Rüütlikultuur (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane

Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. ­ 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. ­ 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid

Ajalugu

9

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui senjöör vajas vasalli teeneid kauemaks, tuli sellest eest tasuda. Vasallidel oli kohustus senjöörile nõu anda. Vasallidelt oodati ka toetust lunaraha maksmise senjööri vangilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul. Tegelikkuses olid feodaalsuhted keerulised ja senjöörid ei saanud vasallide ustavuses

Ajalugu

3

docx

Keskaeg - mõisted ja seletused

rüütelikkus. Elu maal ja linnas linnas elu kiirem ja põnevam kui maal; linnas kirev ja kiirelt kasvav elanikkond, kellel olid kindlustatud ja esinduslikud majad, maal elati abihoonetega ümbritsetud talumajades ja talupoegadest sõltus ühiskonna rikkus; toit oli maa omast mitmekesisem, samas kitsad eluolud soodustasid taudide levikut (avalikud saunad ); iive neg, kuna abielluti hilja; pidid rohkem harjuma kõige uue ja tavapäratuga; kirjaoskus rohkem levinud; Rüütlikultuur Osad krahvi tiitliga, Enamus madala päritoluga, kõigil polnud lääni, moodustasid õukonna. Feodaalid- sõjamehe seisusesse. Rüütlist sai pärilik seisus- aadel. Saadi 7-10 said paaziks, 14-15 kannupoiss, 20a rüütliks, viimase öö oli kirikus, valvas relvi, hommikul pidulik riietus, andis vande, sai kannused, vöö, relvad. Ustavad senjöörile, tugevad sugulussidemed, perekond tähtis,rüütel aus, vapper. Aadli elulaad Relvad: piik, mõõgad, kirved, nuiad

Ajalugu

5

doc

Kõrgkeskaeg

2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kasvatas p

Ajalugu

5

docx

Ajalugu - viikingid - talupoeg ja feodaalkord

Skandinaavia Bondid ­ taluperemehed Varjaagid ­ viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid ­ kohalikud koosolekud Ragnarök ­ hea ja kurja viimne võitlus Alltingid ­ maakondlikud Ruunikiri ­ vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi ­ haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid ­ kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid ­ viikingite nimetus (põhja Saaga ­ vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid ­ orjad Elatusalad : põlluharimine,karjapidamine, küttimine ja kalapüük. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrvalt kasutati juhust ja rünnati võõraid laevu ja rüüstati naaberpiirkondi. Gokstadi laev ­ suurim viikingite laev, mis pärineb aastast 900. Suuremad linnad : Birka ja Sigtuna. Viikingite salgad : Elanikkonna kasvu ja maapuud

Ajalugu

7

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

õlale, mis kinnistas rüütliks saamise.) Vaimulikud rüütliordud. Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad vennaskonnad. Liikmed andsid mungatõotuse, loobusid ilmalikust elust täiel määral ning pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu (hospitaliitide ordu), Templiordu, Saksa ordu. Kiriku ja inimeste silmis esindasid nad sõjamehe ideaali. Aadli elulaad & rüütlikultuur Relvastus. Ratsa, piik (vastase sadulastpaiskamiseks), mõõk (lähivõitlus), rõngassärk (laskis paremini õhku läbi, kui soomusrüü), ammud, kiiver, kilp (perekonna vapiga). Linnused. Ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni. Kiviehitised varasemate puukindluste asemel. Linnuse suurus ja kuju olenesid omaniku jõukusest. Paremini kaitstud linnused sundisid tähelepanu pöörama piiramistaktikatele võeti üle islamimaadest: kiviheitemasinad, müüripurustajad e. taraanid, piiramistornid.

Ajalugu

19

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

kaitsmiseks. b. Ordurüütel: · Andis mungatõotuse. · Loobus ilmalikust elust. · Pühendus ristiusu kaitsele. c. Tähtsamad ordud: · Johanniitide ordu ­ Püha Johannese hospidali järgi Jeruusalemmas. · Templiordu ­ ammu purustatud Jeruusalemma templi järgi. · Saksa ordu. · Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur 1. Relvastus a. Ründerelvad: · Piik ­ vastase sadulast paiskamiseks. · Mõõk ­ lähivõitluses. · Sõjakirves ja nui. b. Kaitserelvastus: · Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. · Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). · Kiiver. · Kilp c. Ratsaväele lisaks jalamehed: · Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. · Ülesandeks rüütliväe abistamine. 2. Võitlusviis a

Ajalugu

15

docx

Keskaegne ühiskond

kaitsefunktsiooni. Väikefeodaalidel oli tavaliselt tagasihoidliku suurusega tornlinnused, mis ümbritseti puidust taraga. Suurfeodaalide linnused olid tihti mitmeosalised eellinnustega kindluskompleksid. Koos linnuste järk-järgulise ümberehitamisega hakkas täiustuma ka piiramistehnika. Kasutusele võeti müürilõhkujad, piiramistornid ning erinevad kiviheitemasinad. 2.4. Rüütlikultuur: a) Turniirid- oma sõjaliste võimete näitamiseks ja kuulsuse saavutamiseks korraldatud rüütlite sõjamängud. Turniiridel võideldi nüristatud relvadega ning seal korraldati algselt väikeseid lahinguid kahe rüütlisalga vahel. Hiljem peeti turniiridel peamiselt kahevõitluseid, kus vastased üritasid üksteist sadulast maha paisata. Edu turniiridel tõi

Ajalugu

Kommentaarid (0)