Carl Robert Jakobson Eesti Ärkamisaeg (0)

Kallavere Keskkool
Robert Mhitarjan
Carl Robert Jakobson
Referaat
Maardu 2018

SISUKORD

SISSEJUHATUS

C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne .
Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist.
CARL ROBERT JAKOBSONI ÕPINGUD
Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari , mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada . 1865.aasta sügisel suutis Jakobson eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ka ühes teises koolis.
KIRJANDUS
Carl Robert Jakobson tundis koolis puudust väärtuslikust kooliraamatust ja emakeelsest lugemikust. Ta asus ise õpikute koostamist ja koostas aabitsa “Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päävaga lugema ja kirjutama võib õppida”(1867.aastal). Jakobson viis aabitsates õppimise uuele meetodile: tähti veeriti häälikuliselt.
Veel andis ta välja ka “Kooli lugemiseraamatu”(I osa 1867.a., II osa 1871.a., III osa 1876.a.),“Veikene Geograafia”(1869.a.), “Helmed”(1880.a.),” Saksakeel õppimise raamat koolidele”(1878.a.). “Kooli lugemiseraamat” sisaldas õpetusi emakeele alalt, “Veikene Geograafia” sisaldas geograafia allmõisteid ja ülevaate maailmajagudest. “Helmed” kirjutas ta
tütarlastekihelkonnakoolide jaoks , kus oli sees õpetusi saada oskuslikuks perenaiseks, abikaasaks ning emaks . Asutatav Eesti Aleksandrikool pidi õpilastele pakkuma põllumajanduslikke teadmisi ja selleks ilmus 1868.aastal Jakobsonilt “Teaduse ja seaduse põllul”. Ta soovitab seal talurahvale lihtsaid eluviise, töökust ja rohkem haridust, et tulla toime põllumajandusega. Lisaks õpetlikele tekstidele on tekstide vahele paigutatud Lydia Koidula luuletusi. C.R. Jakobson koostas ka koorilaulude kogumiku “ Vanemuise kandlehääled.”1871.aasta lõpul tuli välja ka “Vanemuise kandlehääled” II osa. 1872.aasta kevadel ilmus “Rõõmus laulja”, kus leidub eri maade rahvaviise (eesti, soome, rootsi, sitsiilia). Jakobsonilt on ilmunud luuletuskogu “Lauliku C.R. Linnutaja laulud” ja näidend “Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed”. Jakobson kirjutas ajalehes “Eesti Postimees ” artikleid: “Rahvas ja seisus”; “Rahva kasvatamisest”; “Veel mõni sõna põllutöö asjust”; “ Uraal-Altai keeleselts”; “ Mis meil hädasti tarvis tähele panna”; arvustus “Koli-raamat”; “Mõnest uuest raamatust”; “Raamatute hinnast”; “Ema armastusest”; “Meie küla- ja kihelkonnakoolid”; “Eesti talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud”. 1866.aasta lõpul panid erinevad maailmavaated “Eesti Postimees” omanikuga Jannseniga Jakobsoni mõtlema oma ajalehe väljaandmisele. Ta tahtis saada luba ajalehele “Valgus”, mis oleks ilmuma hakanud Peterburis, aga ta ei saanud selle jaoks luba. 1871.aastal ootas ta ajalehele “Edasi” luba väljaandmiseks, aga seda luba ei tulnud ega tulnud. 1877 .aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks.11. märtsil 1878. ilmus “Sakala” esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi.
POLIITIKA
1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868-1870 pidas ta “Vanemuise“ seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli “Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg” 1868. aastal. Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega. Teine isamaakõne – “Võitlemised eesti vaimupõllul” on vähem sõjakas. Autor teeb selles lühikese ülevaate eesti kirjanduse ajaloost ja ennustas eesti kultuuri peatset tõusu. Selle kõne kandis ta ette “Vanemuise” 5.aastapäeval. Kolmas isamaakõne – “ Nõiausk ja nõiaprotsessid” on kõige teaduslikum. Valjult kritiseerib Jakobson katoliku kirikut tema sallimatuse pärast teisitimõtlejate suhtes. Ta kirjeldab ka keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku.
PÕLLUMAJANDUS
Carl Robert Jakobsonist kujunes põllumees, põllumajandusliku kirjanduse soetaja, talurahva suur juht ja organiseerija põllumeeste seltsides. Ta oli Eesti Põllumeeste Seltsi esimehe J.V. Jannseni asetäitja. 16. detsembril 1873. aastal valiti Jakobson Pärnu Eesti põllumeeste Seltsi presidendiks, millisesse ametisse jäi ta kaheksaks aastaks. Igal koosolekul hakkas Jakobson pidama õpetlike kõnesid. Peamine tähelepanu ettekannetes oli ikka pööratud põlluharimisele. Jakobson andis talumeestele häid nõuandeid. Ta tutvustas uusi välismaa põllutööriistu ning kinnitas, et nende kõrge hinna korvab suur tulu. Telliti põlluheinaseemet, parandati kartulisorte jne. Ta võttis osa ka Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi tegevusest. Ka seal valiti ta 1875. aastal seltsi presidendiks.
KOKKUVÕTE
Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi.
Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum. Torma Põhikooli juures on tema mälestussammas ja ka Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumis on tema mälestusmärk.
KASUTATUD KIRJANDUS:
1) IX klassi kirjandusõpik
2) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jakobson_carl_robert1
3) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jakobson.ht m
LISAD
Pilt 1.
Pilt 2.