Ajalugu ristisõjad (0)

AJALUGU
RISTISÕJAD
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE
1. MIS ON RISTISÕDA?
Lääne Kristlaste sõjakäigud Lähis- itta kristlaste püha linna Jeruusalemma, selle vabastamiseks või kaitseks. Sõjakäigul oli paavsti õnnistus kogu ettevõtmisele ja kõigile osavõtjatele antud indulgents (patukaristuse kustutus). End märgistasid ristiga ja said paavsti õnnistuse ja indulgentsi ka teiste piirkondade lahingusse läinud rüütlid (need kes sõdisid 11.-12. sal. Hispaanias moslemitega, 13 saj. Lõuna-Prantsusmaal ketseriteks kuulutatud kataritega või Baltikumis kohalike rahvastega).
2. RISTISÕJA PÕHJUSED
Türklased olid vallutanud Jeruusalemma.
Üheks mõjuvaks põhjuseks oli veel Bütsantsi keisri Alexius I abipalve paavstile, mille too täitis ning Esimese ristisõja välja kuulutas.Sõjameeste üleküllus Euroopas, sõduritel oli kalduvusendale ise sõjalist tegevust otsida.
I ristisõda
1096 -1099
Eesmärk- Moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ja Pühalt maalt.
Käik- Prantsusmaa,Püha- Rooma keisririik, Rooma , Ungari, Bütsantsi keisririik,onstantinoopol,Antiookia ja Jeruusalemm .
Tulemus- 1099 vllutatakse Jeruusalemm, rajati Jeruusalemma kuningriik.
II ristisõda
1147-1149
Põhjus/Eesmärk- Edessa riik langes moslemite kätte.
Käik- Loius ja Konard võtavad ette retke Pühale maale, Euroopa valitsejad hakkavad vende ristima.
Tulemus-ristivägi, mis jõudis Väike-Aasaisse kaotas muhameedlastele.
IV ristisõda
1202-1204
eesmärk-taheti valluatda Egiptus
käik-
tulemus-valluati Konstantinoop
3.VAIMULIKUD RÜÜTLIORDUD
• Templirüütlid
• Saksa ordu
• Johanniitide ordu
Esimene rüütliordu tekkis aastal 1119, ja see oli Templiordu .
Siis tekkis Johannese hospidali vennaskonnast Johanniitide ordu.
Saksa hospidalist sai Saksa Ordu. Rüütlid said tegeleda seal sõjapidamisega.
On pühendatud jumalale .
4. RISTISÕJAD LÄÄNEMERE ÄÄRES
Tulemus :
Albert : Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada.
Läti Henrik: ristiusu preester ja kroonik , Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor
Valdemar II:
Lembitu : Eestlaste vanem, malevate juht. Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus
Tulemused: Liivimaa jäi teistele alla ja inimesed allutati ristiusule
Isikud:
ALBERT- oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada.
VALDEMAR 2 –
LEMBITU- Eestlaste vanem, malevate juht. Hukkus koos Kaupoga Madisepäeva lahingus
HENDRIK- ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.
Meinhard - esimene piiskop, rajas kiriku ja linnuse
Berthold - 2. Piiskop, kuulutas välja ristisõja
Tulemused (Eestlaste allajäämise põhjused): Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega, vaenlasel oli parem väljaõpe ja relvastus,eestlastel polnud tugevat liitlast,polnud ühtsat riiki ega juhti.
Mis on Liivimaa kroonika tähtsus?
Siis me saame teada Alberti ajal lähtunud ristisõdadest, tänu sellele et see on säilinud.
5. VANA-LIIVIMAA HALDUSJAOTUS
maapäev:Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks nt:müntmisküsimused, tüliküsimused, sõja-ja rahu küsimused.
Haldusjaotus: EESTI JA LÄTI
Suhted:
Vaenlased:
Valitsemise linnad: (lk 55) tallinn, haapsalu, vana-pärnu, uus-pärnu, rakvere, viljandi, narva, tartu, paide
6. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
Põhjus: Sakslaste rõhumine
Tulemus: Saaremaa vaba, eestlased kaotasid,Saarlaste vanem Vesse tapeti .
Jüriöö ülestõus:
Algas 1343. Aastal 23. Aprill.Harju-, Lääne- ja Saaremaal tõusid eestlased ja tapsid kõik sakslased kelle nad kätte said. Ülestõusu mahasurumiseks Taanile kuuluvatel aladel sekkus saksa ordu. Taani kuningal on olnud juba kaua aega plaan see provints maha müüa ja saksa ordu ostiski selle peale ülestõusu mahasurumist.
7. MÕISA JA LINNA SUHTED
• Mõisast toodi linna vajaliku toorainet: sööki, puitu, materjale jms. Seega toimus mõisa ja linna vahel pidev kaubavahetus. Kui talupoeg linna läks ja sai 101 päeva olla siis sai kodanikuks ja mõisnik otsis taga teda, aga linn ei tahtnud teda mõisnikule tagasi anda, sest kui ta vabaks sai siis sai linn temast kasu
Kes oli linna valitseja ja kuidas linna juhiti?
Raad oli valitseja. Raad sai ise endale valida uusi liikmeid. Raadi kuulusid tavaliselt jõukad kaupmehed . Rae suurus sõltus linna suurusest . Raad koosnes raehärratest ja bürgemeistitest.