Hiroshima/Nagasaki tuumapommitamine (1)

Jaapani tuumapommitamine
Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme.
1944 aasta detsembris loodi grupp, mis hakkas välja töötama tuumapommitamise täpset plaani ja alustati õppusi ja treeninguid tuumapommitamiseks. Rühma juhtis kolonel Paul W. Tibbets. 16.juuli 1945 toimus tuumapommi esimene katsetus Mehhikos , mis õnnestus ning kindlusega jätkati oma plaani.
Otsustati valida 4 sihtmärki. Sihtmärk pidi vastama järgmistele kriteeriumitele:
-Linn peab olema diameetrilt vähemalt 3 miili ehk 4.8 km lai
-Peab olema suur tähtis linn
-Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju
Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima , suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö“sõja peakorter“; Niigata, sadam koos erinevate terase- ja alumiiniumitehaste ja naftatöötlemistehasega; Kyoto - suurim tööstuslinn.
Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega „ Little Boy“ (ehk „Väike Poiss“), oli 3,3 meetri pikkune ja oli uraanil põhinev (Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi). Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets, kes suri natuke rohkem, kui aasta eest, olles 92 aastane. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Inimesed, kes olid epitsentrile lähemal nende vigastused olid ka suuremad. Pärast katastroofi sadas taevast alla musta vihma, tuhk ja tolm olid vihma mustaks teinud. Inimesed, kes olid janus, püüdsid suuga vihmapiisku, ning jäid hiljem kiiritustõppe, kuna vihm oli radioaktiivne.
Juba 9.augustil 1945 purustas teine ameeriklaste poolt heidetud aatomipomm „Fat Man“ teise Jaapani linna, Nagasaki . Nagasakile heitis tuumapommi piloot Charles Sweeney, kes suri 84-aastasena 4 aasta eest.
See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Nagasaki pomm oli määratud hoopis teisele linnale, Kokurale ning vaid esmase sihtmärgi kohal lasunud paksu pilvekatte tõttu sai Nagasaki (ehk alternatiivne sihtmärk) omale kaela surmatoova pagasi. Kokura õnn on seniajani Jaapanis sünonüümiks suurele vedamisele. Nagasaki pommitamises sai koheselt surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse.
Hiroshima ning Nagasaki katastroofid üle elanud jaapanlased on öelnud, et nad ei saa aru, miks ameeriklased ka teise tuumapommi Jaapani kohale heitsid. Kuna inimesed oli räsitud, shokis ning tohutus leinas. Jaapanlastel poleks olnud ressursse ega ka jõudu ameeriklastele vastupealetungi teha. Kuid ameeriklased heitsid Nagasakile tuumapommi, kuna arvasid, et jaapanlased astuvad neile vastu.
Pärast aatomipommi rünnakuid olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma ning 2. septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti . Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud.
Tagajärjed. Isegi praegu esineb juhtumeid, kus inimesed haigestuvad aastaid pärast kiirgusdoosi saamist halvaloomulistesse kasvajatesse. Aatompommi ohvrite mälestuseks rajati Hiroshimasse Rahu park. 1958. a. mais avati seal monument , mis oli pühendatud aatomipommi läbi hukkunud lastele. Mälestusmärk kujutab pommi, mille tipus ja külgedel on käsi taeva poole tõstvate laste figuurid . Ümberringi õitsevad roosid. Samas ripuvad ka paberkurgedest pärjad. Iga aasta 6.augustil kohaliku aja järgi täpselt kell 8.15 mälestati tuumarünnakus hukkunuid leinaseisakuga, sest just sel hetkel heitis Enola Gayks kutsutav pommitaja B-29 aatompommi Hiroshima linnale.