Ea Jansen "Jakobsoni Sakala" (0)

Ea  Jansen   Jakobsoni  „Sakala“ uurijana
Sissejuhatus
Ea Janseni eesmärgiks oli oma uurimustöös, läbi Jakobsoni „Sakala“, astuda lähemale 
kodanliku rahvuse tekke, rahvusliku liikumise klassiolemuse ja ajaloolise funktsiooni 
mõistmisele. Samuti on see pühendatud Jakobsoni ühiskondlik-poliitilise võitluse analüüsile 
ning eestlaste rahvusliku kujunemise probleemi vaatamisele eelkõige sotsiaalsest ja 
poliitilisest  seisukohast . Autor jälgis 19. sajandi teisel poolel alanud rahvusliku liikumise 
ideestiku, missuguseid ajaloolisi ülesandeid need täitsid, missuguse klassi huve väljendasid ja 
kuidas neis ideedes kajastus eesti rahvuse kui  omaette  sotsiaalse organismi huvi. 
Jakobson  Ea Janseni uurimustöös
Jansen tegi kindlaks, et Jakobson oli juba noorelt vägagi auahne ja 
domineerimishimuline. Tema jaoks oli oluline ainult tema missioon- julgus  võidelda oma tõe 
eest. Jakobson võttis osa põhimõtteliselt kõike talurahvast puudutavatest küsimustest ning 
tundis, et just tema on valitud rahvajuhiks. Jakobson sai selle ülesandega hästi hakkama, aga 
selle käigus oli nii mõnigi kord hoolimatu  teiste suhtes.
Jakobsonil  olid tugevaid raskusi oma ajalehe väljaandmisega. Peale kümne aastast 
pingutust see siiski hakkas ilmuma „Sakala“ nime all. Tagasilöögiks olid kohalikud pastorid , 
kes  pidasid Jakobsoni kirikusalgajaks. Pastorid püüdsid isegi ajalehe ilmumist takistada. 
Samuti oli vastu ka kohalik  aadel  ning Jakobson pidi tihti mööda kohtuid käima, et ennast 
tõestada. Janseni huviorbiidis oligi see küsimus, et mis selline „lihtrahvaajaleht“, mis on 
pidevalt tagakiusatud ning raskustega võitlev, võib rahvale anda.
„Sakalas“ ründas Jakobson peaaegu, et kõiki institutsioone, mis ainult raskendasid 
eesti talurahva olukorda. Ainukene  institutsioon , kes  armu sai oli  vallavalitsus . Kuigi see oli 
tugevalt mõisnike kontrolli all, tõi vallavalitsus natukest kasu eeskätt 
taluperemeestele.Mõisniku-talupoja vastuolu oli Jakobsoni arvates peamine ja oluline 
vastuolu eesti ühiskonnas.
„Sakala“ võitles juba eosest peale kristliku  kirikuga . Jakobson kõneles oma usust 
inimmõistusesse. Jakobsoni arvates pidi inimene usaldama  omaenda  tarkust ja jõudu, mitte 
lootma  jumalale . Siiski astus Jakobson liiga silmnähtavalt kiriku vastu välja  nimetades  neid 
kõiki pimedusekantsiks. Samas  propageeris  „Sakala“ usutolerantsi.
Jakobsoni suurimaks eesmärgiks oli talurahvakooli vabastamine pastorite ning 
mõisnikest koosenva koolivalitsuse alt. Sellega seoses kutsus „Sakala“ rahvast üles Eesti 
Aleksandrikooli  loomiseks.
Jakobson toeats Vene tsaari. Peale erinevate reformide läbiviimist Eestimaal ta lootis, 
et Venemaalt on oodata avaraid võimalusi eestluse arengule. Tekkisid esimesed mõtted 
autonoomiast Eestile.
Jakobson võttis aktiivselt osa kõigi eesti seltside -Kirjameeste Seltsi, Aleksandrikooli 
organisatsiooni, põllumeeste seltside jne asutamisel ja propageeris neid igati. Eriti oluliseks 
poliitilise võitluse  relvaks   luges  Jakobson ajakirjandust, mis pidi olema rahva ärataja ja 
mobiliseerija. 
Jakobson seadis oma eesmärgiks luua võimalikult lai rahva ühisrinne balti aadli 
ülemvõimu vastu. 
Ea Jansen järeldas, et kogu „Sakala“ tegevus pole Jakobsoni jaoks ikkagi muud kui 
vaid ettevalmistav periood, rahva kasvatamise ja jõudude kogumise periood. Jansen nägi 
Jakobsonis kahte poolt: ettevaatlik poliitikamees, kes püsis seaduslikes piires ja teisest poolest 
siiras demokraat, kes taotles laiade masside mobiliseerumist feodalismivastase võitluse nimel.
Jakobsoni „Sakala“ tähtsus
• Enne „Sakalat“ ei olnud Eestis täielikku organit, mis oleks tõepäraselt valgustanud 
eesti talurahva olukorda.
• Sakala alustas kogu Baltimaade poliitilise korra laialdast kritiseerimist.
• Sakala rõhutas talupoja klassivaenu mõisniku vastu ja mõisniku-talupoja sotsiaalse 
antagonismi  senisest  teadlikumat mõistmist.
• Äratas inimesi sügavamalt järele mõtlema mõisniku-talupoja vastuolu üle ning oma 
mõtteid sõnastama.
• Esines teravalt vaimse ikke vastu, mida korraldas  kirik . See takistas talurahva kultuuri 
edendamist.
• „Sakala“ nõudis õppekavade laiendamist ja ilmalikku haridust ning oli tugevalt 
usuõpetuse tuupimise vastu. Jakobson nõudis paremat haridust ka tütarlastele.
• Teravalt ründas „Sakala“ saksastumist  koolides . Jakobson soovis linnaeestlastele 
emakeelseid koole ning rahvakooli vabastamist pastoritest ja mõisinikest  koosneva  
koolivalitsuse alt.
• Majanduslikust poolest nõudis „Sakala“ talude päriseksostu soodustamist ja 
rendihindade kindlaksmääramist. Jakobsoni agraarprogramm rajanes kodanliku 
maaeraomandi tunnustamisele.
• Võitles balti aadli ideloogidega ning nõudis Venemaa seadustest osasaamist. Selle 
tagajärjel seatigi sisse rahukohtu Batltikumi.
• Kõige olulisem ja  konkreetsem  nõudmine oli Eestimaa ja Põhja- Liivimaa  ala 
ühendamine ühtseks  kubermanguks .
• Tõi revolutsioonilise võitluse õigustamise mõtte eesti trükisõna veergudele. Jakobson 
kutsus rahvast poliitilisele võitlusele suunaks  talupoeg mõisniku vastu.
• „Sakala“ suutis rahva võitlustahet ja aktiivsust virgutada. Eriti suurt tähelepanu pöörati 
just talupoegadele.
„Sakala“ kaastöölised ja tellijad
„Sakala“ oli ülemaaliselt  populaarne  ning suure tellijate ja kaastööliste arvuga. 
Tellijate arv varieerus olenevalt aastast ja aktuaalsetest  teemadest - kõrghetk oli kindlasti 
Aleksandrikooli rajamine. Pöördumine „Sakala“ poole näitas aktiivset poolehoidu selle 
ajalehe suunale.
Kaastöölistest on teada 925 hetkelise seisuga. Kaastööliste ja ka tellijate paiknemine 
annab meile väärt informatsiooni rahvusliku liikumise tekkimise kohta. Kaastöölised olid 
peamiselt valla- ja kihelkonnakoolmeistrid. 
Teise rühma kaastöölisi moodustasid  talurahvas . Nende seas oli  kesksel  kohal 
mõisasurve küsimused ja teoorjuse probleemid. Talurahvas kirjutas veel kirikukriitikast ning 
Eesti Aleksandrikooli  teemadel .
Kuna haritlasi oli vähe, siis pidi  toimetaja  siiski suurema osa tööst ära tegema. Siiski 
olid kaastöölised kõik erinevate vaadetega inimesed, keda sidusid ühised taotlused: vaen 
mõisnike vastu, kodanikuõiguste ning parema hariduse nõudmine eesti talupojale ja linna 
alamkihtide ning kultuuri edendamise soov.
Oma väljaastumistes kirkiku ja pastorite vastu toetus „Sakala“ rahava hulgast tulnud 
kaastööle. Tegeleti ka teistel teemadel kirjutamisega nagu näiteks teoorjuse ja privileegide 
vastu. Peamiseks oli  terav protest usuõpetuse tuupimise vastu koolis ning pastorite 
pimestustegevuse vastu. Vähesel hulgal oli ka kirju, mis religiooni kaitseks välja  astusid , aga 
need olid väga  haruldane  nähtus. 
„Sakala“ kaastöölised olid huvitatud ülddemokraatlikust võitlusest ning nende 
esindajaks oli „Sakala“. Nemad jätkasid veel domineerivalt „vana“, pärisorjusevastast 
võitlust.
Võib arvata, et külade rikkaim ja kõrgeim kiht ei olnud huvtatud „Sakala“ radikaalsest 
mõisavastasest võitlusest. Pärisperemeestel polnud selle probleemiga enam tegemist. Samuti 
oli Jakobsonil tülisid ja  vaenu  osade kirjutajate või mõisaomanikega. Osad kõige jõukamad 
peremehed olid „Sakala“ vastased.
Eraldi osa moodustasid aktiivsed kaastöölised. Nendeks olid peamiselt kirjamehed 
rohkem väljakujunenud vaadetega kui talurahvas. Kurgja arhiivi alusel oli neid 113. 
Tuntumatest olid seal F. R. Kreutzwald, Ado Reinvald , Mihkel  Veske , Hermann Jürgenson, 
August  Kitzberg , Juhan Kunder .
Kaastöö temaatika  analüüs näitab, et aktiivsetel kaastöölistel oli ühiseks teemaks vaen 
mõisniku vastu, aga radikaalsuse aste erinev. Arenenud poliitiliste vaadetega inimesi 
praktiliselt polnud. Enamikel puudus teadlikum poliitiline maailmavaade, neid huvitas 
ennekõike balti mõisniku ja eesti talupoja  vahekord . Oli ka neid, kes võitlesid kogu kehtiva 
korra vastu. 
Ülekaalus „Sakala“ aktiivsete kaastööliste maailmavaates oli  eitus  ja talupoeglik vaen 
mõisa vastu. Siiski ilma aktiivsete kaastöölisteta poleks Jakobsoni „Sakala“ olnud nii 
provokatiivne. 
Allikad
Jansen, Ea. C.R. Jakobsoni Sakala. Eesti Raamat, Tallinn 1971 .
Jansen, Ea. Carl Robert Jakobson muutuvas ajas. Märkmeid, piirjooni, mõtteid. Eesti Raamat, 
Tallinn 1987.

Document Outline

• Ea Jansen Jakobsoni „Sakala“ uurijana
  • Sissejuhatus
  • Jakobson Ea Janseni uurimustöös
  • Jakobsoni „Sakala“ tähtsus
  • „Sakala“ kaastöölised ja tellijad
• Allikad