Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jalgrattasõit on kõrgem motoorne oskus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väikeaju, suuraju, poolkera, liigutus, tuumad, piklikaju, seljaaju, poolkerad, assotsiatsiooni, juhteteed, padrik, keskaju, ajust, regulatsioon, ajuvatsake, poolkeras, motokorteks, sild, ajutüve, suurajus, saabuva, suunduvad, jalgrattasõit, lühimälu, sensoorse, motoorika, akson, impulsid, ulatuse, motoorne, unusta, salvestamine, kodeerimine, seostaFüsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele
informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.
Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex cerebi hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal valgeollus koosneb närvirakkudest. Moodustab juhtteed. Närvid on sidekoelise kattega ümbritsetud närvirakude kimbud, mis jaotuvad: Valged närvikiud müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises närvisüsteemis Hallid närvikiud müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Närvirakkude põhiomadused:
- mõne millisekundiga vabastavad närvirakud aksoni lõpuosas ülekandeaine, nii jõuab info kas lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni 2) HORMOONIDE abil - NS toodab hormoone, mis levivad verega ja edastavad sedasi info organismi osadesse 3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega.
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II
Kummalgi neist eristatakse tsentraalset ja perifeerset osa. Koostanud M. Kolga 1 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Somaatiline NS reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel, s.o. teadlik ja tahtlik NS. Tema tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju, perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. Vegetatiivne NS innerveerib põhiliselt vegetatiivseid e. siseelundeid reguleerides nende talitlust. Et vegetatiivne NS töötab meie tahtest ja teadvusest sõltumatult, nim. teda ka autonoomseks NS-ks. Tegelikult on ta lahutamatus seoses kehanärvisüsteemiga ja allub peaaju kontrollile. Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa
Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded. Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad
Kui jalg liigub ette, siis selle jala lihastes peab sirutajate kontraktsioon aset leidma, painutajad samal jalal peavad lõõgastuma. Teisel jalal on painutajate toonus suurem ja sirutajate toonus on pidurdunud. Kui oleks võrdselt oleks liikumine võimatu, liigutuste koordinatsioonihäired. Seljaaju ehitus ja f-nid Seljaaju paikneb lülisamba tagalas. Lülisammas koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad tüvisambad ehk liikuvuse. Seljaaju on sekmentaarse ehitusega, st koonsemist üksteise peal paiknevatest sarnastest segmentidest. Sekmentaalsuse loovad näiliselt närvid, mis teatud vahemike tagant seljaajju sisenevad ja sealt väljuvad. Segmendid jagunevad: 1)Kaelasegment, 2)rinnasegment, 3) nimmesegment, 4)ristluusegment Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku keha, valgeolluse aga närviraku jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi.
135. Närvisüsteemi ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 136. Närvisüsteemi jagunemine: siseelundite talitlus tsentraalne perifeerne 12 paari 31 paari seljaaju rinna- vastavate ja nimmeosas seljaaju närvide peaaju tüves III, VII, IX, X koosseisus ja seljaajus ristluu närvid närvide koosseisus 137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138
näärmesse. (joonis 133, lk 184 õpik). ** 53. Närvi mõiste, liigid, nende lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi koosseisu kuuluvate närvikiudude järgi eristatakse järgmisi närvi liike: 1 Sensoorne närv ehk tundenärv sisaldavad tsentripetaalkiude, juhib erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Nt. haistmisnärv. 2 Seganärv sisaldavad nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Nt. seljaaju närv. Juhivad erutuse mõlemas suunas: sensoorsed juhivad erutuse ns perifeerselt osalt tsentraalsele ja motoorsed juhivad tsentraalselt perifeersele. 3- Motoorne närv ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse ns tsentraalselt osalt perifeersele. 54. Selgita mõisted: retseptor, sünaps, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptor vastuvõtmine, võtab vastu erinevat informatsiooni(haistmine), tundenärvilõpmed - sensoorsete närvirakkude
edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. 4. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Seljaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise peal paiknevatest sarnastest segmentidest, tglt nende segmentide vahel ajus vahesid ei ole. Seljaaju on üks tervik, aga selle sarnase sekmentaarsuse annavad närvikiud, mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid
Tsuzmer, lk 39 - 50 Mattila jt., lk 14 - 16 NÄRVISÜSTEEM (NS) reguleerib üksikute elundite ja kogu organismi talitlust, koordineerib nende tööd. NS aitab kohaneda muutuvate välisoludega, tagab organismi ja väliskeskkonna ühtsuse. Närvisüsteem on vaadeldav kesknärvisüsteemina (pea- ja seljaaju) ning perifeerse närvisüsteemina (12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve, mille harud jôuavad kôikide elunditeni). Pea- ja seljaaju kujutavad endast närvirakkude, nende jätkete ja neurogliia (nn. abirakud närvikoes) suuri kogumikke. Pea- ja seljaaju läbilõikes eristatakse hallollust (koosneb närvirakkude kehadest) ja valgeollust (jätked). Seljaajus asetseb hallollus seespool ja valgeollus väljaspool, peaajus on ka hallollus kohati väljaspool (näiteks suuraju koor). Veel on peaajus mõningad nn tuumad, mis kujutavad endast valgeolluse sees paiknevat hallolluse kogumikke. Vastavaid
VALGEOLLUS koosneb neuroni jätketest. 2 4. Suuraju koor CORTEX CEREBRI koosneb HALLOLLUSEST Funktsioon: - analüüsida kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesida otstarbekad vastusreaktsioonid (käitumine) - meie teadvuse, mõtlemise, sihipärase tegevuse, meeleelundite juhtimine 5. Selgitage mõiste JUHTETEED. Nende funktsioon ● Valgeolluses asuvad samasuunaliste närvikiudude kimbud. - ülenevate e astsendeeruvate juhteteede kaudu (sensoorsed) viiakse impulsid seljaajust peaajju (nt valu- või külmaaisting) - alanevate e destsendeeruvate jt kaudu (motoorsed) viiakse käsklused peaajust seljaajju (nt lihaste liigutamiseks) - jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega)
- Vastavalt sellele eristatakse kahte motoorika vormi tugi- ja sihtmotoorikat - Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt - Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: - spinaalmotoorikat, mis teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena - kõrgemat motoorikat, mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED Inimesel saavutas liikumisfunktsioon suurima keerukuse seoses järgmiste asjaoludega: · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: - KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega - tugipind on suhteliselt väike - alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega
NÄRVISÜSTEEMI ARENG - 2.5 nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend – neuraal- ehk medullaarplaat (A) - neuraalplaat muutub kiiresti neuraalvaoks (BC) - sulgub neuraaltoruks (DEF) – pea- ja seljaaju algmeks - koos neuraaltoru sulgumisega eraldub neuraalvao dorsaalosast ganglioniliist ehk –plaat (D1) sellest arenevad ajuvälised närvirakkude kogumid – tundeganglionid (EF2) ja vegetatiivsed ganglionid (EF3) Neuraaltoru seina ehitus - sein kasvab ebaühtlaselt - 4. lootenädal koosneb kahest tugevalt arenenud külgplaadist – neid ühendab dorsaalselt õhuke katteplaat (F4) ja ventraalselt põhjaplaat (F5)
väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakke tekib juurde ainult hipokampuses (õppimine ja mõtlemine)
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs
Kolvikesed - kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (punane, sinine ja roheline). Asuvad rohkem fooveas (tsentraallohk maculas) piirkonnas. Kepikesed kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad 4. Edasi ajju Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed . ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv piklikaju keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) talamus auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Kaks somatosensoorset närviteed. I. puudutused, propriotseptsioon II. valu, temperatuur Sensoorne homonukulus: keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole kontroll. Keemilised meeled maitse ja lõhn: mõlema närviteed
Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne). Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid.
näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna- ja nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber
näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. Enteeriline närvisüsteem - mao-sooletrakti näärmeid ja silelihaseid kontrolliv süsteem. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna- ja nimmeosas.Seljaajus nendes segmentides alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitakse ümber innerveeritavast elundist kaugemal?Sümpaatilises närvisüsteemis vabaneb preganglionaarsetest närviõpmest vabaneb atsetüülkoliin,postganglionaarsetest närvilõpmetest vabaneb noradrenaliin. Vegetatiive närvisüsteemi parasümpaatilise osa keskused on kesk-ja piklikajus ja seljaaju ristluu osas.Kesk-ja piklikajust väljuvad preganglionaarsed kiud,mis lülitatakse ümber
– (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine Närvikoe koostis: A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud; enamasti on neil üks
ANS-i sümpaatiline ja parasümpaatiline osa: anatoomiline struktuur, neuromediaatorid/retseptorid, toime. Soole närvisüsteem. Autonoomne osa PNS-st (perifeerne närvisüsteem) on motoorne süsteem siseorganite jaoks, kehas asetsevatele silelihastele ja sisenõrenäärmetele, Koosneb kolmest ruumiliselt eraldatud süsteemist: Sümpaatiline, Parasümpaatiline ja Enteeriline närvisüsteem. Perifeerse närvisüsteemi anatoomiline jaotus - ganglionid ja perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt innerveeritavale rakule toimub keemiliste vahendajate e neuromediaatorite abil. Erutuse ülekande peamised etapid: neuromediaatori süntees, depolariseerumine ja membraanipotentsiaali muutuse järgselt vabanemine sünapsipilusse; neuromediaatori seostumine postsünaptiliste retseptoritega ja retseptori aktivatsioon; raku
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele.
TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: *KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega *tugipind on suhteliselt väike *alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks
· Neuromuskulaarne sünaps ehk motoorne lõpp-plaat motoorne närvilõpe vöötlihases. · Neuromotoorne ühik motoneuron koos tema poolt innerveeritavate lihaskiududega. (Innervatsioon on närvidega varustamine) · Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastu võetud ärritusele. · Refleksikaar moodustub närvisüsteemis talitlevate neuronite seostumisel. 107. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ning lõppeb esimeste nimmelülide kohal. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 108. Seljaaju välisehitus: kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. Tallinn 109
Silva - diferentseerunud närviimpulsside edasikandmiseks (uuri ja ma olen pigem silva vastusega nõus) 13. kuidas kandub erutus edasi dendriitidelt Erutus kulgeb närvirakkudesse mööda dendriite ja väljub sealt aksoni kaudu (toomajätke) aksonitele (viimajätke) ? Silva - lk anat 181 peab minema läbi neuronikeha 14. millisteks piirkondadeks võib jagada seljaaju? Kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja õndraluu piirkond NS slaid 4, 59, füsiol lk 243 15. milline aine jääb seljaaju keskele ja milline keskel hallollus, äärtes valgeaine NS slaid 26, 28, anat lk 191-192 äärtesse? 16
21. Kesknärvisüsteemi struktuur Koosneb peaajust ja seljaajust. Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju , mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nööri kujuline närvi - rakkude kogumik. Seljaajul on kaks tähtsat ülesannet : Esiteks vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi. 22. Erutuse ja pidurduse juhtimine närvikeskustes Erutuse juhtimine: närvikeskustes levib erutus ühes suunas, sensoriga ühenduses olevat efektorneuronile. Ühesuunaline on erutuse levik selletõttu, et sünnapsis antakse erutus edasi presünapsilt mediaatori vahendusel postsünapsimembraanile. Erutus võib närvikeskustes summeeruda, erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline.
Närvisüsteem kaalub 2 kg ning on seega üks väiksemaid ja samas komplekssemaid inimese keha 11 elundkonna hulgas. Närvisüsteem on keerukas, kõrge organiseerituse tasemega võrgustik miljarditest närvirakkudest ja samast hulgast gliiarakkudest. See toimib elektriliste impulsside keha ühest osast teise juhtimise printsiibil. Närvisüsteemi moodustavad struktuurid: · Peaaju + 12 paari kraniaalnärve · Seljaaju + 31 paari spinaalnärve · Ganglionid väljaspool pea- ja seljaaju · Seedimist reguleerivad enteerilised närvipõimikud · Sensoorsed retseptorid nahas, siseorganites ja väliskeskkonda jälgimas Enteeriline närvisüsteem Koosneb 100 miljonist närvirakust enteerilistes närvipõimikutes piki seedetrakti ning tegutseb suhteliselt sõltumatult nii autonoomsest kui kesknärvisüsteemist. Kommunikeerub kesknärvisüsteemiga sümpaatiliste ja parasümpaatiliste närvirakkude vahendusel.
annaabi.ee 
