Ristisõjad (0)

Ristisõdade tööleht 1.   Millised olid ristisõdade põhjused? Mille poolest erinevad ristisõjad tavalistest sõdadest?  Ristisõdijad   on   11.   sajandi   katoliku   kiriku   ning   Rooma   paavsti   poolt   heaks   kiidetud
sõjakäigud   ristiusu   levitamiseks   või   kaitsmiseks   (väljaspoole   Roomakatoliku   kiriku
kultuuriruumi).   Tavalistest   sõjakäikudest   eristab   ristisõda   paavsti   õnnistus   kogu
ettevõtmisele   ja   kõigile   osavõtjatele   antud   indulgents   ehk   patukaristuse   kustutus.
Ristisõjas osalemine  oli justkui  Jumalale  teene osutamine  ning meele  järele olemine,
peeti vooruseks. 2. Kirjelda ristisõja väljakuulutamist (kes, millal, kuidas). Ristisõja  kuulutas välja paavst Urbanus II Clermonti  1095. aastal kirikukogul  peetud
kõnes, kus kutsus üles alustama sõda ,,uskmatute” vastu püha maa vabastamiseks. Tema
sõnul   pidavat   kaaskristlased   Lähis-Idas   tohutult   kannatama,   mistõttu   oli   nende   maa
vabastamine hädavajalik. 3. Esimene ristisõda (millal, põhjused, sündmused, tulemused). Esimene ristisõda kuulutati välja 1095. aastal ning sõda ise kestis 1096-1099. aastatel.
Rahvas   reageeris   paavsti   (teine   küsimus)   üleskutsele   väga   suure   vaimustusega,   jutt
paavsti kõnest levis üle Euroopa laiali. Jeruusalemma poole asus teele mitmeid salku,
kelle hulgas oli ka täiesti ettevalmistamata sõdijaid, kuid mitme lainena itta suunduvad
rüütlid moodustasid lõpuks siiski ühtse sõjaväe, mis jõudis Jeruusalemma müüride alla
1099. aasta juunis. Jeruusalemma piirati kuus nädalat, siis õnnestus sõdijatel viimaks linn
vallutada. Kõik vaenlased, kes ette jäid, tapeti. Rahvas jooksis viimases hädas kokku
Templimäele, kuna seal olid kaitseks tugevad müürid ja tornid, kuid kahjuks ristisõdijad
olid peatamatud. Kindlakäeliselt Jumala nimel tapeti seal üle 10 000 inimese, et need, kes
Issanda   pühamut   oma   ebausklike   kommetega   rüvetanud   olid,   selle   omaenda   verega
puhastama pidid. Kui linnas sel viisil kord saavutatud, langetati relvad ning pesti käed,
vahetati riided puhtamate vastu, seejärel käidi alandliku ja rusutud südamega pühades
paikades, kus ka Kristus viibinud oli. 4. Kes oli Saladin ja millega ta on läinud ajalukku? Saladin oli kurdi päritolu moslem, lihtsa sõjaväelase poeg, kel õnnestus tõusta Egiptuse
sultaniks, killustunud islami leer ühendada ning 1187. aastal Jeruusalemm eurooplastelt
tagasi   vallutada.   Alles   kolmas   ristisõda   (toimus   1189–1192)   päästis   läänlaste   võimu
täielikust   hävingust.   Sel   ajal   hõlmas   Saladini   sultanaat   juba   Egiptust,   Süüriat,
Mesopotaamiat,  Punase mere idakallast  ja  Jeemenit.  Kui Saladin  55-aastasena  (1193)
suri, siis vägev riik langes, kuna tema 17 poega ja teised paljud sugulased ei suutnud
võimu   omavahel   ära   jagada.   Ristisõdijate   hulgas   peeti   temast   lugu   kui   õiglasest   ja
armulikust valitsejast, ta oli helde nõrkuste suhtes, usaldusväärne, jumalakartlik, kõigele
lisaks suurepärane sõjamees. Olla veel räägitud, et rüütliks lõi ta üks Prantsuse aadlik,
justkui oleks olnud tegu kristliku sõjamehega.


5. Neljas ristisõda (millal, põhjused, sündmused, tulemused). Neljas ristisõda toimus 1202-1204. See oli viimane suur ristisõda, otseseks juhiks oli
Rooma paavst. Põhjuseks püha maa ning osaliselt ka Konstantinoopoli vallutamine, kuna
see linn tõrkus Rooma kiriku vastu ja oli ennast vihaaluseks teinud. Sõdijate sõjavägi
kaldus tänu veneetslastele (raha saamine ning osalt ka selleks, et Bütsants pidas tänu oma
suurele laevastikule kogu merd enda omaks) teelt kõrvale ning vallutas Konstantinoopoli.
Linna laastamine oli julm ja uhkele Bütsantsile hukatuslik. Uhked majad laastati, sealt
leiti kulda, hõbedat, säravaid kalliskive ja kalleid rõivaid, ülikülluses hinnalisi kaupu, nii
et   laastajad   said   ühe   silmapilguga   vaestest   tulnukatest   rikasteks   kodanikeks.   Pärast
Bütsantsi   vallutamist   hakkas   vaikselt   vaibuma   soov   idamaades   ristisõdu   pidada.
Moslemite tugevneva surve all kuivasid ristisõdijate valdused Lähis-Idas kokku. 1291.
aastal   langes   ladina   kristlaste   viimane   linn   Akkon   moslemite   kätte.   Kuigi   püha   maa
tagasivõitmise plaani ei maetud siiski kohe maha, läks veel umbes 100 aastat, enne kui
sellest sai ainult väikese grupi entusiastide unistus. 6. Mis on ristisõdade tulemused ja mõju Euroopale? Esimesed ristisõdijad võitlesid selleks, et pühasid maid vabastada, kuid 200 aastat hiljem
olid nad taas moslemite  valduses. Nii kristlased kui ka moslemid  olid nende sõdade
käigus kõvasti kannatada saanud, nt paljud Euroopa aadlisuguvõsad surid välja, kuna
kõik pojad langesid pühal maal.  Head   küljed   on,   et   eurooplased   õppisid   nende   200   aasta   jooksul   idamaid   paremini
tundma. Vahetu kokkupuude araablaste kommete ja kultuuriga muutis üpriski karmide
tingimustega harjunud rüütlite elustiili. Tänu ristisõdadele jõudsid Euroopasse hinnalised
kangad,   uhked   vaibad,   portselan,   malemäng,   Euroopa   käsitöölised   õppisid   oma
idapoolsetelt ametivendadelt uusi töövõtteid ja hakkasid valmistama ka uusi tooteid, nt
õpiti valmistama paberit. 7. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud? Ristisõtta minek oli üldiselt palverännu sarnane ajutine eluperiood, kuid pärast püha maa
vallutamist   selgus,   et   leidus   veel   mehi,   kes   soovisid   jäädagi   relvis   Jumalat   teenima.
Vajadus püsiva sõjajõu järele Lähis-Idas oli ilmne: tuli kaitsta nii äsja rajatud riike kui ka
pühapaikades käivaid palverändureid. 8. Millised olid kolm suuremat 12. sajandil tekkinud rüütliordut? 1. Templiordu
2. Johanniitide ordu
3. Saksa ordu 9. Mille poolest erinesid ordurüütlid tavalistest rüütlitest? Rüütliordudesse kuuluvad rüütlid pidid elama kasinuses, vaesuses ja kuulekuses ning nad
pidid   seadma   oma   eesmärgiks   uskmatute   vastu   sõdimise.   Ordurüütlid   andsid
mungatõotuse,   mis   rõhutas   rüütlite   loobumist   ilmaliku   elu   tühisusest,   alates   uhketest
riietest ja lõpetades isikliku hügieeniga. Kokkuvõtvalt olid nad nagu mungad, kes teenisid
Jumalat relvis.


10. Kes oli Clairvaux Bernard? Katoliku   kirik   oli   esialgu   umbusklik   mungaelu   elavate   meeste   suhtes,   kes   pidasid
sõdimist Jumala teenimiseks. Clairvaux Bernard oli tsistertslaste ordu vaimne juht, kes
kirjutas ordu kaitseks traktaadi  ,,Uue sõdalaskonna kiituseks.” Tema meelest oli uute
rüütlite peamine eelis füüsilise ja vaimse võitluse ühendamise oskus. Ilmalik sõda oli
kurjast, kuid nii lahinguväljal kui ka vaimus peetav võitlus Kristuse nimel pidi olema
õige ja õiglane.  11. Mis sai rüütliordudest pärast püha maa kaotamist? Vaimulike   rüütliordude   peamine   eesmärk   oli   püha   maa   kaitsmine.   Sealsete   valduste
kaotamine tõi kaasa ägeda kriitika. Muidugi oli neid, kes ihkasid endale ordu varasid.
Kõige hullemalt läks templirüütlitel, kelle vastu algatas Prantsuse kuningas protsessi, mis
lõppes ordu likvideerimisega 1312. aastal. Johanniitide ordu jätkas moslemitevastast võitlust Vahemere piirkonnas, seades end algul
sisse Rhodose saarel. Pärast saare kaotamist  sai 1530. aastal uueks asupaigaks Malta
(seepärast tuntakse Johanniitide ordut ka Malta ordu nime all). Saksa ordu viis 1309. aastal oma keskuse Preisimaale Marienburgi (tänapäeval Małbork
Poolas), kust sai hästi juhtida võitlust paganlike leedulastega. Pärast leedulaste ristimist ja
eriti pärast ordu lüüasaamist Tannenbergi ehk Grunwaldi lahingus 1410. aastal oli Saksa
ordul jällegi probleeme oma olemasolu põhjendamisega: paganaid Preisimaa naabruses
enam ju ei olnud. Kuid kõigele vaatamata suutis Saksa ordu Preisi valdusi enda käes
hoida kuni 1525. aastani. 12. Milline on rüütliordude pärand? Sõdimine uskmatutega polnud vaimulike rüütliordude ainus eesmärk. Hiliskeskajal sai
tähtsaks ka see, et ordud võimaldasid vaesemate aadlike noorematel poegadel vastavalt
seisusele ära elada. Mehele, kes ei pärinud rohkem kui oma isa tiitlit, võimaldas ordu tal
tõusta kõrgele ametipostile. Nii muutusid ordud aadlikorporatsioonideks, kus sõjalisi ja
vaimulikke   ideaale   peeti   küll   kõrge   au   sees,   kuid   mis   sõjaväljal   enam   suurt   rolli   ei
mänginud. Vaimulike   rüütliordude   mõju   oli   märgata   uusaegses   aadlikultuuris.   Valitsejate
õukondades koondusid aadlimehed  ilmalikesse rüütliordudesse,  mis jagasid  vaimulike
ordude  ristisõja  vaimustust   ning  laenasid  neilt  ka  osa  ametinimetusi.  Õukonnaordude
ametite   eraldusmärkidest   kasvasid   omakorda   välja   tänapäevalgi   mitmesuguste   teenete
eest antavad ordenid.