Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

KESKAJA TUTVUSTUS (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS SEE VEEL ON?
  • Millal Miks?
Vasakule Paremale
KESKAJA TUTVUSTUS #1 KESKAJA TUTVUSTUS #2 KESKAJA TUTVUSTUS #3 KESKAJA TUTVUSTUS #4 KESKAJA TUTVUSTUS #5 KESKAJA TUTVUSTUS #6 KESKAJA TUTVUSTUS #7 KESKAJA TUTVUSTUS #8 KESKAJA TUTVUSTUS #9 KESKAJA TUTVUSTUS #10 KESKAJA TUTVUSTUS #11 KESKAJA TUTVUSTUS #12 KESKAJA TUTVUSTUS #13 KESKAJA TUTVUSTUS #14 KESKAJA TUTVUSTUS #15 KESKAJA TUTVUSTUS #16 KESKAJA TUTVUSTUS #17 KESKAJA TUTVUSTUS #18 KESKAJA TUTVUSTUS #19 KESKAJA TUTVUSTUS #20 KESKAJA TUTVUSTUS #21 KESKAJA TUTVUSTUS #22
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kellipuhm Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Keskajamuusika

Suurematest kloostritest (Tours Prantsusmaal, St Gallen Sveitsis) said omalaadsed laulukoolid. 19.-20.sajandil taaselustasid benediktlased omaaegse laulutraditsiooni. 6. Gregorius I, kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega, Gregoriuse koraali iseloomustus, erinevad laulutüübid ja laulmisstiilid (lk. 31-32, 35, 43) Kristlik kirikuvõim algas 333, kui Konstantinus Suur liitis usu riigiga. Muusika oli kiriku võimukindlustus atribuut, see eraldati tegelikust elust ja ülesanneteks anti ­ a) ülistada loojat, b) alandada ennast põrmu, c) kahetseda patte, d) tänada kõigevägevamat tema lõputu armu eest. Kristlane ei tohi rohkem otsida, kui lubatud on leida. Rahvamuusikas nähti ohtu kirikuvõimule. Enne VI saj oli suur osa kirikumuusikast üle võetud Bütsantsist ja Süüriast (psalmoodia ­ pühakirja lugemine vaimuliku poolt, hümnides domineeris muusika)

Muusikaajalugu
thumbnail
2
doc

Keskaja muusika

prantsuskeelsed, kuulsaim keskus Arras), minnesingerid (saksakeelsed). Kõige kõrgemat ja peenemat stiili esindab trubaduuri luule, truvääride ja minnesingerite luule on tunduvalt lihtsam ja "rahvalikum". Luule ja muus. on rüütlilaulus lahutamatud ja kõik luuletajad olid ühteaegu ka laulikud. Peamised on kangelas- ja armastuslaulud (seotud südamedaami kultusega). 13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. 1 Tähtsamad pillid Suurte orelite kõrval on kasutatud ka väikeseid teisaldatavaid pille (positiivorelid) ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid oreleid (portatiivorelid). Keelpillides ilmub näpitavate pillide kõrvale ka palju poogenpille, põhilisteks poogenpillitüüpideks on lamedapõhjalise kõlakastiga fiidel ja ümarapõhjalise, pooliku pirni kujulise kõlakastiga rebekk. Näppepillidest on kõige iseloomulikum harf, samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot

Muusikaajalugu
thumbnail
7
docx

Keskaja muusikaajalugu

Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul ­ Gregoriuse koraal (ehk laul). Et kinnitada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas Rooma paavst Gregorius Suur (6.saj)

Muusikaajalugu
thumbnail
3
docx

Keskaja kultuurist

KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna ­ piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud ­ hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja

Ajalugu
thumbnail
17
odt

Keskaeg ja Uusaeg

edukas, kuna ristisõjad tõid Bütsantsile suurt kahju. 1204. aastal vallutati Konstantinoopol ja Bütsants langes Fragi riigi võimu alla. 1216. aastal taastas Bütsantsi keiser oma võimu. Lõplikult tegid Bütsantsile lõpu peale türklased, kes vallutasid 1453. aastal Konstantinoopoli. Valitsemine: Keiser oli piiramatu võimuga valitseja, keda peeti Kristuse maapealseks asemikuks. Keisril oli palju ameteid ning ta nimetas ametisse ka teisi. Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad. Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused

Ajalugu
thumbnail
8
rtf

Keskaeg ja ristiusk

triivium: grammatika, retoorika, dialektika 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? Arhitektuur, kujutav kunst, kirjanuds, rõivamood. 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist-katoliku preester, kuid ühtlasi ka humanist ja ususallivuse kuulutaja. Tahtis ära hoida veriseid ususõdu. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? Ø vajadus idamaiste vürtside järele Ø india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Ø uudishimu ja seiklusjanu Ø kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Ø Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Ø müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ø ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga 11

Ajalugu
thumbnail
11
docx

Keskaja haridus

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE KASVATUS............................................

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Keskaja kunstiajalugu

pereliikmete portreekujutisi. erilise püüdlikkusega jäädvustati väejuhte ja riigimehi. roomlased ei uskunud hauatagusesse ellu. rooma valitsejaid näidatakse tihti halastamatute ja julmadena, just nii nagu me neid ajaloos tunneme. on kreeka eeskujul kõrgreljeef. jäädustati peamiselt võidukaid sõjakäike. MAALIKUNST seinale anti ruumi piirav tähendus. imiteeriti marmorit. kujutati arhitektuuri, maastikke, stseene mütoloogiast harva ka igapäevaelu . ( sõda ei kujutatud, seega..) - ) reljeefid ...hauakividele ntks. Varakristlik kunst I saj tekkis kristlus. see lähis-idas alanud usuline liikumine levis üle kogu rooma riigi territooriumi. Algul sattus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saandu kristlased koguneda avalikult. suured katakombid rajati rooma linna lähedal pehmesse pinnasesse ehk tuffi.tänaseni asub seal mitmesaja käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. surnud maeti seintesse

Kunstiajalugu



Lisainfo

See slaidishow oli algselt mõeldud 1.-3. klassile keskaja tutvustamiseks, kuid sobib ka vanematele. Tehtud 7. klassi keskaja õpikute järgi.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun