KESKAJA TUTVUSTUS (0)

KESKAJA NÄDAL  19. Aprill  2018
KESKAJA  MUUSIKA
AJALUGU, MIS ON AJALUGU JA MIKS 
Mõistega ajalugu 
ME PEAME TEADMA MIS KUNAGI ON 
tähistatakse nii minevikus 
toimunud sündmusi kui 
OLNUD?
nende kirjeldust.
SAJAND
 100 AASTAT = 1 SAJAND
 SAJAND = SAJ.
 501 AASTA – 600 AASTA = 6. SAJ.
 1901 – 2000 = 20. SAJ.
KESKAEG , MIS SEE VEEL ON?
 Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
  Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 
15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui 
(osalt) ka tõlgendajast.
KESKAJA ALGUS JA LÕPP
KESKAJA ALGUS
KESKAJA LÕPP
EUROOPA
Lääne- Rooma  keisri 
Konstantinoopoli 
kukutamine 476. aastal
vallutamine türklaste 
poolt 1453. aastal
EESTI
Saksa- Skandinaavia  
Liivi sõda 1558. aastal
vallutajate saabumine 
1200. aastatel
LOODUSLIKUD OLUD
11.-13.SAJAND
14.-15.SAJAND
PÄRAST 1560. AASTAT
SOE, MÕNUS, HEA VILJA 
SAJUD, JAHE
LUMERIKAS TALV, KÜLM, 
KASVATAMISEKS
SAJUNE
N-Ö VÄIKE JÄÄAEG
Näljahädu põhjustasid viljaikaldused ja halvad  ilmaolud .
Pärast katku vähenes inimeste arv Euroopas poole võrra. 
KESKAJA KIRIKUD JA 
KLOOSTRID
KIRIKUMUUSIKA SÜND JA 
ARENG
Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks 
kujunesid kloostrid
GREGORIUSE LAUL
  Paavst  Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, 
mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama 
Gregoriuse koraalideks. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama 
üksnes neid viise.
 Gregoriuse laul levis  sajandeid  suulisel teel. 8. sajandiks suurenes 
meloodiate hulk ja tekkis vajadus noodikirja järele. Algul märgiti rütmi ja 
viisi liikumissuundi teksti kohale. 11. sajandil pani  munk  Guido  Arezzost  
aluse tänapäevasele noodikirjale. Ta võttis kasutusele 4 noodijoont 
(üksteisest tertsi kaugusel) ja kasutas neumasid, mis olid veel küllaltki 
ebatäpsed. Guido Arezzost hakkas kasutama ka  suhteliste  helikõrguste 
silpnimetusi (ut, re, mi, na, sol, la).
 Helilaadidest kujunes 8  laadi  süsteem (4 põhi- ja 4 kõrvallaadi). Põhi- ja 
kõrvallaadil oli põhiheli sama, kuid kõrvallaadi ulatus oli  kvart  madalam.
KIRIK , USK
KATOLIKU  KIRIK
ÕIGEUSUKIRIK
Kiriku kõrgeim juht on Paavst
Kiriku kõrgeim juht on Patriaaht
Tähtsaim võimu piirkond oli ROOMA
Tähtsaim võimu piirkond BÜTSANTS
PILLID
Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud  muusika  oli mõeldud 
ainult laulmiseks. 
Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud 
muusikat enne 16. sajandit ei olnud.
Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult 
orelit . 
Keelpillidest olid kasutusel fiidel , rebekk,  harf , lauto,  psalteerium , 
rataslüüra,  simbel . 
Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte,  trompeti  eelkäijaid, 
krummhorni. 
Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini.
KESKAJA MUUSIKA
Keskaja muusika jaguneb kolmeks:  1. Varakristlik  muusika
                                                      2. Renessanssmuusika 
                                                      3.  Gooti ajastu muusika
Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige  liturgiline  muusika. 
Peamisteks žanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt  laulis  
jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud 
vaimulike  koorid .
 Lauldi a  cappella , pillid olid keelatud.
KESKAJA MUUSIKA
Keskaja muusika on keskajal loodud muusika. 
Selle all mõeldakse Euroopa muusikat alates iseseisva kristliku 
muusikatraditsiooni sünnist 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. 
Keskaja muusika on väga tugevalt seotud kristliku kirikuga ja 
paljud Lääne kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku 
raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia.
 Suurem osa  koolidest  ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed 
ilmikud  oskasid noodikirja. Seetõttu pole varasest keskajast säilinud 
ilmalikku muusikat rohkem kui mõnisada ühehäälset laulu.
KESKAJA NAINE
Keskajal oli normaalne, et tüdrukud läksid mehele väga noorelt.
Kui laps oli alles väike, otsisid vanemad talle suursugustest 
perekondatest kaasa. Laps saadeti sinna elama, et ta harjuks ära ja 
ei hakkaks  hiljem otsusele vastu.
LOSSIPROUA ÜLESANDED
Juhtima  majapidamist
Valvama teenijate üle
Meest asendama, kui too puudub
Daam pidi kandma uhkeid kleite ja oskama 
seltskondlikult suhelda.
16. Sajandi Saksa daam
RÜÜTLID KESKAJAL
RÜÜTEL
Eeldused rüütliks saamiseks:
Rüütel pidi pärinema rüütli- või aadliperekonnast. 
Tal pidi olema piisavalt raha, et  tseremoonia  läbi viia.
Rüütli vajalikud oskused:
Tugevus
Malemängu oskus
Ujumine
Armutus
KESKAJA RÜÜTEL KESKAJA RÜÜTLI 
VARUSTUS  OLI VÄGA 
KALLIS
RÜÜTLIKS LÖÖMINE
Ühe versiooni järgi pidi uus 
rüütel, rüütatud 
lahinguvarustusse, laskuma 
põlvili oma senjööri ette. Too 
tõusis ja puudutas  paljastatud  
lapiti mõõgaga 3 korda 
äsjapühitsetu õlga, lausudes 
seejuures: "Jumala nimel, Püha 
Miikaeli ja Püha Jüri nimel löön 
ma su rüütliks. Ole  vapper  ja 
aus."
RISTISÕJAD
Millal?
Miks?
Tulemused
1. Ristisõda
1096 -1099. a
Vabastada Püha 
Püha Maa vallutai.
Maa türklaste käest  Rajatakse  
vaimulikud 
rüütliordud.
2. Ristisõda
1147-1149
Vabastada Edessa 
Kaotai sõjas. 
riik moslemite 
Hakati vende 
käest
ristima.
3. Ristisõda
1189 -1192
Vabastada 
Kaotai sõjas.
Jeruusalemm  
Kokkulepe, et 
muhameedlaste 
palverändurid 
käest
võivad linna 
külastada.
4. Ristisüda
1204
Vallutada  Egiptus
Vallutati  hoopis 
Konstantinoopol.
RÜÜTLIORDUD 
 MIKS TEKKISID RÜÜTLIORDUD
Rüütlid tahtsid jääda jumalat  teenima  relvis.
Oli vaja kaitsta äsja rajatud riike.
Kaitsta oli vaja palverändureid.
KOLM  SUURIMAT  RÜÜTLIORDUT OLID TEMPLIORDU, 
JOHANNIITIDE  ORDU JA SAKSA ORDU.

Document Outline

• Keskaja nädal Keskaja muusika
• Slide 2
• SAJAND
• Keskaeg, mis see veel on?
• Keskaja algus ja lõpp
• LOODUSLIKUD OLUD
• KESKAJA KIRIKUD JA KLOOSTRID
• Kirikumuusika sünd ja areng
• Gregoriuse laul
• Kirik, usk
• Slide 11
• pillid
• Keskaja muusika
• Keskaja muusika
• KESKAJA NAINE
• Slide 16
• RÜÜTLID KESKAJAL
• RÜÜTEL
• Keskaja rüütel
• RÜÜTLIKS LÖÖMINE
• RISTISÕJAD
• Rüütliordud