Tuumasõda (0)

Lähte Ühisgümnaasium
Hiroshima pommitamine
6. august 1945
Ilmuvad massihävitusrelvad
Referaat
Koostaja : Tauri Turk
Lähte 2008
Sisukord
Pommi transport..........................................................................................................................3
Mida aatompomm suudab?.........................................................................................................3
Aatompommi katsetamine..........................................................................................................3
Rahumeelne rahu.........................................................................................................................4
Rahumeelse rahu lahendamine.........................................................................................4
Jaapanlaste vastupanu.................................................................................................................5
Kolme mehe kokkulepe..............................................................................................................5
Inimkaotuste hulk........................................................................................................................6
Ideoloogide põrkumine...............................................................................................................6
Trumani ja Stalini jutuajamine...................................................................................................7
Kasutatud kirjandus....................................................................................................................7
Hiroshima pommitamine
6. august 1945

Pommi transport

Esimese pommi viis USA lendur PaulTibbets juunior, kes lendas USA B-29-tüüpi pommitajaga, Jaapani linnale nimega Hiroshima. Lennuki õhkutõusust Tiniani saarelt Vaikse ookeani lääneosas oli möödunud kuus tundi. Sealse lennuväebaasi vallutasid ameeriklased jaapanlastelt eelmisel aastal. Tollal olid seal maailma pikimad stardirajad. Lennuki pardal oli pomm , mille USA sõjavaelased olid ristinud Väikemeheks.

Mida aatompomm suudab?

Pomm plahvatas kell 8.15. Pärast valgussähvatust, kuumalainet ja kohutavat möiret kerkisid taevasse tulekera ja seejärel seenekujuline pilv. Aatomituumade lõhustumisel vallandunud energia ja kuumus muutsid terve linna tuhaks ja tolmuks. Tulekahjud haarasid enam kui 4,4 ruutmiili (10 km2). 100 000 inimest hukkus silmapilkselt, üle 70 000 sai vigastusi. Kolm päeva pärast Hiroshima hävitamist heitis teine B-29-tüüpi pommituslennuk nimega Bock's Car (Ollekaru) teise aatomipommi Rasvamagu Nagasaki linnale. Hävitati kõik 1,8 ruutmiilisel (4,5 km2) alal, taas taped või vigastati kümneid tuhandeid inimesi. Suurem osa 200 000 inimesest, kes hukkusid Hiroshimas ja Nagasakis , olid naised, lapsed ja vanamehed. Ellujäänud said mitmesuguse astme põletushaavu ja haigestusid kiiritustõppe. Kummagi linna elanikel tekivad vähkkasvajad veel 50 aastat pärast tuumaplahvatusi. 7. augustil tõi New York Times ära USA presidendi Harry S. Trumani ütilise: "Me panime mängu kaks miljardit dollarit ajaloo suurimas teaduslikus õnnemängus, ja me võitsime."

Aatompommi katsetamine

Uuringud aatomipommi loomiseks algasid USAs veebruaris 1940. Valitsus eraldas selleks teadlastele 6000 dollarit. Kuid 1942. aastaks olid tööd muutunud üle USA nii laialdaseks, et juhtimise võttis enda kätte sõjadepartemang. Füüsik J. Robert Oppenheimer California ülikoolist Berkeleys oli kuulunud demokraatide vasakusse tiiba juba enne Hispaania kodusõda. Tema alustas uraan -235, aatomipommis lõhustuva uraaniisotoobi eraldamist looduslikust uraanist otsemaid, kui Saksamaa septembris 1939 Poolasse tungis. Niipea kui talle võimaldati juurdepääs salastatud dokumentidele ja töödele, asutas ta Santa Fe lahedal New Mexicos laboratooriumi, milles juhtis tuumalõhustumist uurivat teadlasrühma, valmistamaks ette aatomipommi loomist. Tulemusi demonstreeriti väikesele sõjaliste vaatlejate rühmale 16. juulil 1945 kell 5.30 Alamogordo lennuvaebaasi lahistel kõrbes New Mexicos. Seal lõhati aatomipomm võimsusega üle 15 000 tonni trotüülekvivalendi. Kõrbeliiv plahvatuskoha ümber sulas poole kilomeetri raadiuses klaasiks.

Rahumeelne rahu

Vapustatud pommi hävitusjõust, esitasid vaatlejad juba järgmisel päeval president Trumanile palve mitte kasutada pommi Jaapani vastu enne, kui nad on keeldunud alistumisettepanekust, mis pidanuks Jaapanile esitatama. Uue hävitusrelva moraalne aspekt oli jõudnud kriitilisse punkti. Jaapan oli ägeda pommitamise ja mereblokaadi tulemusena nagunii jõudnud kokkuvarisemise äärele. Liitlaste juhid olid Potsdamis teinud Jaapanile ettepaneku tingimusteta kapituleeruda, kuid 30. juulil keeldus Jaapan seda tegemast. USA valitsus koos liitlastega otsustas heita aatomipommid Jaapanile, et aatomiplahvatustest põhjustatud õud sunniks Jaapanit koheselt alistuma ja hoiaks ära pika ja kuluka invasiooni. Kuid jaapanlased nõudsid, et kapitulatsioon jätaks puutumata nende konstitutsioonis fikseeritud keisri jumaliku staatuse. Isegi pärast Hiroshimat ja Nagasakit, kui Jaapani valitsus palus rahu, ei taganetud nõudest, et jumal-keisrit ei kõrvaldataks. Kapitulatsiooniakt kirjutati alla 14. augustil, kui liitlased selle tingimusega nõustusid.

Rahumeelse rahu lahendamine

Kindralid Eisenhower ja MacArthur pidasid aatomipommide kasutamist õigustamatuks, olles veendunud, et see kahjustaks Ühendriikide rahvusvahelist mainet. Oma raadiokõnes 9. augustil nimetas president Truman Hiroshimat valelikult tühipaljaks sõjaväebaasiks, ei millekski enamaks. Oma päevikumärkmes 25. juulil avaldab ta arvamust, et aatomipomme tohiks kasutada vaid sõjaliste objektide vastu, kuid kirjalik käsk pommitamiseks, mille ta samal päeval alla kirjutas, sellist mööndust ei sisalda ning kinnitab Hiroshima ja Nagasaki linnad aatomipommi sihtmärkideks. 6. augustil saavutas Jaapani linnade tavapommitamise ägedus haripunkti. 9. märtsi õhurünnakus Tokiole hukkus 124 000 tsiviilisikut. Juulist peale pommirünnakud aina sagenesid. Sama jõhkrat taktikat rakendasid liitlased Saksamaal: Dresden muudeti varemetelinnaks ainsa ööga, hukkus 135 000 tavainimest.

Jaapanlaste vastupanu

Õhurünnakutega Jaapanile kaasnes ka USA maajõudude edu. Okinawa vallutati juunis lahinguga, mis maksis elu 50 000 ameeriklasele ja 100 000 jaapanlasele. USA kevadtalvisele edule Vaiksel ookeanil sekundeerisid liitlasvaed Lääne- ja Ida-Euroopas, üha enam ahistades varisemas Saksamaad, mille piiramisrõngas väed osutasid 1944.-1945. aastate lõpplahinguis meeleheitlikku vastupanu. Kuigi Ühendriigid edastasid võidujooksus aatomipommile sakslasi, oli Saksamaa neist ees reaktiivlennukite ja rakettide loomises. Reaktiivlennuk Messerschmitt
262 tegi esimese lennu 1942 ja Vergeltungswaffen (kättemaksurelvad), raketid VI ja V2 tabasid Londonit 1944. aastast peale. Märtsiks olid USA viienda diviisi väed Oppheimi juures ületanud Reini ja viinud sillapea jõe idakaldale. Nõukogude armee sisenes Austriasse aprilli algul, okupeerides 14. aprillil Viini. USA seitsmes armee hõivas 21. aprillil Nürnbergi. Nõukogulased olid jõudnud Berliini eeslinnadesse, kusjuures paljud väeosad ilmutasid metsistunud raevu. Kahe võitjapoole väed kohtusid 25. aprillil Elbel lõuna pool Saksamaa pealinna. Berliini vallutamine jäeti Nõukogude vägede hooleks. Saksamaa kapituleerus tingimusteta 7.-8. mail. 1945. aastal tuli ilmsiks ka natsismi tõeline pale : jaanuaris vabastasid Nõukogude väed Auschwitzi (O wi cimi ) koonduslaagri Poolas, mille gaasikambreis oli hukatud miljoneid juute . Kindral George Pattoni kolmas armee vabastas 11. aprillil Weimarist põhja jääva Buchenwaldi ja liitlasvaed vabastasid 24. aprillil Dachau laagri. Kevadeks 1945 olid hitlerlased hävitanud umbkaudu 14 miljonit "alamast rassist " inimest. Neist 6 miljonit olid juudid , ülejaanute hulgas valdasid slaavlased ja mustlased . Novembris algas sõjaroimarite kohtuprotsess Nürnbergis. Süüdistused esitati Saksa ohvitseridele, poliitikutele ja tsiviilisikutele.

Kolme mehe kokkulepe

4.-11. veebruarini istusid Jaltas Krimmis koos Roosevelt (suri kaks kuud hiljem), Churchill (hääletati ametist maha poole aasta pärast) ja Stalin . Nad leppisid kokku, et parast sõda luuakse Ida-Euroopas demokraatlikud riigid. Saksamaa pidi võitnud liitlaste vahel jaotatama neljaks okupatsioonitsooniks. Nõukogude Liit lubati kaasata sõtta Vaiksel ookeanil pea pärast vaenutegevuse lõppu Euroopas. Stalini sõjakuulutus Jaapanile tuli kaks päeva pärast Hiroshimat. Ta saatis oma väed Mandzuuriasse -Hiina provintsi, mille Jaapan hõivas 1931 . Jaapani lüüasaamine võttis Nõukogude Liidult ettekäände laiutamiseks Aasias, kuid enamjagu loovutati talle siiski Jaapani kapitulatsiooniaktiga, mis kirjutati 2. septembril alla USA lahingulaeva Missouri pardal Tokio lahes. Välis- Mongoolia , Kuriili saared ja Lõuna- Sahhalin loovutati Nõukogude Liidule, Hiina sai Sise-Mongoolia, Mandzuuria , Taiwani ja Hainani. USA ja NSVL pidid okupeerima Korea ja looma seal demokraatlikud võimuorganid. Jaapanit valitsesid USA väed kindral MacArthuri juhtimisel. Jaapani eraldine kapitulatsioon Hiinale 9. septembril Nanjingis lõpetas neliteist aastat kestnud vastuolu Hiina ja Jaapani vahel. 585 000- pealine Jaapani Kagu- Aasia vägi alistus brittidele Singapuris 12. septembril. See oli viimane jõuriigi kapitulatsioon üleilmses heitluses ja tahistas ühtlasiTeise maailmasõja lõppu.

Inimkaotuste hulk

Kokku olid riikide inimkaotused sõdalaste hulgast Teises maailmasõjas jargmised: Nõukogude Liit 7,5 miljonit, Saksamaa ligi 2,9 miljonit, Hiina 2,2 miljonit, Jaapan 1,5 miljonit, Suurbritannia 398 000, Itaalia 300 000, USA 290 000, Prantsusmaa 211 000, Kanada 39 139, India 36 092, Austraalia 29 395, Uus- Meremaa 12 262, Lõuna-Aafrika 8681, Briti impeeriumi ülejäänud territooriumid 30 776. Esmakordselt sõdade ajaloos rünnati rohkearvuliselt tsiviilelanikke. Nende hukkunute arvu on raske hinnata, kuid vaevalt on see alla 40 miljoni.

Ideoloogide põrkumine

Aastad 1914-1918 ja 1939-1945 olid sõjategevuse kaks perioodi, mida teineteisest eraldas 21aastane relvarahu ajastu. Kõik see mahtus 31 aastasse, käis heitlusi, mis võrsusid nii Aasiast kui ka Euroopast ja hargnesid sealt üle ilma. Euroopa sooritas enesetapu. Inglismaa oli ainus, kes pääses sissetungist, kuid oli ometi laostunud sõjalaenudest ja muutunud USA võlgnikuks. Üle vana Euroopa põrnitsesid teineteist kaks üliriiki. Kommunismiideoloogia kohtus võrdvaarse vastase - antikommunismi ideoloogiaga. Uue paranoia ohvriks langes ka Robert Oppenheimer, keda 1954. aastal hakati süüdistama vanades sidemetes kommunistidega ja võeti temalt pääsmik salastatud tööde juurde. Nõukogude Liit muutis Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia , Bulgaaria ja Rumeenia oma vasallriikideks, mida juhtisid Moskva poliitbüroole alluvad nukuvalitsused. Nõukogude Liit neelas endasse taas ka Baltimaad ja taaskehtestas ülemvalitsuse Kaukaasias .

Trumani ja Stalini jutuajamine

Demokraatlike maade kaitseks loodud sõjaliidud ja nüüdisrelvastuse kulukus tugevdasid Washingtoni sõjalist bürokraatiat. Potsdami kohtumisel 24. juulil sahistas Truman Stalinile, et Ühendriikidel on uskumatu hävitusjõuga uus relv . Samal õhtul, tagasi oma sealses residentsis, otsustasid Stalin ja tema välisminister Molotov , et tuleb tagant tõugata töid sarnase relva loomiseks Nõukogude Liidus. Pärast Hiroshimat varjutas rahvusvahelisi suhteid vastastikuse hävitamise ähvardus: kui üks suurvõim riskinuks kasutada tuumapommi teise samasuguse vastu, oleks ta ise saanud kättemaksuks sama hävitava tuumalõõgi. Tavapärased sõdimisviisid olid kaotanud tahtsuse, neid asendas vastastikune luuramine ja kaalutlus. Suurriikidel oli käes aeg järele proovida oma närvide vastupidavust . Taastunud oli relvastuse võidujooks rahu tingimustes. Vahepeal , 1. jaanuaril 1946 tegi Jaapani keiser Hirohito noil aegadel tahendusrikka zesti: ta ütles lahti oma jumalikust paritolust.

Kasutatud kirjandus

„Sündmused, mis muutsid maailma” Tallinaa raamatutrükikoda, 2006, lk 190-194
Hogg, Ian V., „Hutchinsoni lahingute leksikon ”, lk 86-87; 200-201
Ovtšinnikov V., „Kuum tuhk ”, Eesti raamat 1985, lk87-90
Gerste R.D., „Ameeriklased otsustavad hetked ”, Kunst 2003, lk 233-240
7