Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

9-10 saj. Kiriku üldine langus, mõisted, kronoloogia, kokkuvõte (2)

1 Hindamata
Punktid
9-10 saj- kiriku üldine langus
Selle vastukaaluks tekkis uuendusliikumine
eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia (vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu—eesotsas GregoriusVII-ga—gregoriuse reformid
Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe—bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest
Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid , tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel.
Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs
Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kreeka katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea -> patriarh , kreeka keeles, tsölibaat kehtis ainult munkade kohta, pühavaim lähtub isast, armulaud /leib->kõik said veini ja hapendatud leiba, ristimärk:3 sõrmega; rooma katolikukirik:katoliku kirik, kirikupea paavst , ladina keeles, tsölibaat kehtis kõigi vaimulike kohta, pühavaim lähtub isast&pojast, armulaud/leib->alguses anti ainult hapendamata leiba, ristimärk5sõrmega.
1075 paavsti gregorius VII diktaat .St. Ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu tähtsust.
Aquino thomas - keskajal üks tuntuim teoloog- ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu—usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Kasutas aristotelese loogikat. Arendas katoliku õpetust. Õpetuse põhiseisukohad:filosoofial ja religioonil on selge vahe, aristotelese loogika , jumal on esmane põhjus, mis selgitab kõik looduses toimuva. SKOLASTIKA : kristlike arusaamade põhjendamine loogiliste arutluste abil
Ketserid - inimesed kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega
Inkvisitsioon - katoliku kiriku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
Kirikukogu(-kontsiil)- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusuõpetust puudutavaid küsimusi
Benediktlased- nimi looja benedictuse järgo, rajas kloostri monte cassinosse. Põhimõte: munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Cluny klooster;
Tsiterlased-nimi asukoha citeaux järgi, kombeid karmistati veelgi, loobuti luksusest, nõuti järjekindlat füüsilist tööd.clairvaux klooster;
Kerjusmungaordud :
frantsisklased-nimi looja franciscuse järgi, rõhutati äärmis alandlikkust, truudus katoliku kirikule ja paavstile;
Dominiiklased, nimi rajaja dominicuse järgi, hariduse väärtustamine,
Rekongista :ususõda, tagasivallutus—pürenee ps-i vallutamine araablaste poolt kristlastele, mis kestis ~700a. Lõpp: 1497 langes granda,sh mauride viimane valitseja kukutati , ja algas kristlaste võim. Mõju hispaania kultuurile , pürneneeps-l kujunes kultuuride segu. Mõju uuele maailmale: 1492 algavad suured maadeavastused
Ristisõjad:eesmärk:paavstivõimu tugevdamine, ristiusu levitamine, jeruusalemma vabastamine moslemite käest, haarata uusi maid&privileege. I ristisõda( 1096 -99) peamine eesmärk saavutati—vallutati jeruusalemm ,. Asutati 3 vaimulikku ordut:Templi,Johanniitide,teurooni. Tulemused: euroopale -itaalia kaubalinnade tähtsuse tõus, süvenes vaen teiste uskudega, idamaadelt õpiti uusi kombeid; idamaadele-ühines, hakkas rohkem omavahel suhtlema , suutsid säilitada oma sõltumatuse
Tsunfti põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Põhimäärus- skraa -määratles hierarhia :õpipoiss,sell,meister
Haridusasutust loeti ülokooliks, kui tal oli mitu teaduskonda:(õigus,arsti, filosoofia, usu)
Skolastika-keskaja ülikoolides viljeldus teadused kokku.iseloomulikud jooned- toetumine autoriteetidele( aristoteles ), vaidlustes ja uurimustöödes toetuti eeskätt formaalloogikale
Romaani kunst 10- 12saj : arhitektuur :ümarkaar, lihtsus, vähesed kaunistused, tornid, basiilika ; skulptuur -ornamendid, figuraalsed kujutised, reljeefid piiblisündmustest, hea ja kurja võitlus, taimornamendid; maalikunst - miniatuur /tahvelmaal, värvilised virtraažid, laemaalingudcluny klooster, wormsi toomkirik.
Gooti kunst 12-15saj. Arhitektuur: teravkaar , roidvõlv, tugikaar ja-piit, vähem torne, skulptuur- realistlik , figuurid pikemad ja saledamad; maalikunst-tahvelmaal, värvil virtraažidcanterbury
Saja aastane sõda1337-1453. pr võtsid tagasi ingl poolt vallut alad, ingl jäi 1 ala- calais.
Renessanss - antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd
Reformatsiooni algus: ketserlike õpetuste alusel tekkisid feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sihike seati algkristliku lihtsuse juurde naasmine ja ka nõuet kaotada kirikute maavaldused ja kirikumaksud.
Tšehhi:reformatsiooni põhjused- vastuolud sakslaste ja tšehhide vahel, katol.kirik võttis liigselt makse. Jan Hus astus indulgentside müügi vastu, taotles tšehhi keele õigust, lõpetas piibli tõlkimise tšehhi keelde. Hussiitide sõda.
saksamaa:põhjused:indulgentside müük, kiriku osa ühiskonnas polnud meelepärane ka vaimulikele. Martin luther alustas reformatsiooni. 1917 koostas 95 teesi patukaristuse kustutamise kohta. Tema põhiseisukohaks oli et inimene peab saama jumalaga suheldud piibli kaudu, ilma vaimulike vahenduseta, tõlkis piibli sax keelde.
Šveits: põhj.???, Calvin koostas määratuse põhimõtte, mille järgi on jumal ette määranud iga inimese saatuse . Seega vabastati usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Rõhutati töö ausust ja vajalikkust
Inglismaa: põhj. Konflik katol.kiriku korra vastu. Kiriku peaks kuulutati kuningas, lahkuti rooma katoliku kiriku alluvusest, uus kirki=anglikaani kirik. Henry VIII püüdis oma tegevusega võimalikult palju tulu teenida, ingl.k. jumalateenistus
Suured maadeavastused:EELDUSED- meresõidu tehinka areng, kompassi kasutuselevõtt, astrolaabi leiutamine , hakati koostama sadamate kirjeldusi. PÕHJUSED: võimulaadi muutus-renessanss, euroopa tõusis majanduses/tehinkas/kultuuris-humanismi sünd, kallis vürtsikaubandus, geogr areng. Nt B. Diaz ->meretee indiasse 1486; C.Kolumbus->uue maailma avastamine 1492, VdaGama-> ekspeditsioon jõusid indiasse 1498 , FdeMagalhaes->1.ümbermaailmareis
Tagajärjed:
EUROOPALE:algas maailmavallutus eurooplaste poolt, kaubateede ümberpaiknemine, kulla ja
hõbedapuudus, kolonialismi teke, uue maailma avastamine, elanike arvu tõus, inflatsioon .
AMEERIKALE: kulla ja hõbeda väljavedu, orjandus , kaubavahetuse elavnemine, indiaani kõrgkultuuride hävinemine.
Maadeavastused olid positiivsed, kuna see tagas ühiskonna pideva arengu, põllukultuurid laienesid, kaubavahetus tihenes, algas varajase kapitalismi areng. See on üks olulisim pöördepunkt maailmaajaloos, kuna euroopa siirdus uusaega , mis tõi kaasa rahamajanduse ja absolutismi arengu, samuti hakkasid kujunema rahvusriigid.
Humanism -ideoloogia, kus ilmalik haritus ja ilmalikud teadused on vastandiks kiriklikule maailmakäsitlusele
Renesanss - realistlik maailmakujutlus, toetus seaduspärasustele, ilmalike hoonete tähtsuse suurenemine, tähtis oli kuppel . Nt.S.Botticelli „ venuse sünd”
Da vinci( 1452 -1519);raffael” ateena kool”, michelangelo sixtuse kabeli laemaal
Inglismaa tuntuim humanist thomas more. Tema ideaalne ühisk asub saarel, põhineb demokraatial, kõik inimesed on võrdsed ja eraomand puudub
varakapitalism oli reformatsiooni üheks põhjusex, kuna vajati inimeste töökäsi ->??
reformatsiooni tagajärjed euroopale: tekkis anglikaani kirik, tekkis oaavstivastane oppositsioon, tekkis uus koguduste liikumine, katoliku kiriku tähtsus vähenes, kloostrid kaotati
m. kopernik - päikesekeskse maailmasüsteemi teooria, J. Kepler näitas et planeetide orbiidid on ellipsikujulised, G. Bruno -tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse
vaimuliku võimu nõrgenemise põhjused: algas tugeva keskvõimuga rahvusriikide kujunemine, puudus vajadus paavstivõimu toel ja kiriku rahvusvah.org.-l, levis ilmalik haridus , vaimulikud läksid luksuslikule eluviisile, kohalike vaimulike heaolu sõltus rohkem ilmalikust valitsejast kui paavstist, paavsti õukonna ülalpidamiseks läks tohutu raha---kõik kokku tekitas katoliku kirikus tugeva kriisi->algab kirkikukogude liikumine eesmärgiga ühtsustada kirikut->skisma, mis lõpeb, kuid sisulised reformid jäid teostamata, selle asemel tegeleti poliitikaga
1054-kirikulõhe, bütsantsi õigeusukirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest
1066 hastingsi lahing, williamI vallutaja kuulutati inlg kuningax
11saj. Gregorius VII, Canossas käimine
1085 rekongista
1096-99 I ristisõda
1119 - asutati euroopa I ülokool- bologna
1154- al- Idrisi koostas maailmakaardi, millel on ka eesti
12.saj.keskel moodustati kaupmeestekoondis hansa
1198-1216 innocentius III
1209- cambridge ülikooli asutamine
13 saj- algus- dominiiklaste ordu
13 saj.- frantsisklaste ordu
1337 .1453- sajaaastane sõda
15 saj- renessanss
1419- 1434 - hussiitide sõjad, varaseim reformatsiooni liikumine
1452-1519- leonardo da vinci
1453- türklased vallutasid konstantinoopoli
1445- trükikunsti leiutamine, gutenberg
1479-ühendati kastiilia ja aragoni kuningriik
1517 reformatsiooni algus
1485- tudorite dünastia
1492 columbus
1498- vasco da gama ekspeditsioon jõudis indiasse
1519 magalhaes , 1. ümbermaailmareis
9-10 saj- kiriku üldine langus
vastukaaluks tekkis uuendusliikumine, eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt, vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia(vaimulikukohtade omandamine raha eest) ja perekonna elu—eesotsas GregoriusVII-ga—gregoriuse reformid
Sellega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu euroopas ja paavsti ilmalikku võimu itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõimu kreeka katoliku kiriku üle. Sätestati täpsem paavstivalimise kord. 1054 kirikulõhe—bütsantsi õigeusu kirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest
Ristiusu kiriku kujunemine: 381- kristlus kuulutatakse rooma riigiusuks, kirik oli varakeskajal kultuurikandja, tekkisid kloostrid, tähtsus väga suur. Ristiusk levis rooma territooriumil, tema barbarite aladel, vallutuste käigus ja misjonäride tegevuse tulemusel. Katoliku kiriku õpetus:põhisisu-usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu. Paavstiriik tekkis 756 a-l, ITLs
Ristiusu kiriku lõhenemine 1054:Kre. katoliku kirik:õigeusukirik, kirikupea->patriarh, kreeka k., tsölibaat kehtis ainult munkade kohta, pühavaim lähtub isast, armulaud/leib->kõik said veini ja hapendatud leiba, ristimärk:3sõrmega; rooma katolikukirik:katoliku kirik, kirikupea paavst, ld.k., tsölibaat kehtis kõigi vaimulike kohta, pühavaim lähtub isast&pojast, armulaud/leib->alguses anti ainult hapendamata leiba, ristimärk5sõrmega.
1075 paavsti gregorius VII diktaat.St. Ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu tähtsust.
Aquino thomas- keskajal üks tuntuim teoloog- ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu—usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Kasutas aristotelese loogikat. Arendas katoliku õpetust. Õpetuse põhiseisukohad:filosoofial ja religioonil on selge vahe, aristotelese loogika, jumal on esmane põhjus, mis selgitab kõik looduses toimuva. SKOLASTIKA:kristlike arusaamade põhjendamine loogiliste arutluste abil
Ketserid- inimesed kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega
Inkvisitsioon- katoliku kiriku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada
Kirikukogu(- kontsiil )- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusuõpetust puudutavaid küsimusi
Benediktlased- nimi looja benedictuse järgo, rajas kloostri monte cassinosse. Põhimõte: munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Cluny klooster; Tsiterlased-nimi asukoha citeaux järgi, kombeid karmistati veelgi, loobuti luksusest, nõuti järjekindlat füüsilist tööd.clairvaux klooster; Kerjusmungaordud:
frantsisklased-nimi looja franciscuse järgi, rõhutati äärmis alandlikkust, truudus katoliku kirikule ja paavstile; Dominiiklased, nimi rajaja dominicuse järgi, hariduse väärtustamine,
Rekongista:ususõda, tagasivallutus—pürenee ps-i vallutamine araablaste poolt kristlastele, mis kestis ~700a. Lõpp:1497 langes granda,sh mauride viimane valitseja kukutati, ja algas kristlaste võim. Mõju hispkultuurile, pürneneeps-l kujunes kultuuride segu. Mõju uuele maailmale: 1492 algavad suured maadeavastused
Ristisõjad:eesmärk:paavstivõimu tugevdamine, ristiusu levitamine, jeruusalemma vabastamine moslemite käest, haarata uusi maid&privileege. Iristisõda(1096-99) peamine eesm. Saavutati—vallutati jeruusalemm,. Asutati 3 vaimulikku ordut:Templi,Johanniitide,teurooni. Tulemused: euroopale-itl kaubalinnade tähtsuse tõus, süvenes vaen teiste uskudega, idamaadelt õpiti uusi kombeid; idamaadele-ühines, hakkas rohkem omavahel suhtlema, suutsid säilitada oma sõltumatuse
Tsunfit põhiül. Oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Põhimäärus-skraa-määratles hierarhia:õpipoiss,sell,meister
Haridusasutust loeti ülokooliks, kui tal oli mitu teaduskonda:(õigus,arsti, filosoofia, usu)
Skolastika-keskaja ülikoolides viljeldus teadused kokku.iseloomulikud jooned- toetumine autoriteetidele(aristoteles), vaidlustes ja uurimustöödes toetuti eeskätt formaalloogikale
Romaani kunst10-12saj:arhitektuur:ümarkaar, lihtsus, vähesed kaunistused, tornid, basiilika;skulptuur-ornamendid, figuraalsed kujutised, reljeefid piiblisündmustest, hea ja kurja võitlus, taimornamendid;maalikunst-miniatuur/tahvelmaal, värvilised virtraažid, laemaalingudcluny klooster, wormsi toomkirik.
Gooti kunst12-15saj. Arhitektuur: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja-piit, vähem torne, skulptuur- realistlik, figuurid pikemad ja saledamad; maalikunst-tahvelmaal, värvil virtraažidcanterbury
Saja aastane sõda1337-1453. pr võtsid tagasi ingl poolt vallut alad, ingl jäi 1 ala- calais.
Renessanss- antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd
Reformatsiooni algus: ketserlike õpetuste alusel tekkisid feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sihike seati algkristliku lihtsuse juurde naasmine ja ka nõuet kaotada kirikute maavaldused ja kirikumaksud.
Tšehhi:reformatsiooni põhjused- vastuolud sax ja tšehhide vahel, katol.kirik võttis liigselt makse. Jan Hus astus indulgentside müügi vastu, taotles tšehhi keele õigust, lõpetas piibli tõlkimise tšehhi keelde. Hussiitide sõda.
saksamaa:põhjused:indulgentside müük, kiriku osa ühiskonnas polnud meelepärane ka vaimulikele. Martin luther alustas reformatsiooni. 1917 koostas 95 teesi patukaristuse kustutamise kohta. Tema põhiseisukohaks oli et inimene peab saama jumalaga suheldud piibli kaudu, ilma vaimulike vahenduseta, tõlkis piibli sax keelde.
Šveits: põhj.???, Calvin koostas määratuse põhimõtte, mille järgi on jumal ette määranud iga inimese saatuse. Seega vabastati usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Rõhutati töö ausust ja vajalikkust
Inglismaapõhj. Konflik katol.kiriku korra vastu. Kiriku peaks kuulutati kuningas, lahkuti rooma katoliku kiriku alluvusest, uus kirki=anglikaani kirik. Henry VIII püüdis oma tegevusega võimalikult palju tulu teenida, ingl.k. jumalateenistus
Suured maadeavastused:EELDUSED- meresõidu tehinka areng, kompassi kasutuselevõtt, astrolaabi leiutamine, hakati koostama sadamate kirjeldusi. PÕHJUSED: võimulaadi muutus-renessanss, euroopa tõusis majanduses/tehinkas/kultuuris-humanismi sünd, kallis vürtsikaubandus, geogr areng. Nt B.Diaz->meretee indiasse 1486; C.Kolumbus->uue maailma avastamine 1492, VdaGama->ekspeditsioon jõusid indiasse 1498, FdeMagalhaes->1.ümbermaailmareis
Tagajärjed:EUROOPALE:algas maailmavallutus eurooplaste poolt, kaubateede ümberpaiknemine, kulla ja hõbedapuudus, kolonialismi teke, uue maailma avastamine, elanike arvu tõus, inflatsioon. AMEERIKALE: kulla ja hõbeda väljavedu, orjandus, kaubavahetuse elavnemine, indiaani kõrgkultuuride hävinemine.
Maadeavastused olid positiivsed, kuna see tagas ühiskonna pideva arengu, põllukultuurid laienesid, kaubavahetus tihenes, algas varajase kapitalismi areng. See on üks olulisim pöördepunkt maailmaajaloos, kuna euroopa siirdus uusaega, mis tõi kaasa rahamajanduse ja absolutismi arengu, samuti hakkasid kujunema rahvusriigid.
Humanism-ideoloogia, kus ilmalik haritus ja ilmalikud teadused on vastandiks kiriklikule maailmakäsitlusele
Renesanss- realistlik maailmakujutlus, toetus seaduspärasustele, ilmalike hoonete tähtsuse suurenemine, tähtis oli kuppel. Nt.S.Botticelli „venuse sünd”
Da vinci(1452-1519);raffael”ateena kool”, michelangelo sixtuse kabeli laemaal
Inglismaa tuntuim humanist thomas more. Tema ideaalne ühisk asub saarel, põhineb demokraatial, kõik inimesed on võrdsed ja eraomand puudub
varakapitalism oli reformatsiooni üheks põhjusex, kuna vajati inimeste töökäsi
reformatsiooni tagajärjed euroopale: tekkis anglikaani kirik, tekkis oaavstivastane oppositsioon, tekkis uus koguduste liikumine, katoliku kiriku tähtsus vähenes, kloostrid kaotati
kalvinism oli rangem , luteri usul säilis kirikuorganisatsioon , kalvinismil tekkisid kogudustevõrgustikud
m. kopernik- päikesekeskse maailmasüsteemi teooria, J.Kepler näitas et planeetide orbiidid on ellipsikujulised, G.Bruno-tõi palju uut humanistlikku filosoofiasse
vaimuliku võimu nõrgenemise põhjused: algas tugeva keskvõimuga rahvusriikide kujunemine, puudus vajadus paavstivõimu toel ja kiriku rahvusvah.org.-l, levis ilmalik haridus, vaimulikud läksid luksuslikule eluviisile, kohalike vaimulike heaolu sõltus rohkem ilmalikust valitsejast kui paavstist, paavsti õukonna ülalpidamiseks läks tohutu raha---kõik kokku tekitas katoliku kirikus tugeva kriisi->algab kirkikukogude liikumine eesmärgiga ühtsustada kirikut->skisma, mis lõpeb, kuid sisulised reformid jäid teostamata, selle asemel tegeleti poliitikaga
1054-kirikulõhe, bütsantsi õigeusukirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest
1066 hastingsi lahing, williamI vallutaja kuulutati inlg kuningax
11saj. Gregorius VII, Canossas käimine
1085 rekongista
1096-99 I ristisõda
1119- asutati euroopa I ülokool-bologna
12.saj.keskel moodustati kaupmeestekoondis hansa
1198-1216 innocentius III
1209- cambridge ülikooli asutamine
13 saj- algus- dominiiklaste ordu
13 saj.- frantsisklaste ordu
1337.1453- sajaaastane sõda
15 saj- renessanss
1452-1519- leonardo da vinci
1453- türklased vallutasid konstantinoopoli
1445- trükikunsti leiutamine, gutenberg
1479-ühendati kastiilia ja aragoni kuningriik
1517 reformatsiooni algus
1492 columbus
1498- vasco da gama ekspeditsioon jõudis indiasse
1519 magalhaes, 1. ümbermaailmareis
9-10 saj-Kiriku üldine langus-mõisted-kronoloogia-kokkuvõte #1 9-10 saj-Kiriku üldine langus-mõisted-kronoloogia-kokkuvõte #2 9-10 saj-Kiriku üldine langus-mõisted-kronoloogia-kokkuvõte #3 9-10 saj-Kiriku üldine langus-mõisted-kronoloogia-kokkuvõte #4 9-10 saj-Kiriku üldine langus-mõisted-kronoloogia-kokkuvõte #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor getsik Õppematerjali autor
Kokkuvõte, mõisted, kronoloogia.

Sarnased õppematerjalid

Euroopa poliitiline kaart keskajal-linnad-kultuur
20
doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Bütsants- türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa Ukrainast ja Valgevenest. Bütsants- lakkas olemast (1453), kogu ala Türgi koosseisu. 13.sajandi suurimad linnas Eur olis Konstantinoopol, Cordoba, Pariis, Veneetsia, Milano,

Ajalugu
Keskaeg ja varauusaeg
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia ­ suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss

Ajalugu
Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas
14
doc

Feodaalsuhete kujunemine Lääne – Euroopas

I VARAKESKAEG §1-2 Sissejuhatus keskaega 1. Ajajärk Euroopa ajaloos, mis järgnes Lääne ­ Rooma riigi lagunemisele 476.a. - Üle 1000 a. ajalugu - Algus ja lõpp tinglikud - Jaguneb 3-ks perioodiks varakeskaeg V ­ XI saj. vahekeskaeg XI ­ XV saj. (13.saj kõrgkeskaeg) hiliskeskaeg XV saj lõpp ­ XVI saj lõpp - Tunnused: feodalism 3 kihti: palvetajad ­ preestrid sõdijad ­ sõdurid töötegijad ­ talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida ­ Rooma ja Lääne ­ Rooma - 476 a. varises Lääne ­ Rooma kokku (keskaja algus)

Ajalugu
Inimene-Ühiskond-Kultuur II - Ajalugu
6
doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis ­ kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid fassaadi ainsad kaunistused liseenid, vanarooma arhitektuurist kuppel ja nendega koos viklite kasutamine Hagia Sofia kirik tambuuridega muutusid kuplid veelgi kergemaks ja elegantsemaks Bütsantsi tsentraalehitised: kuppel ja vb lisaks ka kõrvalkuplid (Veneetsia Püha Markuse kirik ) skulptuur puudus maalikunst: mosaiigid, freskotehnika, õukondlik stiil; ikoonid: Rubljov , munatempera värviga kuldsele aluspinnale 3. Frangi riik e Gallia keldid roomlased merovingid karolingid kuni 1

Ajalugu
Ajalugu II kursuse kokkuvõte
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakorda kaheks: 1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14

Ajalugu
Varauusaeg Euroopas
11
doc

Varauusaeg Euroopas

· Euroopast lähtusid maadeavastajad ja kolonisaatorid, kes kehtestasid oma võimu Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. 2. Lääne- ja Kesk-Euroopa a. Kujunesid rahvusriigid ja tugevnes kuningavõim: · Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa · Seisuste esinduskogud minetasid tähtsuse. · Kuningad nimetasid paavsti asemel ametisse kõrgvaimulikke. b. Inglismaal: · Tugevale kuningavõimule pani aluse Henry Tudor peale Rooside sõda. · Saja aastases sõjas kaotati mandri Euroopa valdused. c. Prantsusmaal: · Tugevdas kuningavõimu Francois I (16 saj. I poolel). · Püüdles hegemooniale (ülemvõimule) Lääne-Euroopas (sh. Itaalia sõjas). d. Saksamaal: · Säilis killustatus. · Nõrk valitav keisritroon kuulus Habsburgide dünastiale, kelle võim piirdus oma pärusvaldustega Austrias. · Karl V (1519-1556) sai pärandina Hispaania, Madalmaad, Böömimaa

Ajalugu
Keskaeg
21
doc

Keskaeg

KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood

Ajalugu
VARAUUSAJA-15 -17 saj-SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
28
docx

VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse

Ajalugu




Kommentaarid (2)

blissike profiilipilt
blissike: hea
21:56 23-12-2008
blissike profiilipilt
blissike: hea
21:56 23-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun