Ristisõjad (1)

Ristis�jad (p� hjused ,v�ljakuulutamine,t�psemalt 1.3 ristis�da,m�ju euroopale ) P�HA S�DA Kristlik � petus keelab tappa.Ometi oli Rooma riigi languse j�rel kujunenud ristiusuline Euroopa pideva verevalamise taleermaa.Kust tekkis m�te, et verevalamine usu nimel on � ilis ja meelep �rane, selle �le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, v�ib sellele �igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena �igustama P� renee poolsaare rahvad ,kel tuli v�idelda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht j�i aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus p�rast seda, kui 1071. aastal vallutasid t�rgi keelt k� nelevad seld�ukid V�ike- Aasia ja p�ha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli j�rsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palver�nduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, n��d aga olid ristiusu p�hapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seld�ukkide kallaletungi oht tegi �revaks sa B� tsantsi valitsejaid.Imperaator Alexios I p�� rdus s�jalise abi saamiseks l��nekiriku poole. Paavst Urbanus II ei j�tnud oma v�imalust kasutamata.Ida- ja l��nekiriku vahe- kord oli pinev .N��d avanes l��nekirikul oma �leolekut n�idata.Paavsti juhtmisel, pidid Euroopa feodaalid vabastama Jeesus Kristuse haua.1095.aastal L�una-Prantsusmaal Clermontis koos olnud kirikukogul pidas Urbanus II k�ne,mille m�ju �hiskonnale oli tollal ettearvamatu. " Prantslased !L�petage omavahelised t�lid.Paljastage m��gad ja p��rake need Jumala vastaste vastu.Teile tasutakse nii maa peal kui ka taevas.Jumal soovib seda" ESIMENE RISTIS�DA ( 1096 -1099) Vastukajad paavsti �leskutsele olid tohutud.Lootus leida paremat eluj �rge nii siin ilmas kui ka taevas pani liikuma laiad rahvahulgad.Juba 1096.nda aasta varakevadel l� ksid k� mned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele P� hale Maale.Liiguti l�bi Ungari, Bulgaaria ja Kreeka ning 1096. aasta suvel j�uti Konstantinoopolisse.N�lja- sed ja v�givallatsevad talupojas tekitasid kohalikes �udu.Et v� ltida hullemat,toimetas keiser nad kiirest �le Bosboruse v�ina.Seld�ukid piirasid retkel olijad � mber ning h�vitasid nad peaaegu t�ielikult. 1096-ndal aastal asus teele ka feodaalide v�gi,kokku 5000 r��tlit ja 30000 jalameest.Kuid see v�gi ei olnud �htne Aastavahetusel hakkasid �ksikud feodaalide salgad j�udma Konstantinoopoli alla.L�� nest tulnud s�jamehed ei pidanud end B�tsantsi s� dames kuigi r��tellikult �leval.Keiser Alexios I-l oli nendega raske toime tulla.Ometi suutis ta ristis�dijatelt v�lja meelitada lubaduse,et t�rklaste k�est vabastatud maad tagastatakse keisrile. Jeruusalemma vallutamine v�ttis aega.Alles 1099. aasta juulis,p�rast viien�dalast piiramist vallutati p�ha linn Jeruusalemm .Tapatalgud,mille ristis�dijad seal korraldasid, olid tohutud.Ei halastatud kellegile.Ainu�ksi pea- mo�ees tapeti 10000 ristiusulist. RISTIS�DIJATE RIIGID Jeruusalemma langemise j�rel vallutasid ristis�dijad suure osa Vahemere idarannikust, kus nad moodustasid riigid.K�ige t�htsam neist oli Jeruusalemma kuningriik .Allutatud aladel p��ti kehtestada samasuguseid s�ltuvussuhteid ja hierarhiat nagu L��ne-Euroopas.Niisugused riigid polnud aga loomulikud moodustised.Ainuke tulutoov majandusharu oli seal kaubandus.Seegi �itses seal t�nu Itaalia kaupmeeste agarusele. VAIMULIKUD R��TLIORDUD Kristlaste elu P�hal Maal polnud sugugi ohutu.Eriti kaitsetud olid Euroopast tulnud palver�ndurid, kes k�ikide vintsutuste kiuste tuhandete kaupa sinna saabusid.Palver�ndurid vajasid nii s�jalist kaitset kui ka kristlikku vennaarmu. Nendest vajadustest tingituna kujunesid P�hal Maal vaimulikud r��tliordud.Ordu liikmed olid korraga nii r�� tlid kui mungad . Esmalt tekkis templiordu,mis sai oma nime Saalomoni templi j�rgi.Sellesse koondusid Prantsusmaalt p�rit r��tlid. Seej �rel moodustati Itaalia ehk Johanniitide - ja Saksa ehk Teutoonide ordu. KES OLI ORDUR��TEL? Tavalisest r��tlis erines ordur��tel selle poolest,et ta oli andnud mungat�otuse.Ta ei tohtinud rajada perekonda ja pidi kogu oma vaga elu p�hendama v�itlustele valeusuliste ja uskmatutega.Orduvendade elu oli korraldatud v�ga rangete reeglite j�rgi ning neist oli v� itluses paganatega ja teiseusulistega palju kasu.Vaimulikke r��tli- ordusid v�ib pidada omamoodi ristiusu kaardiv�eks. RISTIS�JAD J�TKUVAD.RISTIS�DADE TULEMUSED. TEINE RISTIS�DA (1147-1149) XI sajandi l�pul Esimese ristis�jaga saavutatud edu ei p�sinud kaua.Peagi � nnestus seld�ukkidel osa kaotatud aladest tagasi v�ita.1144. aastal lagunes nende k�tte ristiususliste rajatud Edessa krahvkond.L��ne-Euroopale oli see raske l��k.Tuli hakata j�lle tegema kihutust��d,et v�tta ette uus ristis�da. Uue ristis�ja hingeliseks eestvedajaks tuli Bernard Clairvaux'st.Ta p�hjendas Teise ristis�ja korraldamise vajadust.P�ha Bernardi �leskutsetele vastati kogu Euroopast.Kaks tolle aja k�ige v�imsamat valitsejat- Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad otsustasid ka ise minna P�hale Maale ristis�tta. Ometi hakkas asi juba alguses viltu vedama.P�ha Bernardi �leskutsetest r�� giti sellest,et ristis�du paganate vastu v�ib pidada ka Euroopas.P�hja-Euroopa valitsejade eelistasidki p�� rata oma relvad ristimata l��neslaavlaste -vendide-vastu,kes elasid Elbe j�est idas. Teel P�hale maale tuli ristis�dijatel kogeda ��rmist vaenulikkust.Ristis�dijate l�henedest suleti linnav� ravad nagu katkut�biste ees. Pettunud Palestiinasse p�rgijad vastasid sellele �mbruskonna r��stamisega.Ei halastatud isegi kloostritele.Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse s�dalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. L�bi h�da l�puks V�ike- Aasiasse j� udnud ristiv�gi sai islamiusulistega v�ideldes h�vitava kaotuse osaliseks . Kroonitud pead p��rdusid tohutuid kaotusi kandnud v�ega koju tagasi.Ka P�ha Bernardi kui Teise ristis�ja eestvedaja kohta �eldi Euroopas kibedaid s�nu.Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. KOLMAS RISTIS�DA ( 1189 - 1192 )-K�IGE SUUREM JA ESINDUSLIKUM Kuulsusetult l� ppenud Teine ristis�da kahandas l��nemaailma huvi P�ha Maa saatuse vastu.J�rk-j�rgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused .Eriti j�udsalt edenes islamiusuliste vastu- pealetung S��ria v�epealiku Saladini juhatusel .1187.aastal lages �ks ristis�dijate tugipunkt teise j�rel islamiusuliste k�tte. Oktoobris alistus ka Jeruusalemm .Kirikutelt v� esti maha ristid ja asendati islami usu tunnustega. RISTIS�DADE TULEMUSED Tihenes kaubavahetus Idamaadega �piti valmistaa paberit Hakati kasutama luksusesemeid ja kahvlit