Sultan Suleiman I tore (0)

Q: Kes muutis haaremis oma usku ja kes on tuntud nimeall ?

Vastus leiad õppematerjalist: Sultan Suleiman I tore

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Kes muutis haaremis oma usku ja kes on tuntud nimeall ?

Sultan Suleiman I tore
( 6. november 1494 – 5./6. september 1566 )
Suleiman I Tore oli Türgi sultan ja kaliif 1520–1566. Ta oli Selim I poeg ja Selim II isa.

Troonile pääsemine

Suleiman sai troonile pärast tema isa küllaltki ootamatut surma. Et Selim I oli 1517. aastal valutanud Mamelukkide riigi, sai Suleiman endale võtta ka kaliifi tiitli .

Peamised vallutused

Erinevalt oma isast pööras ta peatähelepanu Euroopale , alustades kohe pärast võimule saamist sõda Ungariga. 1521. aastal vallutas ta ungarlaste piirikindluseks olnud Belgradi ning 1526. aastal purustasid türklased Ungari väe Mohacsi lahingustäielikult, kuningas Lajos II langes ning riik jagunes türklaste ja Habsburgide vahel. Suleiman jätkas aga ka sõda Habsburgidega ning 1529. aastal piirasid ta väed Viini. Halbade sügisilmade tõttu see siiski ebaõnnestus. Pärast Viini sõjaretke läbikukkumist pööras Suleiman rohkem tähelepanu Aasiale, eriti võitlustele Pärsiaga, kuid kuni oma valitsusaja lõpuni tegeles ta pidevalt ka Habsburgidele läinud Ungariga, haarates seda järk-järgult enda kätte. Ka surm tabas sultanit siis, kui ta oli parajasti sõjaretkel Ungaris.
1523. aastal vallutasid sultani väed ka Rhodose saare, kus resideeris Johanniitide ordu. See põhjustas ordu ümberkolimise Maltale. Suleiman jõudis rünnata ka Maltat, kuid seda siiski ebaõnnestunult. Tema ajal muutus Türgi Vahemere tugevaimaks merevõimuks, see sai tugeva hoobi alles 1571. aastal, viis aastat pärast Suleimani surma, kui türklased kaotasid Lepanto merelahingu.
Suleiman sõdis vahelduva eduga ka Pärsiaga, ent sel suunal olid tema järeltulijad tunduvalt edukamad. Samas oli Türgi oht Euroopale ja eriti Habsburgidele ilmselt suurim just Suleimani ajal. Uuesti suutsid türklased Viini piirata alles 1683 . aastal, misjärel toimus aga ka nende Euroopa-võimu kiire kokkuvarisemine .
Suleiman oli ka Prantsuse kuninga François I sage liitlane ning Saksa- Rooma keisri ja Hispaania kuninga Karl V üks suuremaid vaenlasi.

Eraelu

Ottomani traditsioonide vastaselt abiellus Sultan Roxelanaga, kristlasest neiuga kes muutis haaremis oma usku ja kes on tuntud nimeall Hürrem Sultaana(Sultan). Neil oli väga kirev elu. Hürrem kõrvaldas haaremis kõik teised neiud , kes teda ohustada võisid. Sealhulgas sultani esimese poja, Mustafa , ema Mahidevran Sultani. Hürrem oli üsna külmavereline, kui ohus oli tema positsioon. Ta oli kohutavalt kaval ja tark. Ta oli päris Krimmist, kus tapeti tema pere ja poisssõber. Hiljem ilmus tema mees, keda ta surnuks pidas, paleesse kunstnikuna aga Ibrahim Pasha (kes oli Sultani parem käsi) lasi ta mürgitada. Hürrem puhus üles sageli intriige ja sepitses alatasa plaane . Hoolimata kõigest oli ta armastav abikaasa oma mehele ning hea ema oma viiele lapsele. Nende lastest tõusis troonile peale isa surma Selim II.
Sultani hea sõber ja parem käsi oli Pargali Ibrahim Pasha. Nad olid sõbrad juba väiksest saati ja Sultan ülendas pashat sageli. Ta oli kojaülem, suurvisiir, pasha jne. Ta usaldas sõbrale isegi oma õe käe. Ta küll kuritavitas sultani usaldust, pettes oma õde Nigar Galfaga. Ibrahimi mittelojaalusest sai ta aru alles siis, kui Ibrahim lasi tappa Iskender Celebi, ja ta oma surma hetkel rääkis Sultanile kõigest.

Lapsed

Sultani naised ja nendega sündinud lapsed:

Mahidevran Sultan (1500- 1580 )

Şehzade Mustafa (tapeti 1553 Sultani käsul )
Raziye Sultan (suri 1570 )
Şehzade Ahmed (Ei ole teada tema elukäik)

Gülfem Hatun (1497-1561/2)

Şehzade Murad (suri varases nooruses)

Hürrem Sultan (1534-1558)

Şehzade Mehmed (tapeti 1543)
Mihrimah Sultan (suri 1578)
Şehzade Abdullah (elukäik teadmata)
Sultan Selim II (suri 1578)
Şehzade Bayezid (Tapeti Selim II poolt 1561)
Şehzade Cihangir (suri 1553)

Sultani elupaik

Sultan elas Topkapi palees, Konstantinoopolis (tänapäevane Istanbul ). Seal oli tema haarem ning elas tema ema Valide Sultana. Selles palees elasid Ottomani sultanid .

Sultani surm

Sultan suri sõjakäigul Ungarisse, 7.septembril 1566. (71 aastaselt) Ta on maetud Süleymaniye Mosque’sse Istanbulis( Konstantinoopolis)

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/Suleiman_the_Magnificent#Pargal.C4.B1_Ibrahim_Pasha
http://et.wikipedia.org/wiki/Suleiman_I
http://en.wikipedia.org/wiki/Roxelana
http://en.wikipedia.org/wiki/Mahidevran_Sultan
Sari ’’Sajandi armastus’’

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merxxxxx123 Õppematerjali autor

Sultan suleimani troonile pääsemine, peamised vallutused, eraelu (Ibrahim Pasha ja Hürrem Sultana), Sultani lapsed, elupaik ja surm. Lisatud on ka kasutatud kirjandus.

sultan suleiman selim hürrem ibrahim pasha pasha haarem palees türklased mahidevran

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu