Jaapani rahvastik ja asustus. (0)

Jaapan

JAAPAN Referaat Klass: 11B 2011 Üldandmed Jaapan on 377 944 km2 suurune Aasia mandrist itta jääv riik Kaug-Idas. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Seal elab 127 960 000 inimest, kellest umbes 8 803 200 elab Jaapani pealinnas Tokyos. Jaapani riigikeeleks on jaapani keel. Rahaühikuks jeen. Geograafiline asend Joonis 1. Jaapani kaart Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on pikliku kujuga ning koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Looduslikud tingimused Pinnamood

Jaapani loodusgeograafia

Jõhvi Gümnaasium Jaapan Uurimustöö Julia Kisseljova 10.a klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Geograafiline asend Jaapan asub Euraasia mandrile suhteliselt lähedal Aasia maailmajaos. Eelpool nimetatud riik piirneb igast küljest veekogudega. Sellest idapool asub Vaikne ookean ja läänes Jaapani meri. Merepiir on Jaapanil Venemaa, Lõuna- ja Põhja- Koreaga. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33'

Jaapan pärast II maailmasõda

Nõo Reaalgümnaasium Jaapan pärast II maailmasõda Referaat Koostaja Aron Alt 12.A Nõo 2011 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on Jaapan pärast Teist maailmasõda ja selle teema valisin isiklikel põhjustel, mitte suvaliselt. Jaapan on väga huvitav maa, millel on tõeliselt teistsugune kultuur. Asjaolu teevad veel huvitavamaks jaapani keel, seal valitsev usk ning tema ääretult huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Samuti on Jaapan hästi tuntud oma looduskatastroofide poolt. Selle ehtsaks näiteks võiks tuua hiljuti toimunud Sendai maavärina. Teemad, millest referaat räägib, on üksteisest üsna erinevad, kuid kajastavad kõige paremini seda, mis on Teise maailmasõja lõpust tänapäevani juhtunud ja mis on muutunud paremaks või mis halvemaks. Suhteliselt põhjalikult kirjutan ma Hiroshima ja Nagasaki linna

Ajalugu

Jaapan

Nõo Reaalgümnaasium REFERAAT Jaapan Anu Saaremäe 12.b klass Nõo 2016 Sissejuhatus Autor valis oma töö teemaks „Jaapani pärast II maailmasõda“, kuna tundis isiklikku huvi selle riigi vastu ning kaalub võimalust tulevikus Jaapanit külastada. Ta alustas oma esitluse tegemist üpris pealiskaudsete teadmistega Jaapani ajaloo kohta ning lootis töö käigus selle teema kohta rohkem teada saada. Autor seadis enne presentatsiooni koostamist endale paar eesmärki, mida ta plaanis täita. Esimeseks neist oli Jaapani, selle kultuuri ja ajaloo kohta rohkem teada saamine. Teiseks soovis ta edukalt saada valmis oma Powepointi esitlus ning seda märtsis klassikaaslastele ette kanda. Autor eeldas, et Powerpointi esitluse jaoks võiks kuluda 1-2 päeva, kuna selle koostamisega

Ajalugu

Jaapani rahvastik

Jaapani rahvastiku keskmine tihedus on (351 in/km2). Mis on enneolematult kõrge võrreldes mõne muu arenenud riigiga. Jaapani ala jagab prefektuuriks (47). Suur rahvastiku tihedus on majanduslikes keskustes, väga palju mõjutab ka merekaubandus, näiteks Tokyo (asub Honsu saare kaguosas) , Kanagavas (asub Honsu saare kaguosas) ja Osakas (asub Honsu saare lõuna osas). Enamasti on Suur rahvastiku tihedus ajaloolises alas,Pealinna ümbrustes ning alas, kus on tasane reljeef. Jaapani keskosas on mägine reljeef, mistõttu rahvastiku tihedus on väike kindlasti mängivad ka rolli mõned vulkaanid nind kuidas asukohal maavärinatega seos on. Linnades elab 91,3% kogu rahvastikust (2011), sellega on linnastumise tase väga kõrge.Kõige suurema rahvaarvuga linnad 2011 aasta seisuga on Tokyo (36,507 mln elanikku) , Kobe (11,325 mln), Nagoya (3,257 mln).kõik need suurlinnad asuvad mere rannikul. Suuremad linnad Jaapanis

Jaapani katastroof

Minu selle aasta uurimustöö teemaks on Jaapan. Selle teema valis just sellepärast, et tegu on väga aktuaalse teemaga. Viimastel nädalatel oleme kuulnud väga palju Jaapanis toimunud tugeva maavärina kohta, mis asus mõne kilomeetri kaugusel rannikust, mis omakorda tekitas tohutu hiidlaine. Hiidlaine kihutas kuni 700 km/h ranniku poole ja pühkis ära kõik, mis teepeale jäi. Tahan anda täpsemat ülevaadet sellest, miks selline katastroof tekkis ja miks oli nii palju hukkunuid. Jaapani maavärin oli üks tugevamaid, kui see ei ole ainuke suur probleem, sellele järgnev vajab tõsist tegevusplaani ja tohutuid finantse. 1 Miks maavärin tekib? Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist selle kõrval vajuma, tekitavad kivimites suured pinged. Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire

Jaapan

kolme suurima tööstusriigi hulka. Eriti kõrgelt on arenenud tehnoloogia. Vaatamata suurtele muutustele ja arengule on Jaapan säilitanud oma vanad ja sügavad usulised raditsioonid. Kuni 7. sajandini linnad Jaapanis puudusid. Siis nad tekkisid ja meenutasid suuri külasid, mis kujunesid kohaliku valitseja lossi ümber. Kohalikud teenisid lossi huve ja olid seotud põllumajandusega. Üheks esimeseks originaalseks Jaapani linnaks oli Nara (jaapani k. tamm), mis rajati 628. a. ja oli 8. saj. Jaapani pealinn. Jaapani järgmine pealinn oli Heijan (jaapani k. rahu), mis asus praeguse Kyoto kohal. Heijan oli küllaltki suur linn 9. saj. algul umbes 0,5 miljonit elanikku. Nara ja Heijani kõrval oli Jaapanis suhteliselt vähe linnu. 14. saj. oli linnade arv kasvanud 40-le, 16. saj. Jaapani ühendamise perioodil linnade arv suurenes ja lähenes 300-le. Suure tõuke linnade arengule andsid kaubandus, finantssuhete

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011

kuus minuti ning millest kujunes välja täielik kaos ja katastroof, eriti põhja Jaapanis.Kirjapanduud ajaloos oli see suuruselt maailma seitsmes maavärin. Toimus vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi. Maavärinast tekkis tsunami mis tabas Miyakot, Iwatet ja Thokut , lained võisid kõrguda kuni 40m kõrguseks. Hukkunuid oli 15789 , vigastada sai 6126 inimest ning kadunuks kuulutati 2713 inimest. Jaapani maavärin kuulutati kõige suurema kahjuga loodusõnnestuseks, kahju oli üle 235 miljardi USA dollari. Hiidlaine ja maavärin viis märtsis rivist välja Fukushima tuumaelektrijaama jahutussüsteemi, põhjustades kolme reaktori avarii ja viimase 25 aasta rängima tuumaõnnetuse. . Kolmes ülekuumenenud reaktoris toimusid plahvatused ja vigastatud reaktoritest lekkis keskkonda radioaktiivset ainet. Reaktorite mahajahutamise käigus on