Carl-Robert Jakobson (0)

1 Hindamata

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL
KOKK 2
Carl Robert Jakobson
Referaat
Olustvere 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
Carl Robert Jakobson võitlejana 4
Kurgja Talumuusem 5
Rahvuslik liikumine 6
Carl Robert Jakobsoni isamaakõnest “Võitlemised eesti vaimupõllul“ 7
Sakala 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 10

Sissejuhatus

Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882).Teda nimetati Eesti esimeseks teaduslikuks põllumeheks,poliitikuks,rahvavalgustajaks ning oli rahvusliku valgustamise armastatumaid juhte.
Carl Robert Jakobson sai taluomanikuks 1874.aastal.Tema sooviks oli olla eeskujuks ning õpetajaks ja kavatses rajada Kurgjale näidistalu.
Carl Robert Jakobson sündis Tartus.Ta aastad möödusid Torma kihelkonnakoolis ning pärast oli ta seal samas koolis ka õpetaja.
Jakobson arendas edasi ajakirjandust ja poliitilist mõtet.tema õpikuid kasutati veel selle sajandi algulgi,need olid ühed kõige pikemat kasutamist leidnud õpperaamatud Eesti koolis.
Tütarlastele koostas jakobson eraldi lugemiku „Helmed“ (1880),mis erines „Kooli lugemise raamatutest“,selle poolest et ei andnud üldisi õpetusi,vaid keskendus neidudest,oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele.
Kokkuvõtteks oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane,publistist,kirjanik ja pedagoog .Tema auks on nimetatud Torma kool ja C.R Jakobsoni gümnaasium C.R Jakobsoni 115 sünniaastapäeval 1956. aastal anti tollasele Viljandi esimesele keskkoolile C.R Jakobsoni nimi.

Carl Robert Jakobson võitlejana

Carl Robert Jakobson võitlejana on haavavamaid kujusid Eesti teadusliku rahvusliku liikumise lühikeses ajaloos. Sihi-ja tahtekindel võitlusind on selle kuju põhielement,mis määrab tema jäädavalt võluva eripalgelisuse. Selle võitleva isikuga on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna rahvulik ärkamine. ja kõige olulisem,mis Jakobson selleks toonud , on õhutada ning kasvatada võitlustahet ühiskonnas.
Võitlejana ei seisa Jakobson oma lapse-ja varasema noorpõlve tundmustes ja mõtetes meile avatuna .Tema süvenenud kinnisus ei lasknud ka sõpradel heita pilku tema hinge salajasse imtiimsusesse.
Jakobsoni esimene teravam ,tema biograafias tuntuks saanud võitlusakt leiab aset tema konfliktis Torma mõisa omaniku v. Lehmaloos Jakobson jäi täiesti üksi kihelkonna suurnikkude vastu. Hiljem oma poliitilis-pedagoogiliseks peaeesmärgiks seadis Jakobson eesmärgiks,et kasvatada rahvas eneseaustust,usku oma võimeisse ning tuleviku ja võitlustahet. Seda põhimõtet püüab Jakobson sisendada oma kuulajaskonda,unustamata seda nii suurte kui väikeste küsimuste puhul.
Jakobson oli tõsiselt mõelnud oma „välispoliitilise orientatsiooni“üle. Olukorra paratamatus on teda sundinud ikka ja jälle edasi lükkama kõik kahtlused sel puhul,mis on tõusnud temas eneses ,või suuremal määral püstitatud tema enese poolt.
Võitlus oli Jakobsoni põhihüüdsõna,mille eluline rakendus pidi kõrvaldama tõkked rahva arendamisteelt ja kasvatama selle rahva omajõudu põhilisema eeldusena tema täielikuks enesemääramiseks.

Kurgja Talumuusem

Hiievi turismitalust 7 km. kaugusel asub Carl Robert Jakobsoni talumuuseum(Kurgja).Taluomanikuks sai C.R Jakobson 1874.aastal.Soovides olla eeskujuks ningi õpetajaks,kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool,mis pidi hiljemalt kujunema täieliseks põlluharimise näitekooliks. Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C.R Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed .vanim hoone Kurgjal on ait,mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal .Ta jõudis peremeheks olla vaid 8 aastat,ta suri ootamatult ning tänu sellele katkestas mitmekülgse töö,milleks jätkunuks mitmele mehele elutööks. Pärast C.R jakobsoni surma pidas talu ja säilitas pärandit tema perekond.
1848 asutati C.R Jakobsoni talumuuseum,mille esimeseks direktoriks sai jakobsoni vanim tütar Linda . Praeguseks on korda seatud täielikku või osaliselt taastamist vajavad hooned. Muuseumi peahoones asub jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitisena on valminud rehikuivati jakobsoni projekti järgi. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuses ja põlluharimises. Silmarõõmu pakuvad Eesti maatõugu lehmad ,valgepealised lambad ,toru tõugu hobused ,kuked kanad -kalkunid.

Rahvuslik liikumine

Carl Robert Jakobson oli rahvusliku liikumise radikaasema suuna juht. Isa oli suur Jannseni sõber ja agar seltskonnategelane,aga tänu ema mõjutustele kasvas Jakobson üle saksa võimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari ,üritas lõpetada kooliõpetajana Tormas. Oli sunnitud lahkuma tülide tõttu mõisnikega 1863 jõudis Peterburgi,kus sooritas ülemkooliõpetaja eksamid ning sai suurvürsti tütre koduõpetajaks. Johann Köler tõi tõi Jakobsoni rahvusliku liikumise juurde.1865 ilmus Jakobsoni esimesed kirjad „Eesti Postimehes“-nõudis kooliolude parandamist parandamist usuõpetusega liialdamise lõpetamist,propageeris karskust.
1865 pidas Jakobson „Vanemuises“ kõne kõne valguse-, pimeduse -ja koiduajast.1870.aastal pöördus Jakobson Eestisse tagasi kindla sooviga hakata põllumeheks,ostis Kurgja talu ,abiellus .Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamises.
1878 hakkas ilmuma „ Sakala“,sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid. Jakobson lootis Vene valitsusele,et eestlased õigused taastatakse. Jakobsoni poliitika toetus eeskätt jõukatele talupoegadele,tekkivale väikekodanlusele ei omistanud ta mingit tähelepanu. Liigne enensekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega.

Carl Robert Jakobsoni isamaakõnest “Võitlemised eesti vaimupõllul“

Austatud seltsiliikmed!Oma seltsi viiendat aastapäeva pühitsedes oleme täna siia kokku tulnud,et teine teisega sest osa võtaksime ja seda meelde tuletaksime,mis meie püüdmistest korda on läinud,ja ennast vastastikku seepeale karastaksime,mis meil veel kätte tuleb saada. Meie selts on ju ka nimelt seepeale asutatud,et ta elavalt osa võtaks,meie rahva püüdmistest vaimu põllu peal,et ta oma vaimu-olemises eesmärgiks ja eesnäitajaks oleks tervele rahvale,ja lõpuks,et tema sees ennast need mehed ühendaksid,kes meie rahva vaimupõllul ühel meelel soovida võidelda .Sellepärast tahan siin täna üleüldse võitlemisest eesti vaimu põllul rääkida .Igaühe rahva vaimuvõitlemised avaldavad ennast nii hästi oleva kui tuleva aegade nimelt rahva kirjanduses .Sellepärast on ka igal rahval tema kirjanduse kohta omad mitmesugused õitsemise ajad,sedamoodi,nagu need vaimuvõitlemised,kas enam või vähem elu avaldasid,kas ülema ehk alama järje peal seisid,ehk,üheviisiliste igapäevaste tarvituste alla maha langedes,ka puhtast soiku jäid.
Eestirahva kirjanduse õitsemise aegadest ei või siiamaani küll mitte rääkida. Mis meie keel ja kiri enne Sakste pealelangemist oli,sest ei ole meile kõige vähematki sõnumikest jäänud .Siis aga hakkasid võitlemised peale,kus meie rahale sest küll sai,kui ta elava hingega pääses ja ikka jälle uut jõudu nende poliitika võitlemistele võis koguda .Nende poliitika võitlemisest ei käi aga millaski kirjanduse saamised lahu,nagu meie enne nägime,ning sellepärast on ka Eestirahva kirjanduse-mitte õitsemise-aga siginemise ajad need,kus ta oma poliitika võitlemistes kõige kindlama järje peal seisis .Seesugune esimene siginemise-,üleüldse eesti kirjanduse koidu aeg oli 17mas aastasadas,kus Poola ülemvalitus Liivimaal otsa lõppes ja meie rahvas täitsa Rootsi isaliku valituse alla sai. Selle valituse pea mure oli eesti koolid,kirikud ja poliitilised õigused. Nii pea aga kui need käes olid,algas ka uus elu eesti kirjanduse põllu peal. Üks jagu mehi,kes seal tööd tegid,olid küll Sakslased ja Rootslased ,kellele aga üks ülesrääkimata seestpidine tundmine avaldas,et Eestirahvaga üksi eesti keeles võimalik olla ühel meelel,seista ja et see,kes Eestimaal omale kodu soovib,Eestlaseks peab saama. Ausad mehed olid sellepärast need töölised eesti põllul,sest nad soovisid üksi seda,mis õigus oli,ja tegid nii palju,kui nende jõud kandis .

Sakala

Ajalehe „Sakala“ on asutatud Carl Robert Jakobsoni poolt 1878.aastal.Hakkas ilmuma Viljandis (praegu küll trükitakse tartus).Ilmus aastatel:1878-1906,1909-1940(1940-1941 kandis nime „Punane Täht“),1941-1944,1944.aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nime all(„Uus Sakala“),1944-1950,1950.aastal muudeti ajalehe nimeks „Tee Kommunismile“,mis püsis kuni 1988.aastani.Alates 1989.aastast oli ajalehe nimeks taas „ Sakala“,mille nime all ilmub ta tänaseni.1978- 1904 ilmus ta üks kord nädalas,alates 1904.aastast kaks korda nädalas.1995.aastast neli korda nädalas. Kui „ Sakalat“ toimetas 1878-1882.aastatel Carl Robert Jakobson oli tal üleeestiline tähtsus,ta oli radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. Carl Robert Jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast,et tema otse ülemiste ja teravate artiklite pärast jäeti neist paljud „ Eesti Postimehes“ avaldamata,lisaks tekkis ka tüli Johann Voldermar Jannseniga. Sakala oli omal ajal kõige loetavam leht. Trükiarvud vastavalt 1878.a-2299, 1879 .a-3442,1880.a-4584,1881.a üle 4500.“Sakala“ vastu algatati nendel aastatel mitmeid kohtuprotsesse(6),põhjuseks peamiselt artiklid,mis käisid peamiselt võimude pihta. Kohtuprotsesside tõttu suleti lehte mitu korda.(esimesel aastal ilmus ainult 10kuud,1879.aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt:900. Päris toimetuses töötavatest kaastöölistest võib ära nimetada M. Veske ,A.Reinvaldi,H.Jürgensoni,J. Lippi ,J.Weidemanni,J.Järvi,J.Kõrvi,ja J.Kunderit. Carl Robert Jakobsonil ja tema ajalehel „ SAKALA“ oli väga suur populaarsus.

Kokkuvõte

Avaldas põllumajanduslikke õppe-ja käsiraamatuid.
Oli õpetaja ning talumuuseumi omanik,tema projekti järgi asutati.
Tal oli 5 õde-venda.
Nende pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keelt ,kuigi osati ka vene keelt.
Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga.
Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ning C.R Jakobsoni nimeline gümnaasium.
Mälestused Jakobsonist jäid aga Kurgja tallu .

Kasutatud allikad

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jakobson.ht m
http://www.parnumaa.ee/index.php?id=236
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/carl_robert_jakobson.ht m
2

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vennikene Õppematerjali autor

referaat

carl robert jakobsoni referaat

Kasutatud allikad

https://www.parnumaa.ee/index.php?id=236

Sarnased õppematerjalid

docx

Carl Robert Jakobson

Carl Robert Jakobson Pseudonüüm Linnutaja, oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Sündis 26. (vana kalendri järgi 14.) juulil 1841 Tartus. Suri 19. märts 1882 Kurgjal. Lapsepõlv Põhiline osa lapsepõlvest möödus Tormas, kuhu ta 5-aastasena viidi. Elu-olu oli kehvapoolne, kuna vanematele ei makstud hästi ning toita oli vaja 6 last. Carl oli küll pere noorim, kuid tublim. Lisaks peres

Ajalugu

docx

Carl Robert Jakobson Eesti Ärkamisaeg

Kallavere Keskkool Robert Mhitarjan Carl Robert Jakobson Referaat Maardu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R

Kirjandus

doc

REFERAAT - Rahvuslik liikumine Eestis, Carl Robert Jakobson

(kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte ,,Sakala" millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen andis välja väga populaarseid ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht. 3 Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid minu arvates - ajalehtede ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees" ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine, Eesti

Kirjandus

docx

Carl-Robert Jakobson

Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26.juulil 1841.aastal Tartus, ning suri 19.märtsil 1882.aastal Kurgjal. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli

Ajalugu

rtf

C.R.Jakobson

Carl Robert Jakobson Üldine info Carl Robert Jakobson sündis 26 juulil 1841 ja suri 19 märts 1882. Jakobson oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik,põllumees ja pedagoog. Carl Robert kirjutas ka raamatuid. Tema auks on ka nimetatud Torma kool ja Viljandi Carl Robert Jakonsoni nimeline gümnaasium. Noorusaastad Carl Robert Jakobsoni on Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja koduõpetajatelt. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris ja peale seminari oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862. aastal läks Jakobson Torma mõisniku Liphardiga ja

Kirjandus

pdf

Carl Robert Jakobsoni biograafia

Carl Robert Jakobson 1841-1882 Kristin Vaher TK III DEK C.R. Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja) oli: · Väljapaistev ühiskonnategelane · Rahvusliku liikumise juhtiv tegelane · Kooliõpikute autor · Pedagoog Carl Robert Jakobsoni näol on tegemist Eesti ärkamisaja · Publitsist suurkujuga, kes oma põhimõttelise ja sihikindla, aga ka sageli · Kirjanik

Kirjandus

docx

Referaat Carl Robert Jakobsoni eluloost

Järvamaa Kutsehariduskeskus Sander Ojaste AT 11 Carl Robert Jakobson Referaat 2012 Sisukord : 3. Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni 4. Eesti Aleksandrikool 5. Teekond ,,Sakalani" 6. Elu poliitikuna 7. Perekond 8. Elu lõpu aastatel 9. Kasutatud kirjandus Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti

Ajalugu

doc

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

................................29 Kokkuvõte.........................................................................................................................30 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 31 4 Sissejuhatus Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14.(26)juulil 1841. a. ning suri 19. märtsil 1882. aastal Kurgjal. Ta on võitnud endale püsiva koha eesti rahva ajaloos kui äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega ühiskonna-ja kultuuritegelane. Publitsist-poliitik, pedagoog, kooliraamatute autor, kirjanik, põllumajanduse teoreetik need oleksid ehk tähtsamad alad, kus ta suutis paljugi tähelepanuväärset korda saata. CRJ oli oma oludes

Ajalugu

Rohkem sarnaseid