Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Johanniitide Ordu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oli vaimulik rüütliordu?
Hospitalivendade ordu ehk
Johanniitide ordu
Inger Kangur
Mis oli vaimulik rüütliordu?
· Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline
vennaskond, mille liikmed andsid
mungatõotused (vaesus, abielutus ja
kuulekus oma ülematele) ning pühendusid
kiriku huvide või usu kaitsmisele ja
levitamisele relvaga või muule vagale
tegevusele.
Johanniitide ordu
· Kujunes välja 1070. a. paiku
Jeruusalemmas Amalfi (Itaalia)
kaupmeeste asutatud palverändurite
majast.
· Palverändurite maja - hospidali - pidasid
mungad, keda kutsuti kas hospitaliidideks
või nende kaitsepühaku, VII saj. elanud
Aleksandria patriarhi Püha Johannese
järgi, johanniitideks.
· Nende ülesandeks oli palverändurite
toitmine, majutamine ning teekonnal
haigestunute ravitsemine.
· Pärast Jeruusalemma vallutamist I
ristisõjas, muutus Hospitalivendade ordu
järkjärgult sõjaliseks rüütliorduks.
· Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu
6000 meheni.
· Ligemale 1000 neist olid rüütelvennad,
ülejäänud teenijavennad.
· Erilised teened selles olid ordu teisel
suurmeistril Raimund de Puy'l (1120-
1160). Põhikirja sai ordu 1113. a.
· Vaatamata sõjalistele kohustustele ei
jätnud johanniidid hooletusse ka haigete ja
abivajajate eest hoolitsemist.
· Ordu hoolekandesüsteemi ja raviasutusi
on õigusega peetud kaasaegse
sotsiaalhoolekandesüsteemi omalaadseks
eelkäijaks.
· Hospitalide kõrval pidasid johanniidid ülal
supikööke, hoolitsesid leidlaste eest ning
tegeles muu heategevusega.
· Pühal Maal usaldati hospitaliitide kätesse
mitmed tugevad kindlused, mida nad ka
viimase võimaluseni enese käes hoidsid.
· Pärast Akkoni langemist 1291. a. siirdusid
nad alul Küprosele, sealt 1310. a.
Rhodosele ja 1522. a. Maltale, mistõttu
neid ka Malta rüütliteks nimetama hakati.
· Napoleoni sõdade järel kolis ordu üle
Rooma, kus tema käsutuses on
tänapäevani kaks hoonet.
· Vaatamata oma territooriumi puudumisele
peab ordu end iseseisvaks riigiks ning
omab diplomaatilisi suhteid 40 riigiga.
· Tunnusmärk
Kokkuvõte
· Johanniitide ordu loodi 11. sajandil
esimese ristiretke ajal, kui ristirüütlid
vallutasid Jeruusalemma.
· Algselt tegeles ordu eelkõige haigete
hooldamise ja palverändurite toetamisega.
· Varsti lisandus ülesandena palverändurite
relvastatud kaitse ja ristiusu levitamine.
· Ordu mõjupiirkond laienes sealjuures üle
kogu Vahemere piirkonna.
Vasakule Paremale
Johanniitide Ordu #1 Johanniitide Ordu #2 Johanniitide Ordu #3 Johanniitide Ordu #4 Johanniitide Ordu #5 Johanniitide Ordu #6 Johanniitide Ordu #7 Johanniitide Ordu #8 Johanniitide Ordu #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ingerkangur Õppematerjali autor
See on ettekanne johanniitide ordust powerpointi esitluses.

Sarnased õppematerjalid

Keskaeg - kirik
49
pdf

Keskaeg - kirik

kloostrikoolid. Mandril rajasid oma kloostreid ka iiri mungad oma reeglite järgi ­ need olid rangemalt askeetlikud. Benedictuse reeglid aga tõrjusid iirlaste omad kõrvale. Cluny klooster lõi benediktlaste seas oma liturgilise korra, millel oli tugev eremiitlik vastasseis. Tekkisid kartuuslaste kloostrid, mis ühendasid eremiidi- ja kloostrielu, neile oli omane väga kasin eluviis. Kõige rohkem väljendas askeesitaotlusi tsistertslaste ordu, mis sai alguse 1098. a Citeaux kloostri rajamisega. See oli samuti benediktiini klooster, aga nad tõlgendasid reegleid teisti. Ordu rajas kloostrite hierarhilise võrgustiku ­ kloostrimungad rajavad ühe kloostri, mis saab omakorda teiste kloostrite emakloostriks. Idee poolest tahtsid nad olla eraldatud paigas, reaalsus asusid kloostrid aga u 1-2 km kaugusel linnast. Kunstis nõudsid nad liigsetest kaunistustest loobumist, kloostrid olid aga suured, neid

Keskaeg



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun