Ärkamisaeg Eestis (0)

Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus.
Uus kirjaviis - õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren.
Üldine kirjaoskus - 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt.
Janis cimze seminar - asus valgas , koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus . Sealt omandasid hariduse nt jakobson , valdemars.
Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus.
Lauluisa – Kreutzwald . 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani.
Aleksandri kool- eestikeelne keskool , tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile
Palvekirjade aktsioon – aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega.
Isamakõned- Carl Robert jakobsoni patriootlikud kõned vanemuise hones. Kokku 3. ergutas rahvast paremale tulevikule.
Üldlaulupidu – 1869. idée võeti sakslaste käest. Jannseni eestvõttel. Loa taotlemine võttis aega 2 aastat. Jakob hurda programmiline peokõne.
Hurda programmiline peokõne- 1 laulupeol toimunud kõne 3 põhiteesi. Eestlased peavad rohkem tähelepanu pöörama vaimu harimisele, jääma kõrgemasse seisusesse jõudes ikka eestlaseks ja rajama endale vähemalt 1 parema kooli.
Aleksandri kooli peakommitee ja abikommiteed- peakomitee loodi 1870, eesotsas Hurt . Koos abikomiteedega muutus see rahvusliku liikumise tähtsaimaks organisatsiooniks peakomiteese kuulusid jannsen, jakobson, kreutzwald ja köler. Abikomiteed olid liikumise kohalikeks keskusteks. Korraldasid annetuste kogumiseks üritusi. Teatrietendused, kontsertid jne.
Suur lõhe- tekkis 2 leeri. Algselt hurt ja jakobson jannseniga ajalehe pärast tülis. Rüütelkonnad ähvardasid jannsenit postimehes avaldatud artiklite pärast. Pidi jakobsoni kõrvale heitma. Ka hurda artiklid ärritasid baltisakslasi ja tema heideti ka kõrvale
2 leeri- Jakobson- hurt. Jakobsonil esikohal majanduslikud ja sots. Nõudmisesd. Hurdil haridus ja kultuur. Tülid viisid aleksandrikooli peakomitee sulgemiseni. Rahvuslik liikumine kriisi
Venestamine- vene keisririigi poliitika, mille eesmärk oli mittevene alade ja rahvaste muutmine venekeelseks ja venepäraseks. Aleksander 3. baltimaadesse saadeti uued kubernerid.
Manaseini revisjon- senator saadeti baltimaade olukorda uurima , revisjoni käigus esitati talle kaebusi ja valitsus kasutas neid venestusreformide läbiviimisel ära.
Venestamisaja reformed- koolireform- koolides õpetus vene keeles. 1886 - vene keel asjaajamiskeel kõigis valla-, linnavalitsustes. Kohtusõsteem venepäraseks. Uus linnaseadus,. Soodustati õigeusu levikut.
Vanavara kogumine- 1888 hurda poolt alustatud rahvaluule kogumine. Sobilik viis patrioolse meelsuse avaldamiseks.
Sinimustvalge- eesti üliõpilaste seltsi lipp, mis pühitseti sisse otepääl 1884. vastupanu venestamisele.
Karsklusliikumine- tegelesid rahvaharidustööga ja meeelelahutusega. Ehitati seltsimaju. Rahvuslikud eesmärgid.
Tartu renessanss - tartu rahvusmeelsed seltskonna liidrid ostsi ära postimehe ja panid peatoimetajaks Jaan tõnissoni, EÜS esimehe. Õhutas kultuuri edendamist, tartus uus lotus . Rajati eesti laenu ja hoiuühisus.
Pragmaatiline sound- 1901 Teataja umber asutatud ringkond . Hakkas kõnelema rahva majandusliku edendamisest. Toimetaja oli Päts, kaastöölised vilde , tammsaare. Kukutasid raekojas sakslaste võimu 1904 .
17 okt manifest- peterburi keiser lubas alamatele kodanikuvabadusi ja rahvaesindust.
Aulakoosolek- nõuti vene asutava kogu kokkukutsumist, isevalitsuse kukutamist ja vabariigi loomist. Teemanti , martna ja pöögelmanni juhtimisel. Maa kulutati rahva omaniks, mõisad pidid võõrandama ja ühismajanditeks muutma .
Mõisate põletamine- “volta” keldris toimunud salakoosolek võttis vastu otsuse ülestõusu alustamisest mail. Tööliste abiga rüüstati ja hävitati eestima kubermangus umb 120 mõisa.
Eestikeelsed erakoolid- peale 1905 aasta revolutsiooni lubati asutama hakata eestikeelseid erakoole. See tõi kaasa arvukate haridusseltside asutamise. Tulemus: enne 1 ms suudeti eestikeelsete alama astme koolide võrk taastada. 1906 asutati esimene eesti keelne keskkool-praegune Miina härma.
Usuline ärkamine- inimesed pöörasid taas selja oma vanadele pattudele. Lõpetasid kõrtsiskäimise, mõisa tagant varastamise. Koondusid kogudusteks ja ehitasid ise palvemaju, uurides pühakirja. Välja ilmus prohveteid.
Uue kirjaviisi tähendus- arenes välja kirjakeel . Said alguse esimesed eestikeelsed ajalehed ja üldine kirjaoskus oli välja kujunemas.
Perno postimehe ja jannseni tähtsus- ajaleht oli rahvust ühendav. Tuli nimetus eestlane, mis polnud halvustav.
Seltsiliikumise roll rahvuslikus liikumises- seltsidesse kogunesid mitmekülgsed isiksused , kelle esilekerkimine oli ärkamisajale iseloomulik. Mitmed seltsid panid rõhku rahva hariduse edendamisele, eesti keele, kirjanduse ja rahvaluule arendamisele. Eesti kirjameeste selts, eesti üliõpilaste selts, Tartu eesti põllumeeste selts.
Karsklusliikumise tähtsus, Reimann - karsklusliikumised tegelesid rahvaharidustööga, meelelahutusega. Rahvuslikud eesmärgid. Reimann esitas eesti autonoomia idée. Oli karsklusseltside kesktoimkonna juht. Jäi truuks oma põhimõtetele rahvusideedes.
Üldise kirjaoskuse tähtsus- ligi 80% inimestest oskas lugeda. Ilmusid uued õppeained, areneda sai koolivõrk.
Rahvusliku liikumise musikaalne roll- toimus 1. üldlaulupidu 1869. ajaloo üks tähtsündmus. Rahvuslik vaimustus levis üle eesti.
Rahvusliku ärkamisaja suurüritused- 1857- perno postimees,1865- vanemuise seltsi rajamine., 1969- 1. üldlaulupidu. 1870- eesti üliõpilaste seltsi asutamine, 1872- eesti kirjameeste selts. 1872- sakala ajaleht.1884- sinimustvalge lipu pühitsemine. 1888- vanavara kogumine.