Ristisõja põhjused ja eellugu (1)

*Ristosõja põhjused ja eellugu
Ristisõjad kasvasid välja, sest paavst tahtis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõdu oma usuliste kui poliitiliste vaenlaste vastu. Paavst lootis ristisõdadest kahekordset kasu: *suurendada paavsti autoriteeti *suunata kristlikust maailmast ja kiriku varadest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi jõupingutused elujärje parandamiseks.Itaalia kaubalinnad nt Pisa, Veneetsia soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Ristisõdades olid läbisegi usuline vaimustus ja võimuiha: taheti vabastada Jeruusalemm , seal oli Püha Haud(oli muhamedlaste käes) ja ühtlasi haarata endale uusi maid ja privileege.
1095. Aasta Clermont’i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles appi muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama .Üle Euroopa liikusid jutlustajad ja kutsusid Kristuse nimel sõtta.Paavst andis privileege ristisõdijatele – kõik patud anti andeks, varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, surmasaamise korral ootas neid pääs paradiisi.
*Esimene ristisõda ja selle tulemused
1096 . Aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutseliste võitlejate üksused. Eesotsas olid Lotringi hertsong Gottfried ja Toulouse ’i krahv Raymond . Kokku oli ligi 40 000 kristlikku sõdalast.Esimene ristisõda(1096-1099) jäi ainsaks õnnestunud kampaaniaks ristisõdade ajaloos. Läänekristlaste väge saatis edu teel Püha Haua poole ning 1099.a juulis langes Jeruusalemm. Ristsõja peamine eesmärk oli saavutatud. Eduka sõja järel moodustati Pühal Maal neli ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik. Maa jagati läänideks ning au kuulus Jeruusalemma kuningale. Et valdusti kaitsta, asutati 3 vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide e Hospitaliitide Ordu ja Teutooni e Saksa Ordu. Siiski ei olnud need alad islamimaailma seisukohast tähtsad. Eelkõige oli tähtis Konstantinoopol, mitte Jeruusalemm. Kristlikud valitsejad ei osanud olukorda oma huvides kasutada. Vigade tõttu suurenes nende vastu vaen, mis viis Edessa kaotamiseni aastal 1144.
*Teine ja kolmas ristisõda
Edessa kaotamine viis Teise ristisõjani(1147-1149), milles osales juba 2 Euroopa monarhi: Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. Saksa ja Prantsusmaa väed ühinesid ja nad läksid piirama Damaskust(Süüria pealinn), kuis see ebaõnnestus täielikult. Tervikuna võib Teist ristisõda pidada kristlaste suureks nurjumiseks,nii sõjalises kui ka poliitilises tähenduses. Järgnevatel aastatel jätkus islami konsolideerumine e nad hakkasid tugevalt koonduma, liituma. Ettetosa tõusis Salah ad-Din, 1187.a purustas kristlaste väe ning hõivas Jeruusalemma.
Kolmandanda ristisõja( 1189 -1192) ajendiks saigi Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm Euroopa valitsejat: Saksa- Rooma keiser Friedrich I Barbossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdaijatel edu. Eesmärk jäi saavutamata.Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk.
*Neljas ristisõda
algatajaks oli Neljandal ristisõjal(1202 – 1204) üks keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III. Tema nimega seostub ka Eesti aladel peetud ristisõda. Algselt oli selle sõja raskuspunkt suunatud Egiptusele, kuid hiljem kandus see mujale. See suundus Konstantinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke Veneetsia doodž, Prantsuse kuningas ja paavst Innocentius III, kes kõik olid eri põhjustel huvitatud Bütsantsi langetamisest. 1204.a toimus paleepööre ja basileuse tapmine . Sellele vastati aga Konstantinoopoli vallutamisega, kuhu Bütsantsi provintsid lõid Ladina keisririigi. Bütsantsile tähendas 4.ristisõda suurt tagasilööki 4sajandist alates. Impeerium ei saavutanud kunagi oma endist hiilgust.
* Viimased ristisõjad
Innocentius III järeltulija Honorius III kutsus ellu viienda ristisõja( 1217 – 1221). Selle eesmärgiks oli vallutada Damietta linn Niiluse deltas ja vahetada töö Jeruusalemma vastu. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud sõdijad midagi. 1219.a õnnestus linn küll vallutada kuid 1221.a tuli linn muhamedlastele tagasi anda. Kuuendat ristisõda( 1228 – 1229) juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kellel õnnestus välja kaubelda Jeruusalemm ja samuti ka 10-aastane vaherahu . Vastutasuks lubas ta sultanit sõjaliselt abistada. 1244.a vallutasid muhameedlased uuesti Jeruusalemma. Seitsmenda ristisõja(1248-1254) organiseerisir Innocentius IV ja Louis IX Püha. Sõja sihiks oli taas Egiptus kuid jällegi see nurjus täielikult. Samuti ka Kaheksas ristisõda, mida peedi Louis IX juhtimisel 1270.a Tunise all. Sel korral sai saatuslikuks kristlastele haigus, mis ka kuninga surmale määras.
*Ristisõdade tagajärjed
Ristisõdu võib pidada Lääne- Euroopale täielikuks ebaõnnestumiseks, erinevalt rekonkistast. Ei suudetud eesmärke täide viia : Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusse, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Ristisõdades eksisteeris vastasikku 3 tsivilisatsiooni kelle vahel suurenes ka vaen – läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants. Kõige rohkem võitsid ehk Itaalia kaubalinnad: nad suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhamedlaste mõju vähendada, suurendasid aga idakaubandusest saadavaid kasumeid.