutülftalaati.Plastidele lisatakse veel stabilisaatoreid, need väldivad plasti vananemist.Lisatakse veel katalisaatorid mis kiirendavad veel plastide tootmist ( lubi ja magneesium).Ning värvaineid (roheine – kroomoksiid, valge - tinaoksiid).
 
Polüetüleen – termoplast - on niiskuskinde ja gaasitihe.Ta säilitab oma elastsuse ltemperatuuri vahekorras.On heade dielektriliste omadustega ning happe ja leelisekindel.Toodetakse nii kõrg - kui ka madalrõhu polüetüleeni.Nad erinevad üksteisest tootmistehnoloogia, füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest.Madalrõhu polüetüleenil on suurem mehaaniline tugeus ja jäikus kui kõrgsurvesurve polüetüleenil.Sellest valmistatakse mitmesuguseid torusid ja voolikuid kuid ka raadiote detaile.Valmistatakse ka mahuteid ja väikestele koormustele töötavaid hammasrattaid.Kõrgrõhu polüetüleenist valmistatakse pakkematerjale.
 
Polüvinüülkloriid - Kui teda toodetakse torudena siis nimetatakse teda lihtsalt plastikuks.Kui aga kõva lehena siis nim vinüülplast.Polüvinüülkloriidi baasil toodetavatel plastidel on head dielektrilised ja plastilised omadused.Samas on neil väike soojuskindlus 60 C ja nad ei ole vastupidavad aromaatsetele ja klooritud süsivesikutele.Sammuti ka konsentreeritud lämmastikhappele.Vinüülplast ei põle.Sellest valmistatakse aku anumaid ja separataatorite vaheplaate.Sammuti ka mitmesuguste söövitusvannide ja dielektrolüüsi veinad kaetakse vinüülplastiga.Plastikuid kasutatakse veel kaabli isoleermaterjalina ja torude katteks korrosiooni eest.
 
Kapron -  Polümiid millele on lisatud 3 – 5% grafiiti kannab kaproni nimetust .Kapron on mitu korda kulumiskindlam kui teras ja mõned muud värvilised sulmaid.Kapron on antifriktioone materjal.Kapronil on väike soojujuhtivus.Detailide valmistatakse survevalu teel.Kapron annab hästi lõiketöödelda teda saab liimida ja keevitada.