Johann Voldemar Jannsen (1)

Johann Voldemar Jannsen
Tartu 2008

ÜLESKASVAMINE

Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana . Jannsen saadeti karjaseks ümbruskonna taludesse peale seda kui tema isa 1826 .a. suri. Alghariduse sai JVJ Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks.
TÖÖ
Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele.
AJALEHED
Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli “ Perno Postimees ehk Näddalileht”. Ajaleht ilmus aastatel 1857 kuni 1886 , Jannsen toimetas ajalehte aastatel 1857 – 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas “Perno Postimehes” uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule.
Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse , kus hakkas andma välja uut ajalehte “Eesti Postimees”. Sisult oli loodud ajaleht sarnane “Perno Postimehega”. Kartes võimude piiranguid ei lasknud Jannsen oma ajalehes võtta sõna Carl Robert Jakobsonil ega ka Jakob Hurdal.
TEGEVUS ÄRKAMISAJAL
Jannseni tegevuse tippajaks oli rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860 – 1870-ndad aastad. 1865. aastal asutas Jannsen koos oma tütre Lydia Koidulaga Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a. organiseeris ta esimese Eesti üldlaulupeo.Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned
pasunakoorid . Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda
rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis
veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi jalgsi , kepp käes,
leivakott õlal, noot põues ja vaimustus südames.
1870.a. pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile ja 1869.a. andis välja “Eesti Postimehe” lisana “Eesti Põllomees”, mis oli esimeseks eestikeelseks põllundusajakirjaks. Ajakirja aitas toimetada tema tütar Lydia Koidula.
Jannsenite kodu oli tolleaegsete haritlaste üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Eesti kultuuri huvilisi oli ka kaugemalt , nt. Soomest ja Ungarist.
ISIKLIKELU
Jannsen abiellus 1843.a. Vändras oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Neile sündis1843. aastal esimene laps, kellele pandi nimeks Lidie Emilie Florentin (Lydia Koidula). Veel oli neil tütar Geninka (Eugenie)ja veel nooremad pojad.
HAIGUS
Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus olles põdenud kümme aastat afaasia haigust, ta maeti suure rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. Ta haud asub Raadi kalmistu peateest paremal, peavärava lähedal Kalmistu tn. poolsel küljel.
ÜHISKONDLIK ARVAMUS
Jannsen oli üks esimesi haritlasi kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust jõuliselt tunnistada pöördudes inimeste poole “ maarahva ” asemel “Eesti rahva” sõnadega. Ühhtlasi õhutas Jannsen vanade rahvalaulude ja – kommete kasutusele võttu.
Hilisemad uurimised on näidanud et Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud ning sealt tulnud toetussummade eest avaldas ta “Eesti Postimehes” sakslastele meelepärast juttu . Küllap on see Jannseni-raamatut käes hoidev lugeja, kes kõigele vaatamata austab tema rahvale pühendatud elutööd, kohtuotsuslikku peatükki «Müüdud või ostetud?» lugema asudes parajas ootuspinges.Raamatus toodud faktide põhjal küll süüdimõistvat otsust ei tihkaks langetada. Samas on ta üks tugitegelasi ärkamisajast.

Loome

Jannseni kolm vaimulike laulude kogus oli kokku 1003 laulu koos viisidega. 1860.a. andis Jannsen välja ilmalike laulude kogu “Eesti Laulik ”. Peamiseks loominguks oli tal siiski küla- ja ajalooainelised jutud.
Mõni kuu enne esimest üldlaulupidu ilmus Jannsenilt “Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddolaulud”. Ühed tuntumad isamaalised laulud on “Eesti vennad laulgem rõõmsast”, “Minu kallis isamaja” ning “Mu isamaa, mu õnn ja room ” viimane on ka Eesti hümn.
Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul , mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius . Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks.
"Häbenegem ennast alati, kui rumalad oleme, aga ei iial sellepärast, et eestlased oleme." Nii kirjutas 1858 ajalehes "Perno Postimees" Johann Voldemar Jannsen, kes teadvustas maarahvale, et nad on eestlased, ja teenis juba eluajal välja isa Jannseni austava nime.
Pärnus Rüütli tänaval on skulptor Mati Karmini loodud Johann Voldemar Jannseni kuju.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen
http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=75&ItemID=243
http://www.eesti.ee/est/riik/eesti_vabariik/
http://www.postimees.ee/011206/tartu_postimees/varia/228706_1.php