Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1.1 Lapsepõlv ja kasvatus................................................................................................6 1.2 Vanemad....................................................................................................................7 1.3 Õpilasena Cimze seminaris .......................................................................................8 1
Selle referaadi teema andis õpetaja. Töö eesmärgiks on tutvumine rahvusliku liikumisega Eestis. Proovin rohkem teada saada Eesti ajaloost, rahvuslikust liikumisest üldiselt, rahvusliku liikumise sündmustest ja nende tähtsusest, erinevatest rahvusliku liikumise tegelastest ja eriti Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab oli Eestis peamiselt aastail 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige
Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. Esimene üldlaulupidu Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud. Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. 2 Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Eesti koorilaule oli kavas veel vähe. Lauldi Kunileiu laule "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" (sõnad
samalaadsetele seltsidele eeskujuks. · Esimest üldlaulupidu sooviti tähistada selle auks, et 50 aastat oli möödas sellest, kui kuulutati eestlaste pärisorjuse vabastamisest. Ametlikku luba oodati 2. aastat. 1869. aastal toimunud I Üldlaulupeole tuli kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest. U 20 000 inimest üle kogu Eesti tulid vaatama ja osa saama sellest. · 1878. aastal asutas Carl Robert Jakobson ajalehe ,,Sakala" 3. Periood: Venestusajal uus rahvuslik tõus. · Rahvuslikku tööd jätkati karskusseltsides, mida loodi üle kogu maa. Ärkamisaja vaimu üritati üleval hoida kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega. Koguti rahvaluulet Jakob Hurda eesvedamisel. · Villem Reiman edendas karskusliikumist üle kogu maa. · Eesti Üliõpilaste Selts tegi suurt tööd rahvuslikkuse säilitamisel, seltsi suureks
veidi radikaalsem. J. V. Jannseni ja tema lehe toel-õhutusel elavnes kogu maal kooride- orkestrite ja muusikaseltside asutamine. Eriti oluliseks võib seejuures pidada 1865. aastal loodud ,,Vanemuise" seltsi, millest sai mitte ainult Tartu rahvusliku elu keskus, vaid ka eeskuju teistele samalaadsetele organisatsioonidele. Rahvusliku liikumise kandepind laienes, esile kerkis noori andekaid tegelasi. Eeskätt tuleb siin nimetada Carl Robert Jacobsoni, eelärkamisaja tegelase A. Jakobsoni poega. C. R. Jacobobson õppis Cimze seminaris Valgas, töötas sseejärel isa järglasena kihelkonnakoolmeistrina Tormas, kus sattus peagi konflikti kohalike mõisnike ja kirikuõpetajaga. Jakobson siirdus 9 koduõpetajaks Venemaale. Peterburis hakkas Jakobson J. Köleri mõjul osa võtma rahvuslikust liikumisest. Noor Jakobson sai kuulsaks teravate kirjutistega ,,Eesti
Inglismaal, jõudsalt levis ka kirjutamis-ja arvutamisoskus. Ilmus ka uusi õppeaineid, nagu maateadus ja noodist laulmine. Kõrgema hariduse saamiseks pidid talupojad minema saksakeelsesse kooli. Kuid saksakeelne haridus võis osutuda väga patriootiliseks. Nii oli nt Valgas asuvas Jãnis Cimze seminaris, kus koolitati kihelkonnakooliõpetajaid. Seal said hariduse paljud eesti ja läti rahvusliku ärkamisaja suurkujud, nagu Carl Robert Jakobson ja Krisjanis Valdemars. Postipapa Pideva ajakirjandue alguseks tuleb lugeda 1857.a, mil Vändra köster ja Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajad Johann Voldermar Jannsen hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks, milles oli suur osa väljaandja enda ladusatel kirjutistel. Jannsen oli pärit möldri perekonnast, seea natuke parematest oludest kui tavalne talupoeg, ent siiski talupojaseisusest ja maarahva keskelt. Hariduse oli ta saanud Vändra
Mõnda aega töötas Janseni "Eesti Postimehe"juures, sakslaste nurina tõttu pidi Jannsen ta vallandama.1872 sai kirikuõpetajaks Otepääl. Asus emakeelse kõrgema kooli etteotsa-Aleksandri kool, mis pidi kreiskooli tasemele vastama. Kogus annetusi-koolid kõikidesse kihelkondadesse. 1874 osteti Põltsamaa lähedale mõisasse koolimaja. Jakobson-(1841-) lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari, oli Tormas õpetajaks. Vastuolud mõisnikega sundisid teda lahkuma, Jakobson läks Peterburi, sooritas ülemkooli õpetaja eksami-sai suurvürsi tütre koduõpetajaks. Peterburis lävis sealsete eestlastega, kes ta rahvusliku liikumise juurde tõid. Tegi kaastööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. 1868 esimene isamaakõne. Astus vastu baltisakslaste ülemvõimu vastu, 1870 naasis eestisse, ostis Kurgja talu, jätkas põlluharimise kõrvalt kirjutamist. 1878
3. Kujunes haritlaste põlvkond 4. Kujunesid omavalitsused 5. Prantsuse revolutsioon 2) Keskused 1. Peterburg- nn Peterburi patriootide eesmärgiks oli vabastada eestlased baltisakslaste rõhumise alt. Seal olid siis: Köler- tsaariõukonna kunstnik, Jakobson- koduõp, Karell- tsaari ihuarst 2. Tartu- Kasvas eestlastest üliõpilaste arv, eestlaste seltsid, rahvuslikku liikumise keskorganisatsioonid. Seal olid siis: Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson. 3. Viljandimaa- Aktiivne talurahva tegutsemine, haritud talurahvas, mitmed ideed(palvekirjade aktsioon, Aleksandrikooli idee), 1878 Sakala, tänu Kölerile ka side Peterburiga. 3) Juhid 1. Köler 2. Jakobson 3. Karell 4. Jannsen 5. Koidula 6. Hurt 7. Faehlmann 8. Kreutzwald 9. Peterson 10. Masing Lisa: Johann Voldemar Jannsen- Pärit Pärnus, Vändras. Kiriku köster. Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele. 1857
Kõik kommentaarid