Theodor Pool powerpoint esitlus (1)

Theodor Pool
8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk
Eesti riigitegelane ja põllumajandusteadlane
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
1914. a. lõpetas Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomi I
järgu diplomiga
1919. a. Eesti Asutava Kogu liige
1919-1921 Eesti Vabariigi põllutööminister
1920-1929 Riigikogu liige
1925-1941 Piistaoja talu omanik Tori vallas
1932-1940 Põllutöökoja liige
1935-1938 Riigi Majandusnõukogu liige
1941. a. küüditati
1942. a. hukati
Biograafilised andmed
Theodor Pool lõpetas 1909. aastal Pärnus gümnaasiumi ning 1914.
aastal Riia Polütehnikumi esimese järgu õpetatud agronoomina. Ta
viibis õpingute vaheajal aastatel 1910-1912 Soomes taime- ja
karjakasvatuse praktikal ning 1913. ja 1914. aasta suvel uuris eesti
maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi
põllutöökooli juhataja ja 1915. aastal Pärnu maakonna agronoom.
Sealt mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke ning ta teenis keemikuna
Põhjarindel. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse
esimees. 1919. aastal valiti ta Tööerakonna nimekirja järgi Asutava
Kogu liikmeks.
Biograafilised andmed
On mõistetav, et laialdaste kogemustega silmapaistev agronoom Th.
Pool valiti Eesti Vabariigi algaastatel I, II ja III Riigikogu liikmeks, ning
et ta oli kutsutud põllutööministri kohale, kus ta töötas aastail 1919-
1921 vastavalt 0. Strandmanni, J. Tõnissoni ja A. Piibu valitsuse
kabinetis. Th. Pooli ministriks oleku ajal võeti vastu
maareformiseadus (25. okt. 1919.a.), mis oli oma olemuselt
kapitalistlikes riikides teostatuist radikaalseim. Jaotamisele kuulus 2,3
miljonit hektarit maad. Ministrina osales Pool ka Eesti Vabariigi
põllumajanduse katseasjanduse sihtjoonte ja katsepunktide võrgu
väljakujundamisel.
Biograafilised andmed
Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja
Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana ja aastail
1929-1932, Talumajanduse Nõuandebüroo eriteadlasena. Viimase
üleminekul loodud Põllutöökoja alluvusse siirdus Th. Pool püsivalt
elama Piistaoja tallu.
Biograafilised andmed
Th. Pool oli tegev Põllumajandusliku Uuri-mise ja Katseasjanduse
Komitee mitmes sektsioonis, Riigi Majandusnõukogus, Veiste
Tõuaretuse Komitees, Karja Kontrollühingute Liidus, Seakasvatajate
Seltsis, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühingus, Riigimõisade Valitsuse
nõukogus, Põllutöökojas, A.S. "Eesti Fosforiidi" nõukogus ja Eesti
Agronoomide Koja nõukogus. Th. Pool oli Eesti Hollandi-Friisi Karja
Tõuseltsi asutajaliige ja seltsi esimees 20 aastat. Ta oli Eesti Niidu ja
Karjamaa Arendamise Ühingu esimees üle 10 aasta. Ka oli Th. Pool
mitme põllumajandusajakirja toimetuse liige (J. Mets, 1965).
Biograafilised andmed
Th. Pool sai tuntuks ka rahvusvaheliselt. Tunnustust avaldas talle suur
teadlane Nils Hansson. Ta viibis korduvalt välisriikides Saksamaal,
Hollandis, Inglismaal, Skandinaaviamaades ja Soomes - ning avaldas
selle põhjal trükis põllumajanduslikke reisikirjeldusi. 1936. aastal
viibis ta veiste Nõukogude Liitu müümise komisjoni koosseisus ka
Moskvas.
Biograafilised andmed
Th. Pooli sõber, Jõgeva Sordiaretuse Jaama heintaimede osakonna.
endine juhataja dotsent agronoom Jaan Mats on kirjutanud:
"... poliitikal oli Th. Pooli huvides ja tegevuses kõrvaline osa... Pärisosa Th. Pooli
elutööst - veiste tõuaretus, ja sellest väljakasvanud ülesanne - põhisöötade tootmine ja
ratsionaalne kasutus, osutab tihedat seost teooria, tegeluse ja ühiskondliku rakenduse
vahel" (1965).
Hr. Pooli teod ja tegemised
maaseaduse (1919) põhiautor ja põllutööministrina maareformi
rakendaja
pani aluse katsepunktide võrgu väljakujundamisele
eesti agronoomilise nõuandeteenistuse rajaja
fosforiidikaevandamise algatajaid, mõnda aega osaühingu "Eesti
Vosvoriit" tegevjuhataja
Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi (1920-40) asutaja ja
esimees
ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja
sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor
paljude teadusväärtusega kirjutiste autor ja kaasautor
kujundas Piistaoja talu, mille tema isa oli linamüügituluga 1896.a.
päriseks ostnud, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks:
Hr. Pooli teod ja tegemised
pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja
kultuurrohumaaviljelusele;
rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara;
propageeris silotegemist;
korraldas karjakasvatus- ja piimatalituskursusi;
töötas välja talutööde ratsionaliseerimise õpetuse, pani aluse
püsivale tööliskaadrile talus.
sai eesti rahvas tol ajal vaimustust ning tõuget rahvuslikuks
liikumiseks;
1993. aasta kevadel Valgamaal loodud Theodor Pooli Fond on oma
tegevuse põhitähelepanu suunanud noortele ettevõtlikele
maaperedele kui määravale jõule külaelu arendamisel.
Piistoja talu Eesti põllumajanduses
Majapidamine, mida 1941. aastani nimetati Piistaoja taluks, edaspidi
aga Piistaoja Tõuaretuse- ja Katsemajapidamiseks (1941-1944),
Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra
Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale
kolmveerand sajandi kestel oma seostatud teadus- ja
tootmistegevusega kaasa aidanud Eesti põllumajan-duse
arendamisele.
Piistaoja talu kujundamine
Tori vallas Piistaoja kaldal asuva Piistaoja talu ostis selle rentnik Mart
Pool (1859-1931) 1896. aastal. Ostuvõlg tasuti lõplikult 1908. aastal.
Piistaoja oli Poolide suguvõsa kasutuses olnud ligemale 200
aastat.Talude päriseks ostmise perioodil oli talurahva seas nii lootust
kui kibedust. Lootust, et isamaa pind vabastatakse - esivanematelt
vägivaldselt ära võetud maa saadakse tagasi. Kibedat meelt
põhjustasid majanduslikud raskused talude ostuvõla tasumisel. "Eesti
talu" mõiste aga vaimustas rahvast. Talude päriseks ostmine, maa
omanikuks saamine oli osa eesti rahvuslikust liikumisest.
Talude ostuvõlga aitas tasuda, eriti Lõuna-Eestis kõrge linahind.
Linakasvatuse laiendamine taludes soodustas ka ehitustegevust,
vajaliku inventari soetamist, samuti looduslike maade ülesharimist.
Nii oli ka Piistaojal.Söödakoguse suurendamine võimaldas kasvatada
rohkem piimakarja. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle
mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Siin valmistatud võid
müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. Esimene võitünn saadeti sinna
24. oktoobril 1900. a. Alates 1922. aastast hakati piima viima Tori-
Selja meiereisse.
1906. aastal tehti algust veiste jõudluskontrolliga. Varem oli seda
rakendanud C.R. Jakobson oma Kurgja talus.1911. aastal ehitati
lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-
väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal
neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal,
esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. Neist mitmeid kasutati
üle poole sajandi. Teravilja saadi hektarilt 13-18 ts (aidakaalus),
kartuleid 100-130 ning põldheina 30-35 ts.Mart Pooli püüd Piistaoja
talu järjepide-valt arendada ilmneb tema kirjadest poeg Theo-dorile
selle õpinguaastail Riias ja praktika ajal Soomes. Tähtsat osa selles
püüdes etendas kahtlemata 1910. aastal asutatud Tori Eesti
Põllumeeste Selts, mille asutajaliige Mart Pool oli.
Mart Pool1 tegevusest on kirjutanud Jüri Kulbin (1981): "Piistaojal hakati
talumajandust korraldama C.R. Jakobsoni õpetuse järgi... Talus piirati linakasvatust ja
hakati edendama piimakarja pidamist... See, mis Jakobsonil eeskujuliku
talumajapidamise väljakujundamisel Kurgjal pooleli jäi, arendati edasi Piistaojal."
PIISTAOJA TEADUS-
TOOTMISMAJANDINA
1925. aastast oli Piistaoja tegelikuks pidajaks Theodor Pool, kes
kümnekonna aastaga kujundas talu silmapaistvaks
tootmiskatsemajandiks ka tänapäeva mõistes. Th. Pool oli teadlane-
praktik, kelle tegevus nii Piistaoja taime- ja veisekasvatuses kui ka
talutööde mehhaniseerimisel põhines tootmiskatsetel. Ta on trükis
avaldanud ca 300 tööd, millest eriti suure teadusväärtusega on 44
ajakirjas "Agronoomia" ilmunud tööd. Th. Pool oli ka mitme
põllumajandusraamatu autor ja kaasautor.
Th. Pool nägi tihedat seost veiste aretuses jõudlusvõime
suurendamise ja nende söötmise parandamise vahel. Nii kirjutas
ta: "Meie kari võib oma tootmisvõimelt hoopis rohkem pakkuda, kui ta seda teinud
on... Meie senine karjakasvatuslik suund on olnud lihtsalt pii-makarja külgepookimine
senisele teravilja-linakasvatusele... Taimetoodang ei vasta aga ei kontsentratsioonilt
ega valgusisalduselt veiste kui piimatootjate nõuetele... Nüüd ollakse sunnitud
talundite loomasöödabaasi reorganiseerima"("Agronoomia", 1933, nr.3).
Thedor Pooli uurimustööd
Uurimistöös "Masinlüps" kirjutas Th. Pool: "Masinaga algaja teeb tihti selle
vea, et katsub tõrkujalt lehmalt saada piima kätte masina kauemaks ajaks
allajätmisega& See on ränk eksitus... Üks vilunud lüpsja tuleb toime nii masinaid
käsitsedes kui järellüpsi teostades kahe lüpsiaparaadiga. Teostades ainult aparaadi
allapanekut ja piima ärakallamist, tuleb üks lüpsja toime 4-5 aparaadiga. Sel korral
teostab järellüpsi teine isik" ("Agronoomia", 1939, nr.7).
Thedor Pooli uurimustööd
Th. Pooli "Agronoomias" avaldatud uurimistöödest tuleb nimetada
järgmisi: "Loomasöödajuurikate kasvatamine suuremal määral"
(andmed 1920-1937, "Agronoomia" 1938, nr.6), "Inimtööjõu
kokkuhoiu võimalustest veisepidamises" (1938, nr.7), "Inimtööjõu
küsimus Eesti põllumajanduses" (1937, nr.4), "Töö ratsionaliseerimise
ja mehhaniseerimise võimalusi talus" (1938, nr.3), "Masinlüps" (1939,
nr.7-9), "Töö ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise võimalustest
puhaslaudas" (1939, nr.4), "Tööjõukokkuhoiu võimalusi viljaveol ja
-peksmisel" (1939, nr.9), "Tulemusi ja kogemusi hollandi-friisikarja
tõuaretusel Piistaojal" ("Agronoomia", 1940, nr.12) ja "Põhisöötade
maksimaalsetest ja optimaalsetest määradest piimakarjale kõrgete
lüpside puhul" ("Agronoomia", 1941, nr.3). Viimased kaks on ilmunud
nõukogude korra algajal.
Viimastest Th. Pooli Piistaoja aastatest on pärit järgmised
tähelepanuväärsed mõtted: põllumajandusühistute traktorite
ulatuslik kasutamine uudismaade ülesharimisel (söödabaasi
laiendamisel); piimaveo korraldamine taludest riikliku autopargi abil,
oskus teostada ratsionaalselt käsitsi- ja hobutööd, eriti
juurviljakasvatuses; püsiva põllutööliste kaadri loomine, seejuures
perekonnaga töölistele korterite soetamine ning sotsiaalse
kindlustuse laiendamine maatöölistele.
Th. Pool nimetas põllumajandusteadust puhtpraktiliseks teaduseks
kohalikes oludes, mistõttu katseasjandus peab olema agronoomilise
nõuande selgrooks. Eesti Vabariigi põllumajandusteaduse selgroo üheks
lüliks oli ka tegevus Piistaoja talus. Th. Pooli uurimistöö tulemused said
kirjutatu läbi kättesaadavaks kogu vabariigi põllumajandusnõuande
kaadrile ja talupidajatele. Eesti Vabariigi ajal pani Piistaoja (Th. Pooli
juhtimisel) aluse eesti mustakirju karja sihipärasele aretustööle ja
kohalikele oludele vastavale veiste söötmisele, kultuurrohumaade,
peamiselt kultuurkarjamaade rajamise, kasutamise ja hooldamise
võtetele. Piistaojalt kasvas välja talutööde ratsionaliseerimise õpetus.
Pioneeriks oldi silohoidlate ehitamisel, silo valmistamisel ja söötmisel
Eestis, masinalüpsi kasutuselevõtul, samuti oskuslikus söödajuurvilja
kasvatuses, aga ka paljudes teistes küsimustes. Piistaoja oli ka Kuusikul
asuva Riigi Põllumajandusliku Uurimis ja Katseinstituudi väetistarbe
määramise katsepunkt,
Mida mõtles Th. Pool 14. ja 15. juunil 1941. aastal
kaugsõiduloomavagunis? Sellest meenutab prof. dr. agr. Elmar
Järvesoo (1986) järgmist. Veel enne Pooli lahkumist Eestimaa pinnalt
saadi temalt kätte paberilipik, milles. ta oli avaldanud muret Piistaoja
eliitkarja saatuse pärast. Ta palus olukorra kohe riigivõimuorganitele
teatavaks teha ning aretustööd kõrgetoodangulise veisekarjaga
asjatundjate juhtimisel jätkata.
See sõnum sai teatavaks endise "Riigi Viljasalve" asemele
reorganiseeritud teravil-jakeskuse direktorile agronoom Kaarel
Liidakule, kes pöördus küll avaldusega vastava ülemuse poole, kuid
sai vastuse: "Seltsimees Liidak, meil on kombeks nendes küsimustes mitte vahele
segada, mis NKVD on kord oma kätte võtnud."
Suured tänud Teile inimesed