Kokkuvõte keskaja religioonist ja kirikutest (0)

KESKAEG
Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon
KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal)
Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse .
Gregoriuse reform – uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid (enne seda valis rahvas).
Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid . Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja.
Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau).
Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei või vaidlustada
1076. oli tüli väga hull, Gregorius 7. vallandas piiskopid, nemad ei tahtnud alluda , hull sagimine oli, rahvas närvas. Heinrich 4 oli siis keiser . Keiser seisis 3 päeva paljajalu lumes ja sai sellega paavsti andestuse.
1122. a Wormsi konkordaat – piiskoppidele andis võimu paavst! Investituurtüli lõpetus.
Innocentius 3 – suurima mõjuga paavst. Sekkus asjadesse kui karta oli pattu . Suur osa euroopast sõltus paavstivõimust.
Aquino Thomas – tuntud teoloog. „Summa Theologiale“ „Summa contra gentiles“ Selgitas teadmisi ja seisukohti. Käsitleb kristliku uskumise ja inimmõiguste vahekorda .
Ketserlus - kiriku kommetest ja kristlikest ideaalidest eraldus liikumine. Kirik proovis neid maha suruda.
Inkvisitsioon – ketserite ümberveenmine ja karistamine. Tegevust kontrollis paavst. Kohtunikud saatsid teate oma tulekust, pidasid jutluse, kutsusid ketsreleid patte tunnistama, kui keeldusid võisid saada surmanuhtluse.
(hiliskeskajal)
Kiriku mõjuvõim vähenes. Paavstid Avignonis 1305-1378. Nad ei tahtnud roomas olla.
Suur skisma - kirikulõhe – 1378-1409 Urbanus 6 jäi rooma , tema vaenlased valisid Clemens7 ja läksid temaga Avignonisesse. Eri kultuuriga riigid tunnistasid eri paavsti.
Kirikukogud – koosolek, kus arutatakse kristlikku korraldust. 1417. tunnistati paavstiks Martinus 5 ja peeti kirikulõhe lõppenuks. 1449. kirikukogu ise saatis end laiali.
Vaimulikud ordud – mungad ja nunnad . Munkadel on väga karm elu.
Bendediktlased- Benedictus Nursiast tegi 520. a uue munkade ühiselu reegli. Elu pidi jagunema töö ja palve vael, Eelnes prooviaeg ja tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kloostrist ei tohtinud vajaduseta lahkuda. Kindel toit ja riietus.
Kerjusmungaordud- nad ainult kerjasid, omandeid ei olnud.
Frantsistlaste ordu
Dominiiklaste ordu- neil oli hea haridussüsteem
Elukorraldus kloostrites- Tunnipalvused, päevas 7 korda palvetati ja lauldi. Raamatute ümberkirjutamine. Kindel riietus. Magamiseks üksikkong või dormitoorium. Söödi refektooriumis.Lihasöömiskeeld.
RISTISÕJAD
Ristisõjad tekkisid paavsti tahtmisest kristlike elu juhtohjasid kontrollida. Soov kontrollida Vahemere kaubandust , paavsti mõjuvõimu tõsta, oma elujärje parandamine, kiriku valdusest ühiskonna eemalhoid.
1095. Clermonti kirikus kutsuti üles kõiki usuvendadele appi minema kuna „Jumal tahab seda!“
1-ristisõda – 1096 -1099. Gottfreid ja Raymond läksid kristlike sõdalastega ristisõtta. Nad vallutasid Edessa, Antiookia ja Jeruusalemma.Asustati ordud: Templiordu , johanniitide ordu, Teutooni ordu. Islamimaailma see väga ei kottind.
2-ja 3. ristisõda – osalesid prantsusmaa Louis7 ja Saksa Konrad3. Taheti Damaskust piirata kuid see ebaõnnestus. Kolmandas sõjad langes Jeruusalemm , kristlaste eesotsas olid Saksa-rooma preester Friedrich1 Barbarossa , Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste ja Inglise kungingas Richard 1 lõvisüda.
4-ristisõda – eesotsas Innocentius 3, enam ei olnud eesmärk võita muhamedlasi vaid võita Konstantinoopoli.
Viimased - 5.ei saavutatud midagi, 6. 10aastane vaherahu ja Jeruusalemm mis uuesti ära võeti. 7. nurjus. 8. said haigused.
TAGAJÄRJED- Eesmärgid jäid täitmata, Jeruusalemma ja Püha Maad ei vallutatud ega ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Itaalia kaubalinnad said kasumit. Õppisid erinevaid kultuure paremini tundma. Roomakatolik kirkik tungis edasi kahte kohta – Pürenee poolsaarele ja Läänemere regiooni.
Mingi muu pask
Rooma rahu langemine - algas Marcus Aureliuse surmaga. Impeeriumi kaitsepiirid hakkasid variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks.
Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik . Lääneosa oli barbarite võimu all, kui väejuht Odoaker kukkutas viimse keisri Romulus Augustuluse.
Ida-Rooma(BÜTSANTS) püsis 15.sajandini, kuna tal oli parem kliima, ja rohkem inimesi. Võimalus sõdida merel ja kaitsta end barbarite eest. Valitses keiser, riiginõunikud, deemosed. Kehtis seaduslikul abielul rajanev võimupärimine. Kirik allus keisrile.'
Keisrid : Justinianus 1. - arendas uue monarhia ja andis välja seaduste kogu.Taheti riigi endiseid piire taastada.
Mantzikerti lahing- türklased võitsid bütsantsi 1071.