Päris kindlasti on vahe koolis käimisel ja haridusel. Ma lahkusin koolist 15-aastaselt; jooksin ära. Lahkusin, sest ma jäin vahele sellega, et panin kooli kesksele teadetetahvlile üles suure pildi, millel olid kujutatud kõik minu jaoks ebameeldivad Ma mäletan, et vaatasin alatasa klassi aknast välja (eriti siis, kui mul oli igav või kui õpetaja aina õpetajad. Aasta oli siis 1962 ja kooliaasta lõpuni oli jäänud veel kaks päeva. Olin selle maali jauras ja jauras). Nägin taamal rohelisi põlde ja puid ja Hertfordshire ümaraid madalaid künkaid. peale palju aega kulutanud – õlivärvides, hästi suur lõuend, Salvador Dali stiilis maalitud näod – Aken näis ütlevat: „Tule!“ Mina ei saanud. õpetajate näod „voolamas“, tumedamasse keeriselisse tausta sulandumas. Olin sel konkreetsel Lõpuks – hulga aastaid hiljem – sai minust õpetaja
................... 17 TANTSUMÄNG................................................................................................................. 17 ÕPIME ROOMAMA........................................................................................................... 17 2 KÄEST KÄTTE.................................................................................................................. 18 ÜKS, KAKS, KOLM, NELI.................................................................................................. 18 KEERAME KÜLILI............................................................................................................. 18 KUS MÄNGUASI ON?....................................................................................................... 19 SÕIT-SÕIT................................................................................................................
Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 9) "Kes on täna meiega?" Kes on täna meiega? Nastja on täna meiega. Võib laulda enne tüdrukute, siis poiste nimed. Lapsed plaksutavad rütmi kaasa. 11.2. Teretamistantsud "Eesti polka" ehk "Teretamistants" Ette ja taha ja tere, tere, Nastja, tere, tere, Dima ja tere, tere, Nikita! Ette ja taha ja tere, tere, Olja ja tere, tere, Sasa! Ja tere, tere, Vanja! Õpetaja tervitab järgemööda kõiki lapsi. Hiljem võib õppida seda tantsuna. (M. Liivak. Kaks sammu väljapoole. Talmar ja Põhi, 2002. Lk 2021) K. Rüütli "Hommikutants" Hommik käes, kaunis päev, siin vaid rõõmsaid lapsi näen. Hommik käes, kaunis päev, lööme tervituseks kokku käed. (K. Rüütli 2004. Lk 9) 23 Õpetajaraamat 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks K. Tammik "Lahti-kinni" Lahti-kinni, lahti-kinni, käsi on mul kaks, lahti-kinni, lahti-kinni, tee üks väike plaks!
· Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. LÜKKAMISMÄNG · Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on pehmed mänguloomad, väikesed lelud või ratastega mänguasjad. · Loe:"Üks, kaks, kolm, lükka!" ja lükka mänguasja. · Korda kolmeni lugemist ja julgusta last mänguasja lükkama. · Kui laps kordab terve päeva sõna "olm" (mugandus sõnast "kolm"), siis on näha, et mäng talle meeldis. LAULAN TUJU HEAKS Ära muretse selle pärast, et sa ei pea hästi viisi või ei mäleta käiki sõnu. Oluline on laulmist nautida. · Kuigi sobivad kõik laulud, mida sa tead või armastad, annan väikese laulusoovituse: - "Rongisõit"
põhiliste teemade vahel olema seos ja tasakaal. Kuid paljud lapsed vajavad ka psühhoteraapiat, 3 mõnedel juhtudel isegi süvapsühhoteraapiat. Paljude autorite arvates on väga oluline düsmatemaatikute raviprogrammid individualiseerida. Järelikult ei ole ühest ega kerget teed raviõpetuseks või edukaks õpetamiseks. See tähendab, et matemaatika õppimisel/õpetamisel on kaks olulist aspekti: teema ja käitumine, mida ei saa vaadelda lahus. 4. Terminite ,,akalkuulia", ,,düskalkuulia" ja ,,düsmatemaatika" määratlus ja kasutus. - Akalkuulia arvutusvõimetus ; kahjustus, mille puhul on inimesel raskusi lihtsate matemaatiliste ülesannetega nagu liitmine, lahutamine, korrutamine ja isegi määramaks, kumb kahest numbrist on suurem. Erineb düskalkuuliast selle poolest, et akalkuulia tekib vanemas eas põhjustatuna neuroloogilisest kahjustusest
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
Inimeseõpetuse tööraamat VI klassile 2. osa ISBN 978-9949-487-95-0 ISBN 978-9949-487-95-0 9 7 9 7889 9994 499 4 4887 7995 500 Maret Lill Evelyn Ojaperv Katri Pern Krista Saadoja INIMESEÕPETUSE TÖÖRAAMAT VI klassile 2. osa Minu nimi on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................ Õpin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
kõrvale juhitav; (4) raskused kontsentreerumisel õppetöös; (5) raskused mängulisse/õppetegevusse lülitumisel. Stiimulid tõmbavad tähelepanu. 2. Impulsiivsus: Kolm joont kuuest: (1) tegutseb sageli enne, kui mõtleb; (2) lülitub ruttu ühe tegevuse juurest teise juurde; (3) raskused töö organiseerimisel; (4) vajab palju järelvalvet; (5) räägib vahele üle kogu klassi; (6) esineb raskusi oma järjekorra ootamisel. 3. Motoorne üliaktiivsus: Kaks joont neljast: (1) jookseb ringi ja kisub asju; (2) niheleb kogu aeg ja ei püsi paigal; (3) magamise ajal vähkleb; (4) on kogu aeg tegevuses. Selle probleemiga on kõige kergem hakkama saada (neist kolmest). Motoorne tegevus tuleb maha laadida andes lapsele mõne teistsuguse ülesande, mida ta täitma peab. Näiteks palud hüperaktiivsel lapsel jooksuga õpetajate toast päeviku ära tuua. Missuguses eas hüperaktiivsus avaldub?
Kõik kommentaarid