Keskaeg, läänistamine, kaubandus (2)

1.Keskaegne linn(linnade kujunemise eeldused, linnade privileegid )
2. Raad (rae ülesanded)
3. Tsunft ja gild (kuidas kaitsesid oma liikmete huve, millega tegelesid?, tsunfti sunduse pos ja neg mõju majanduse arengule
4. Ristisõjad(millal? olulisemad)
5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited)
6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused
7. Talupoja kohustused isanda ees
8. 2 kaubanduspiirkonda euroopas
9. Mõisted: skraa , šedööver, tsunftijänes, gild, koge, koormised , teorent, loonusrent , sunnismaisus
VASTUSED:
1. Linn sai linnaks, kui talle anti linnaõigused.
* Igal linnal omad seadused
* Igal linnal õigus ehitada linnamüür (Tallinnal 2,35 km, 27 torni)
* Tohtis vermida münte (mündikoda - mündimeister)
Eeldused:
* veekogude lähedus (meri, jõgi, järv, jne)
* muud looduslikud tegurid (mäed, künkad jms)
* kaubandusteede ristumiskohad
2. Raad oli linna omavalitsus . Sinna kuulusid linna kõige rikkamad ja mõjukamad suurkaupmehed.
Ülesanded:
#Linna elu korraldamine (maksud- trahvid , kindlustuste korraldamine)
#Linna korra tagamine, ausa kauba tagamine
#Hoolekanne (kirikute ja koolide eest hoole kandmine, haigete ja tõbiste ülalpidamine)
#Kodanike julgeolek, sõjaline kaitse
# Tuleohutus ja öörahu
#Kohtupidamine, seaduste väljaandmine
# riiete, ehete kontroll, pidustuste korraldamine
- Vaekoda hoolitses linnale kuuluvate metsade/põllumaade/karjamaade eest.
Rae liikmed töö eest palka ei saanud, seepärast pidigi raehärra jõukas olema. Nad omasid ka teatud privileege, kuna amet oli eluaegne.
3. Tsunft oli kutseühing, mille peaülesandeks oli kauba tootmine ja müügi organiseerimine , aga ka käsitööliste elu reglementeerimine.
Tegeles:
#Vastastikuse abistamisega
#Usulise tegevusega (oma kaitsepühak, kabel jne)
#Sõjalise tegevusega
#Tsunfti reeglite e. skraa järgimisega
Hierarhia :
-meister
-sell
-õpipoiss
Tsunftijänesed olid tsunftivälised käsitöölised.
Eestlaste tsunftid :
Mündrikud (sadama paadimehed)
Voorimehed
Õllekandjad
Tootmine toimus töökojas, tööjaotus puudus.
Gild oli kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. Juhid olid odermannid.
Suurkaupmehed - Suurgild.
Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid - Mustpeade Vennaskond
Käsitöölised - Väikegild.
4. Ristisõjad(millal? olulisemad)
Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.–13. sajandil. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine moslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu. Sooviti suurendada valduseid ja võimu. Toimus kaheksa sõda, millest tuntumad on neli.
I - selles osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed. Läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma. Rajati Plestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid, mis pidid võidetud alasid moslemite eest kaitsma.
II - mitmes lahingus löödi moslemeid. Ristisõdijad oleksid vallutanud Jeruusalemma, kui oleks kohe alatud tormijooksuga, aga hoopis rüüstati ümberkaudseid alu. Vahepeal kogusid türklased aga sõjaväge ja 28. juulil 1148 otsustasid sõdijad Euroopasse naasta - tulemusteta.
III - põhjuseks oli Jeruusalemma langemine , osalesid Saksa, Prantsuse ja Inglise väed. Jeruusalemma tagasi ei saadud.
IV - Paavst Innocentius III oli algataja . Bütsants sai suure tagasilöögi. Ristisõdijad lõid Ladina keisririigi. Veneetsia sai olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Mingi lahenduseni sõda ei viinud.
Tagajärjed – Sõdade eesmärke ei õnnestunud lääneeurooplastel saavutada: Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusesse, ülemailmset paavstiriiki ei tekkinud. Sellegipoolest mõjutasid need seõjad tuntavalt Euroopa arengut. Ka talupoegade seisusel oli ristisõdadest teataval määral kasu. Väga paljud rüütlid, kes vajasid raha ristisõtta minekuks , müüsid oma talupoegadele vabaduskirju. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid.
5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited)
Mungaordud:
* tsistertslaste ordu E
* fransisklaste ordu
* dominiiklaste ordu E
* benediktlased
Vaimulikud rüütliordud: (liikmed andsid munatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust elust, perekonnast;pühendusid täielikult ristiusu kaitsele)
* templivendade ordu
* johanniitide e hospitaliitide ordu
* saksa ordu
* mõõgavendade ordu E
6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused
Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega.
Vasalli kohustused:
* pidi ustavalt teenima
* senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse
* andma truudusvande
* maksma koormisi
* anda nõu
* lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema
* kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul
Senjööri kohustused:
* peab vasallile pakkuma eeskostet
* kaitsma kohtus
* ülal pidama (maad andma)
* kaitsma vasalli maavaldust ja vara
7. Talupoja kohustused isanda ees
* koormiste kandmine
* renti maksma
* tegema teotööd isanda majapidamises e mõisas
* olid sunnismaised – ei võinud elukohta vahetada ilma isanda loata
* kui isandal oli põld, siis pidid nad seda harima
* andma loonusrenti
8. 13. ja 14. sajandil toimus kaubavahetus põhiliselt kahel alal: Vahemere piirkonnas ja Põhja- ning Läänemerel.
Ekspordiartiklid Eestis:
1.TERAVILI (Pärnu)
2.Kala, ehitus-ja hauakivid, karusnahk, lina, hülgerasv.
Lääs->Ida:
1.Sool
2.Kalev, lõuend, heeringas
3.Vein, õlu, vürtsid
Ida->Lääs:
1.Vaha, rasv
2. Mesi , kanep
3.Tökat, karusnahk, lina
Eesti linnade väliskaubanduslik tähtsus seisnes nende soodsas asendis Lääne-Euroopa ja Venemaa-vahelistel kaubateedel.
Hansa Liidu õitseaeg: 12.-16. sajand.
Linnad Eestis: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu
9. Mõisted.
Balthasar Russow - Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, kes kirjutas kroonika Eesti ajaloost 13.-16. sajandil, k.a Liivi sõda.
Raad- Linna omavalitsus, mis korraldas linnaelu .
Bürgermeister-Rae vanema liikme või linnapea nimetus
Tsunft-Ametialane käsitööliste ühendus, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.
Skraa-Tsunfti põhikiri
Foogt-Linna kõrgeim haldusametnik ja kohtunik (maaisanda esindaja) feodalismiajastul.
Missa - jumalateenistus armulauaga
Toomkirik - piiskopkondade keskus
Toomkapiitel- Selle moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel. On iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kaasaga.
1154 - Tallinna märkimine kaardil araablase Al Idrisi poolt.
1248 -Tallinnale anti Lübecki linnaõigused.
1535-Wandradt- Koelli katekismus
1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Lutheri poolt.
Johann Koell-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija.
Hans Susi -Tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija.
Simon Wandradt-Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija.
Talupoegade elamu ja toidulaud
Talupoegade majad olid enamasti palkidest ja katused õlgedest või roost . Maja koosnes muldpõrandaga ruumist, mille keskel või ääres oli tulekolle, mis andis tuppa soojust ja valgust. Aja jooksul hakati ka ehitama kaminaid ja ahjusid. Elamu sisustus oli väga napp . Tavaliselt oli toas ainult suur voodi, kuhu mahtus magama kogu pere ja söögilaud, kus ääres söödi. Toa nurgas seisis ka kirst kuhu pandi riided või muu vara. Talupoja tähtsaim toit oli leib, seda valmistati peamiselt rukkist , lõuna pool aga nisust . Vahest lisandus leivale ka puder või kört. Jookidest oli levinud ka õlu, kali ja lõuna pool tunti ka veini.
1. Mille poolest erineb orja ja pärisorja seisund?
Pärisorjad võisid luua perekondi, saada lapsi ja abielluda oma vabal valikul valitud naisega.
2.Millised olid talupoegade põhilised koormised?
Mõisategu- pidid harima mõisa põlde, mille saaks kuulus feodaalidele. Lisaks pidid nad rügama oma põldudel ja andma ka osa selle saagist feodaalile, et tasuda loonusrenti.
3.Milline oli keskaegse talupoja toidulaud? Mil määral see erines tänapäevasest?
Põhiliselt söödi leiba, sellele lisandus puder või kört. Sügisel saadi ka liha. Palju hakati sööma ka kala. Joodi kalja ja õlut. Tänapäeval toitutakse palju mitmekesisemalt. Siis ei tuntud veel kartuleid ega enamus köögivilju.