Carl Robert Jakobson (5)

Sisukord

Lapsepõlv 3
Perekond 3
Haridus 3
Töö 3
Rahvuslik liikumine 3
Sakala 4
3 Isamaakõnet 4
Tähtsamad tekstid ja raamatud 4
Elu lõpp 4
Tänapäev 4
Pilte 5
Kasutatud kirjandus 3

Carl Robert Jakobson
Pseudonüüm Linnutaja , oli eesti ühiskonnategelane, publitsist , kirjanik ja pedagoog . Sündis 26. (vana kalendri järgi 14.) juulil 1841 Tartus. Suri 19. märts 1882 Kurgjal.

Lapsepõlv

Põhiline osa lapsepõlvest möödus Tormas, kuhu ta 5-aastasena viidi. Elu-olu oli kehvapoolne, kuna vanematele ei makstud hästi ning toita oli vaja 6 last. Carl oli küll pere noorim, kuid tublim. Lisaks peres räägitavatele eesti ja saksa keelele, oskas Carl ladina keelt. Nooruspõlves oli Carl ka suur looduse ja luulehuviline. Tihti võis teda leida metsast või puu alt peesitamast ning saksakeelseid poeeme välja mõtlemast.

Perekond

Oma naise Julie Emiliega tutvus Carl venna Friedrichi pulmas . Naine oli Kirbla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874 . aastal Kurgjale talu ostis, said nad seal elada. 10. novembril 1874. aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda , Ida ja Elsa .

Haridus

Alghariduse sai Carl kohalikus kihelkonnakoolis, millega paralleelselt võttis ta ladinakeele eratunde preestrilt. Poissi sunniti ka mõnda instrumenti käsitlema, kuid see teda palju ei huvitanud. Sellele vaatamata mängis ta kaasa nii mõneski orkestris ning oli omandanud piisavalt praktikat, et suutis hiljem koori juhatada . Meelsamini mängis ta klaverit ja orelit .
Peamiselt juhtiski ja tegeles poisi harimisega tema isa. Kui isa suri ja perekond jäi raskustesse Carli koolitamisega, otsustas kool, et maksab Carli koolikulud ise kinni kui poiss tuleb siia samasse kihelkonnakooli koolmeistriks.
1856 -1859 õppis Valgas Cimze seminaril. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse.

Töö

Esimene korralik töökoht oli Jakobsonil sama kooli koolmeistrina, kus ta isa töötas ning ta ise sai oma alghariduse. Seal töötas ta aastatel 1859- 1862 . Lahkhelid Torma mõisniku ja pastoriga viisid Carli otsuseni lahkuda sellelt ametikohalt. Edasi läks ta Jamburgi ning aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis.
1872–1874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana.

Rahvuslik liikumine

Rahvusliku liikumise juurde tõi Jakobsoni kunstnik Johann Köler. Siis hakkas Carl Eesti Postimehes kirjutama probleemidest, mis vajasid koolides hädasti lahendamist. Näiteks pani ta ette kehvasid kooliolusid, kritiseeris liigset usuõpetuse osa ja soovis , et rohkem tähelepanu pöörataks isamaa-armastusele ning kodanikutunde äratamisele. Hiljem kirjutas ka teistele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele, tehes teravaid märkusi balti aadlike ja kiriku pihta, pidades neid talurahva kehvade eluolude peasüüdlasteks.
Sel ajal hakkas ka Jakobsoni käe all ilmuma ajaleht Sakala ning loeti ette 3 Isamaakõnet.

Sakala

Luba ajalehte välja anda ootas Jakobson kaua. 1877 .aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks ning 11. märtsil 1878. ilmuski Sakala esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu , sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi.
Sakala ümber olid kogunenud tollase eesti ühiskonna aktiivsemad jõud. Rünnati kirikutegelasi ning peagi ei jäänud ka religioon puutumata. Eriti vaenulik oli sellele Jakob Hurt , kes oli ka üks rahvusliku liikumine aktiviste. Tekkinud lahkhelide tõttu muutus rahvuslik liikumine mitmesuunaliseks.

3 Isamaakõnet

1868-1870 pidas ta “Vanemuise “ seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena.
Esimene kõne oli 1868 “Eestirahva valguse-, pimeduse - ja koiduaeg ” . Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega.
Teine isamaakõne 1870– “Võitlemised eesti vaimupõllul” on vähem sõjakas. Autor teeb
selles lühikese ülevaate eesti kirjanduse ajaloost ja ennustas eesti kultuuri peatset tõusu. Selle kõne kandis ta ette “Vanemuise” 5.aastapäeval.
Kolmas isamaakõne 1870– “ Nõiausk ja nõiaprotsessid” on kõige teaduslikum. Valjult kritiseerib Jakobson katoliku kirikut tema sallimatuse pärast teisitimõtlejate suhtes. Ta kirjeldab ka keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku.

Tähtsamad tekstid ja raamatud

„Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päävaga lugema jakirjutama võib õppida”(1867)
„Kooli lugemiseraamat”
„Veikene Geograafia”
„Helmed”
„Lauliku C.R. Linnutaja laulud“
„Teaduse ja seaduse põllul”
„Vanemuise kandlehääled”
Artikleid Eesti Postimehest:
„Rahvas ja seisus”
„Rahva kasvatamisest”
„Veel mõni sõna põllutöö asjust”
„Mis meil hädasti tarvis tähele panna”
„Koli-raamat”

Elu lõpp

Lõpuaastad möödusid Kurgja talus. Jakobson suri pühapäeval 7. märtsil kell pool kolm hommikul 1882 saunakambris.Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval, 15. märtsil 1882. aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast.

Tänapäev

Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956. aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile
C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk.
Carl Robert Jakobsoni portreed võib ka näha 500-kroonisel rahatähel.

Pilte

Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson
Carl Robert Jakobson
Kurgja talu

Kasutatud kirjandus

http://www.hot.ee/urtz/jakob.ht m
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid%252Fjakobson.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson
http://et.wikisource.org/wiki/Kolm_isamaa_kõnet
http://www.epl.ee/?artikkel=326790
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. Tln.: Kirjastus „Valgus“, 1989. lk.61-62
5