· F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
Valgeaines moodustavad püramiidrakkkude aksionid assotsiatsiooni-, komissuraal- ja projektsioonikiud. Püramiidrakkude peamised funkt on eferentsete impulsside genereerimine ning nende suunamine oma aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevaile lüli- ja motoneuronitele, mille abil juhitakse inimese tahtelisi liigutusi. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud , projektsioonikiud. (2.4.11) Suuraju valgeolluse moodustavad juhteteed, mis jagunevad kolmeks. • Assotsatsioonikiud- ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires • Komissuraalkuid- ühendavd suuraju poolkerasid omavahel • Projektsioonikiud- ühendavd suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Ajukoor saab impulsse kõikidelt ekstero ja interoretseptoritelt. Seljaaju valge- ja hallaine. (2.4.12) Seljaaju valge- ja hallaine....
Suuraju poolkerade koor primaarsed alad (perifeersed struktuurid, signaalide vastuvõtt, lihase talitluse kontroll), sekundaarsed alad (analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust), tertsiaarsed alad (kõrgenad analüüsi ja sünteesi protsessid) Retikulaarformatsioon ärkvelolek, tähelepanu, orientatsioon. Juhteteed ajus komissuraalkiud (vasaku ja parema poolkera ühendamine), assotsioonikiud, projektsioonikiud (tagavad suuremate ja väiksemtae üksuste koostöö, ka seljaajuga) Limbiline süsteem mälu, emotsioonid, enesealalhoid, söömine,paljunemine, siselundite talitluse regulatsioon, valu, mõnu Basaaltuumad motoorika, suunavad närviimpulsse. Seljaaju funktsioonid reflektoorne (spinaalsed motoorsed refleksid), juhtefunktsioon (vahejaam erutuse juhtimisel ja edasijuhtimine teostusorganitesse)...
Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad Anne-Ly Padrik HT-16 põhjustada surma, kuna selles alas integreeritakse paljud eluliselt tähtsad refleksid. Samas suhteliselt suured kahjustused suur- või väikeajus ei pruugi nii ohtlikud olla. Suuraju valgeolluse moodustavad juhtteed, mis jagunevad kolmeks: · assotsiatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires · komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine...
3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks nägemisnärvipea juures? kus on retina kõige õhem? saagäärise juures: 0,1mm; nägemisnärvipea juures: 0,56mm. Kõige õhem: foveal, 0,05mm. 9...