Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõrg- ja hiliskeskaeg (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest olid vastuolud tingitud?
  • Mis olid ristisõdade põhjused ja ajend ?
  • Milles seisnes rüütliseisuse mitmepalgelisus ?
  • Millised rüütliordud kujunseid välja ristisõdade perioodil?
  • Miks peeti turniire?
  • Mis eristas neid tegelikust lahingust?
  • Kuidas nimetati keskaegase armastusluule kirjutajaid?
  • Kuhu rajati keskajal linnad?
  • Mille poolest erineseid need maa - asulatest?
Kõrg-ja hiliskeskaeg
  • Iseloomustage paavsti ja keisrivõimu vastasseisu 11-13 sajandil. Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha- Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad.
  • Mõisted:
    Kuuria – paavstiõukond
    Legaat – saadik
    Kümnis – kirikumaks
    Bulla – dokument
  • Pühakud , reliikvia , palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon . – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada . Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees. Reliikvia on pühakute säilmed või nendega seotud esemed. Palverännakud Palverännak  on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
  • Mis olid ristisõdade põhjused ja ajend? Milline oli nende tulemus ja tagajärg? – Põhjused ja eellugu : - kirik , 1oma võimu suurendamine , 2agressiivsuse suunamine mujale. – Ilmalikud valitsejad , 1uued valdused ja rikkused, 2lõpp sisetülidele. –Ristisõdijad, 1rikkused 2pääs paradiisi . Tagajärjed: 8 ristiretke Vahemere idarannikule + ketserite vastu + läänemere ääres. 1291 langes Akka. Süvenev vaen kõigi kolme osapoole vahel ( läänemaailm , islamimaailm, bütsants ) Kultuurikontaktid. Itaalia kaupmeeste edu.
  • Milles seisnes rüütliseisuse mitmepalgelisus ? – Nad olid aadlikud , mis tähendab et nad olid kuningaga võrdsed pmst. Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis
  • Sõnastage rüütlieetika peamised põhimõtted. – Ustavus, heldekäelisus, vahvus
  • Millised rüütliordud kujunseid välja ristisõdade perioodil? Mis oli nende loomise eesmärk? – Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ning Teutooni ehk Saksa ordu. Eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu ning palverändurite kaitse.
  • Miks peeti turniire? Mis eristas neid tegelikust lahingust? – Meelelahutuseks , et näidata võimeid, et treenida ja harjutada päris võistluseks ja sõjaks. Erines tegelikust, sest kasutati nüri relvu ja asja mõte polnud tappa.
  • Kuidas nimetati keskaegase armastusluule kirjutajaid? – Trubaduurideks ja minnesingeriteks.
  • Kuhu rajati keskajal linnad? Mille poolest erineseid need maa-asulatest? - Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Linnal on 2 keskpunktikatedraal ja turuplats . Omavalitsusega linnal paiknes turuplatsi lähedal ka raekoda . Kaks olulist linna tunnust: linnamüür ja linnaõigus . Linna kaitsesid privileegid.
  • Selgita mõisteid:
    Tsunft – käsitööliste vennaskond.
    Sell – Meistri abiline, õpipoiss, kes elas meistri juures ja allus tema korraldustele. Tulevane meister
    Sedööver –
    Skraa – käsitööliste põhikiri, mida kasutati tsunftides .
  • Iseloomusta Vahemere ja Hansakaubandust. – Tõi poolesajandise kaubandusliku õitsengu. Kaks sadamat: riia ja tallinn. Edukusele pani alguse idakaubanduse osav monopoliseerimine. Laev koge, mis suutis palju vedada. Hansa jäi alla Vahemere linnadele. Majanduse edusammude üheks väliseks märgiks oli kuldmüntide käibeletulek.
  • Too Välja keskaja ülikoolile iseloomulikke jooni. – Teadmised toetusid antiigi alusele.
  • Kõrg- ja hiliskeskaeg #1 Kõrg- ja hiliskeskaeg #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maria Jürissaar Õppematerjali autor
    Kõrg-ja hiliskeskaeg
    1. Iseloomustage paavsti ja keisrivõimu vastasseisu 11-13 sajandil. Millest olid vastuolud tingitud? – Kui Püha-Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kõige selgemalt iseloomustas vastuolu investituuritüli, mida põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule. Paavstid kokkuvõttes edukamad.
    2. Mõisted:
    Kuuria – paavstiõukond
    Legaat – saadik
    Kümnis – kirikumaks
    Bulla – dokument
    3. Pühakud, reliikvia, palverännakud. Ketserid ja inkvisitsioon. – Ketser on inimene, kes julgeb katoliku kirikut kritiseerida. Inkvisitsioon on katoliku vaimilike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Pühakud on isikud, kes on inimeste eeskostjateks jumala ees. Reliikvia on pühakute säilmed või nendega seotud esemed. Palverännakud Palverännak on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak.
    4. Mis olid ristisõdade põhjused ja ajend? Milline oli nende tulemus ja tagajärg? – Põhjused ja eellugu: -kirik, 1oma võimu suurendamine, 2agressiivsuse suunamine mujale. – Ilmalikud valitsejad, 1uued valdu

    Sarnased õppematerjalid

    Kõrg- ja hiliskeskaeg
    7
    doc

    Kõrg- ja hiliskeskaeg

    Kõrg ­ ja hiliskeskaeg Sissejuhatus. Kõrgkeskajal (11-13. sajand) Euroopa areng kiire. Põllumajandus areneb kiiresti, haritakse üles uusi maid, tekivad linnad, areneb kaubandus ja käsitöö. Lääne-Euroopas kujuneb lõpuks välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendub kuningavõimuga. Skandinaavlased võtavad vastu ristiusu, Prantsusmaal ja Inglismaal kujuneb välja tsentraliseeritud kuningriik. Vahemeremaades asutakse kristlaste poolt vastupealetungile islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal (14-15. sajand) kiire areng pidurdub. Üheks suurimaks põhjuseks 14.sajandi keskpaigas Euroopat tabanud katkuepideemia e. must surm. Euroopa toibumise järel majanduslik areng jätkub, linnaelu ja rahamajandus arenevad, mistõttu toimub feodaalkorra "murenemine." Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (11-13.sajand) · Tehnoloogia areng (põllumajanduses): ratasader (kündmisel paks ja villakas mullakiht), rangid (lisaks härgadele tuleb kas

    Ajalugu
    Keskaeg
    80
    docx

    Keskaeg

    Mis on keskaeg? Fenomen seisneb selles, et teaduslikult põhjendatud Keskaja sisemine periodiseerimine: kujutlus ja tavakujutlus keskajast on üsna erinevad. - Varakeskaeg – 5. – 11. sajand Keskaja mõiste on tulnud hiljem, seda pole kaasajal kasutatud – see - Kõrgkeskaeg – 11. – 13. sajand aeg on millegi „keskel“. Keskaeg kui negatiivne hinnang – seda on - Hiliskeskaeg – 13. – 15. sajand nähtud kui allakäiku (ladina keele allakäiku), keskaja lõpus hakati Keskaja mõistet on tugevalt kritiseeritud – kas meil on mõtet püüdlema taas antiikaja arhitektuuri, keele jms poole – renessanss. kasutada sellist suhtelist terminit, mis mitte midagi ei kirjelda.

    Keskaeg
    10nda klassi ajaloo konspekt
    60
    rtf

    10nda klassi ajaloo konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

    Ajalugu
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    88
    rtf

    Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

    Ajalugu
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    176
    pdf

    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

    Ajalugu



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun