Referaat Carl Robert Jakobsoni eluloost (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Sander Ojaste
AT 11
Carl Robert Jakobson
Referaat
2012
Sisukord :
3. Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni
4. Eesti Aleksandrikool
5. Teekond „Sakalani“
6. Elu poliitikuna
7. Perekond
8. Elu lõpu aastatel
9. Kasutatud kirjandus
Elu sünnist kuni esimeste töö aastateni
C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841 . aastal. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha. Adam Jakobson tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks .Eriti agaralt õpetas ta laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada . 1865.aasta sügisel suutis Jakobson eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. Tööd jätkas Carl Robert samas gümnaasiumis ja veel ka ühes teises koolis. 
Eesti Aleksandrikool
Asutatav Eesti Aleksandrikool pidi õpilastele pakkuma põllumajanduslikke teadmisi ja selleks ilmus 1868.aastal Jakobsonilt “Teaduse ja seaduse põllul”. Ta soovitab seal talurahvale lihtsaid eluviise, töökust ja rohkem haridust, et tulla toime põllumajandusega. Lisaks õpetlikele tekstidele on tekstide vahele paigutatud Lydia Koidula luuletusi. C.R. Jakobson koostas ka koorilaulude kogumiku “ Vanemuise kandlehääled.”1871.aasta lõpul tuli välja ka “Vanemuise kandlehääled” II osa. 1872.aasta kevadel ilmus “Rõõmus laulja”, kus leidub eri maade rahvaviise (eesti, soome, rootsi, sitsiilia). Jakobsonilt on ilmunud luuletuskogu “Lauliku C.R. Linnutaja laulud” ja näidend “Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea
inimesed”.
Teekond Sakalani
Jakobson kirjutas ajalehes “Eesti Postimees ” artikleid:“Rahvas ja seisus”; “Rahva kasvatamisest”; “Veel mõni sõna põllutöö asjust”; “ Uraal -Altai
keeleselts”; “ Mis meil hädasti tarvis tähele panna”;arvustus “ Koli -raamat”; “Mõnest uuest raamatust”; “Raamatute hinnast ”; “Ema armastusest”; “Meie küla-ja kihelkonnakoolid ”; “Eesti talupoegade vaene põlv on neid väljarändamisele ajanud”. 1866.aasta lõpul panid erinevad maailmavaated “Eesti Postimees” omanikuga Jannseniga Jakobsoni mõtlema oma ajalehe väljaandmisele. Ta tahtis saada luba ajalehele “Valgus”, mis oleks ilmuma hakanud Peterburis, aga ta ei saanud selle jaoks luba. 1871.aastal ootas ta ajalehele “Edasi” luba väljaandmiseks, aga seda luba ei tulnud ega tulnud.1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks.11. märtsil 1878. ilmus “Sakala” esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu , sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi. 
Elu poliitikuna
1870.aastetel pühendus Jakobson üha rohkem poliitikale.1868-1870 pidas ta “Vanemuise “ seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli “Eestirahva valguse-, pimeduse - ja koiduaeg” 1868. aastal. Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega. Teine isamaakõne – “Võitlemised eesti vaimupõllul” on vähem sõjakas16. detsembril 1873. aastal valiti Jakobson Pärnu Eesti põllumeeste Seltsi presidendiks, millisesse ametisse jäi ta kaheksaks aastaks. Igal koosolekul hakkas Jakobson pidama õpetlike kõnesid. Peamine tähelepanu ettekannetes oli ikka pööratud põlluharimisele.
Perekond
C.R. Jakobson tutvus juuni kuus oma venna Friedrichi pulmas Julie Emilie Thali. Naine oli Kurgla kiriku pastori tütar. Nad said harva kokku, aga kui Jakobson endale 1874 . aastal Kurgijale talu ostis said nad seal elada. 10.novembril 1874.aastal nad abiellusid. Neil oli kolm tütart: Linda , Ida ja Elsa . Linda sündis 1879. aastal, Ida 1880. aastal, Elsa 1881.aastal. Peres räägiti saksa keeles.Julia suri 26.02. 1940. aastal 
89.- aastasena.
Elu lõpu aastad
Elu lõppuaastat möödusid Jakobsonil 1874. aastal ostetud Kurgja talus . Ta tahtis Kurgjast teha näidistalu, et näidata talumeestele kuidas talu pidada. Kurgjal on taastatud karjalaut, pais , jahu- ja saeveski , suur saun -elamu ja viljapuuaed. Sissesõidutee ääres asub Jakobsonide perekonnakalmistu. C.R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maetiesmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast.
Kasutatud kirjandus:

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jakobson.ht m