Ajalugu ristisõjad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Balti ristisõda ja keskaeg 1200-1557

said?  Eestlastel puudusid liitlased sõjas  Puudus ühtne riik  Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi ( kiviheitemasinad , amb)  Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe , samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed.  Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa 6. Mis sai ristisõdijate plaanist vallutada ristisõja järel ka Novgorod ja Leedu alad? Jäälahingus peatasid Vene väed Aleksander Nevski juhtimisel ristirüütlite edasitungi itta. 22. septembril 1236, milles leedulased (koos semgalitega) lõid hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade Ordu väge; surma sai ka ordumeister Volquin. Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed Saksa orduga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk Liivi ordu. 7. Kuidas jagati Eestimaa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu

Ajalugu

3

doc

Ristisõjad

Ristisõdijatega tuli Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkord ning sinna ehitati palju kindluseid. Rüütlite saagiahnus ja omavaheline rivaalitsemine põhjustasid väikeriikide nõrkuse ja ebakindluse. Ristisõdijate asutatud riigid püsisidki vaid tänu sellele, et ümbritsevad islamiusuliste riigid olid nõrgad. Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi. Tekkinud olukord tintis II ristisõja alustamise. 1187. aastal vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. Rüütliordud ­ loodi eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus vallutatud maid. Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. · Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal

Ajalugu

8

doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad ­ vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1  2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles

Eesti ajalugu

10

pdf

arvestus ajaloos - muinasajast rootsi ajani 11 klass

nagu maanteed, 2. sai joogivett, 3. sai kala Kõik muutus kui avastati, et saab kasutada savi - sai jooki, toitu talletada ja süüa mitmekülgsemalt, nt sai mingi suppi keeta. Kiviaegsed kultuurid oldi Kunda ja Lammasmäe. ​  1.2. Kes olid ja miks on tähtsad: ​ ● Balthasar Russow ​ * Kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. ​ * Kirjutas Russowi Liivimaa kroonikat. Alamsaksa keeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12.sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa sise olusid, elulaadi ja sündmusi. Eriti detailselt kirjeldab Russow kroonikas kaasaegseid sõjasündmusi. ​ ● Lembitu ​ * Vanem Sakala põhjaosas. ​ * Ainus teda mainiv kirjalik allikas on Henriku Liivimaa kroonika. ​ * Lembitu juhtis Liivimaa ristisõja ajal alates 1211. aastast mitmeid sakalaste ja eestlaste sõjakäike ristisõdijate ja nende liitlaste vastu

11.klassi ajalugu

12

docx

Eesti keskaeg

Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕJA EESMÄRGID:

Ajalugu

6

doc

Ajalugu ja keskaeg

KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada.

Ajalugu

7

doc

Keskaeg Eestis

Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile * Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada * asutas kloostreid

Ajalugu

6

doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud endale abiks ristisõdijaid. Loodava piiskopkonna keskuseks sai Üksküla, kuhu 1186. aastal hakati rajama ka Baltikumi esimest kivilinnust. 1180. aastate lõpus rajati ka Holmi linnus. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud neist taganesid hijem usust. Meinhardit abistas ka Theoderich, hilisem Eestimaa piiskop. Kuna Meinhard ei suutnud liivlasi laiemalt ristida, pöördus ta paavsti poole, kes lubas ristisõja algatada. Aastal 1193 kuulutas paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Rahvusvaheline ajalooteadus tunneb seda põhjala ristisõdade nime all. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt

Ajalugu

Kommentaarid (0)