Malta (2)

MALTA
Malta:
Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Għawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest . Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd.Pindala 316 km².Rahvaarv on 0,4 miljonit.Malta pealinn on Valletta .Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta on euroopalikult puhas ja aafrikalikult kuum. Malta on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga huvitav riik. Paljud vaatamisväärsused on veel säilinud, mis lisab saarele vaid unikaalsust.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult.
Malta riigikeel :Riigikeel on malta keel, mis kuulub näiteks koos araabia keelega semiidi keelte perekonda.Malta keel on üks Malta ametikeeltest ning üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega. Enne seda oli Malta ametlik keel itaalia keel.
Inglise keelt tunnustatakse samuti ametliku keelena ning paljud maltalased räägivad ka itaalia keelt.Malta keel pärineb araabia keelest ja on selle lähedane sugulane.Malta keel on üsna sarnane Tuneesia linnades kõneldava araabia kõnekeelega ( fonoloogia on siiski teistsugune). Araabia keelest kaugendavad malta keelt arvukad laenud itaalia ja inglise keelest.Kõnelejate arv on umbes 371 000.Malta keel on üks Malta ametikeeltest ning üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega. Enne seda oli Malta ametlik keel itaalia keel.Malta keel on ainus semiidi keel, mida kirjutatakse ladina kirjas. See on ka ainus semiidi keel, mis on kasutusel Euroopas.
Malta tähestik:
A,a; B,b; Ċ,ċ; D,d; E,e; F,f; Ġ,ġ; G,g; GĦ,għ; H,h; Ħ,ħ; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; Ż,ż; Z,z.
Rahvastik :Malta rahvastik pärineb eelkõige foiniiklastest ja kartaagolastest. Mõju on avaldanud ka teised saart valitsenud rahvad . Räägitakse araabia keelele lähedast, semiidi päritolu keelt, mida aga kirjutatakse ladina tähtedega. Maltalased on valdavalt katoliiklased. Oma 1000 elanikuga ruutkilomeetri kohta kuulub Malta maailma tihedaimalt asustatud riikide hulka. Pealinnas Vallettas elab 9000 inimest. Üle 90% inimestest elab linnades.
Malta rahvustoit :Malta traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad minestrone ja kalasupp, pasta ja taignaroad. Malta köögile on iseloomulikud täidisega road . Rahvusroaks on Stuffat Tal-Fenek (jänesehautis).
Turism : Kliima, rand ja maastik on need, mis turiste köidavad, näiteks saksa turistide arv on viimastel aastatel kahekordistunud. Riik toetab turismi arengut investeeringute ja programmidega ning teeb seda tõhusalt. Pealinna Valetta elava liiklusega sadam Grand Harbour viitab sellele, kui oluline on laevandus majandusele. Kuid suurim tuluallikas on siiski turism. Maltal on turismi tase püsinud stabiilne.Malta võiks olla tõeline maiuspala heraldikahuvilisele, seda just tänu kuulsusrikka Malta ordu pärandile. Johanniitide ordu asutati 11. sajandil Jeruusalemmas ning selle põhitegevuseks sai Pühale Maale suunduvate palverändurite turvamine. Peagi kolis ordu Küprosele, siis Rhodosele ja lõpuks Maltale. Ordu saavutas Vahemere piirkonnas erakordse mõjuvõimu 16. sajandil. Ühe tähtsündmusena lõi väiksearvuline ordurüütlite ja maltalaste vägi ordumeister Jean de La Valette’i juhtimisel 1565. aastal tagasi hiigelsuure Ottomani laevastiku rünnaku.
Kliima:Aasta keskmine temperatuur küündib 19 plusskraadini.Juulis on keskmine temperatuur 25 soojakraadi ja jaanuaris 12 kraadi.
Taimestik :Pinnavee nappuse töttu on taimestik kidur ja kuivalembene. Puud, põõsad, mitte rohi ilmestavad siinset haljust.