Fukushima avarii Mihkel Kanne, Daniel Sei 12.R Sissejuhatus Asutati 1971. aastal koostöös General Electric, Boise, and Tokyo Electric Power Company (TEPCO). Fukushima tuumaelektrijaam Daiichi koosnes kuuest kergveereaktorist. Neid kergveereaktorieid toitsid generaatorid koguvõimsusega 4,7 GWe. Algselt plaaniti rajada tuumajaam 35meetrit kõrgusele merepinnast, kuid rajati lõpuks 10meetri kõrgusele. Fukushima avarii 8.9 magnituudine maavärvin, samaväärne maavärin oli viimati aastal 1900. Rannikut ründas hiidlaine, mis ulatus üle 10 meetri, põhjustades linna hävingu- üle 15,000 inimese hukkus. Maavärvina ja hiidlaine vigastustuste tagajärjel lakkasid töötamast reaktorite jahutussüsteemid. Kolmes reaktoris toimusid vesiniku plahvatused, mille tulemusena hävinesid reaktoreid ümbritsevad kergkonstruktsioonist hooned.
Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust Katastroofi tagajärjed Muudatused loomadel: Jääkarud, hülged ja morsad kannatavad karvade väljalangemise ning lahtiste haavandite käes. Merelõvidel suri Lõuna-California ranniku pesitsusaladel 45% poegadest. Kanada läänerannikul veritsevad kalad lõpustest, kõhust ja silmamunadest. Liblikatel ja teistel putukatel on Fukushima piirkonnas leitud geneetilisi mutatsioone. Mõju keskkonnale: Radioaktiivsed ained jõudsid läbi Vaikse ookeani USA läänerannikule. Iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani 300 tonni radioaktiivseid aineid. Radioaktiivsete isotoopide kahjulik mõju tervisele (Jood-131, tseesium-137 ja strontsium-90) Mõju inimkonnale: Fukushima tuumakatastroofi tõttu külastas Jaapanit 2012 28,1% vähem välisturiste kui aasta varem.
Fukushima katastroof Sisukord Kus juhtus? Kuna? Millepärast? Kahjude ulatus? Mõju keskkonnale ja inimestele Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis
Fukushima tuumajaam Jaapanis Koostaja: Maris Mäeotsa Õnnetuse algus · Tuumajaamas algasid probleemid 11. märtsil 2011 · Jaapanit tabas tugev maavärin ja tsunami · 11. aprill tabas Jaapanit uus maavärin · Fukushima 4. reaktori juures tekkis uus tulekahju · 30 km raadiuses on evakueeritud 200 000 inimest 1. reaktor · Jahutusvee pumpamine seiskus ja kütusevardad jäid õhu kätte. · Eraldus vesinikku ja toimus plahvatus. · Reaktor jäi terveks, radioaktiivset materjali ei leki. 2.reaktor · Mõnda aega valitses kriitilise tuumareaktsiooni oht. · Reaktori betooni pragudest lekib radioaktiivset vett. · Radiatsiooni tase kõrge selle ümbruses.
Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi.
Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Fukushima I AEJ tuumaõnnetus Fukushima I AEJ tuumaõnnetus on Fukushima I tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärel purunenud jaamas juhtunud avarii.Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini.12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks
3.1.2.Tuumaelektrijaamad ja –energia…. …………………………………………………………8 3.1.2.1.Energia……………………………………………………………… …………………………………8 3.1.2.2.Tuumaelektrijaam………………………………………………… ……………………………..8 3.1.2.2.1.Tšornobõli katastroof……………………………………………………………………… .8 3.1.2.2.2.Fukushima tuumaõnnetus……………………………………………………………… 10 3.1.2.3.Tuumapommid ja – relvad………………………………………………………………….13 3.1.2.3.1. Hiroshima……………………………………………………………………… ……………….13 Kokkuvõte……………………………………………………………………… ………………………………17 Lisa.
Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Eesti ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et
Sellele on loogiline selgitus. Nimelt vesi pidurdab neutronite kasutu neeldumise, minnes seeläbi keema. Vesi läheb keema, kuna aatomist eraldunud soojus kandub veesse, seeläbi aga aatom jahtub. Seega mõjub vesi aatomile kui jahutusvedelik.[4] Jahutamine aga mõjub neutronitele aeglustavalt, kuna pidurdab neutronite eraldumist lõhustumisreaktsioonide käigus.[3] Seega on antud reaktoritüübis neutronite aeglustajaks täpselt see sama asi, mis jahutusvedelikki, teisisõnu vesi. Fukushima tuumakatastroofis toimus järgmine sündmustik: maavärin peatas reaktori jahutusvedelikupumpade käigushoidmiseks vajaliku välise vooluallika töö ning tsunami hävitas jahutussüsteemile voolu andnud varu-diiselgeneraatorid[1]. Seega on ilmselge, et tuumakatastroofi poleks õnnestunud peatada, kuna jahutussüsteem jäi vooluallikata. Isegi varu-diiselgeneraatorid hävinesid, mis olid paigaldatud selleks, et anda voolu jahutussüsteemile juhul kui jahutussüsteem jääb vooluta
kasutusele, seda hakati kiiresti realiseerima. Tänapäeva maailmas on tuumaenergia väga levinud. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse lausa 17% kogu maailma elektrist. Kolmekümnes maailma riigis on elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit ning see hulk aina kasvab. Kuid mida on selle tohutu energia kasutus inimkonnale kaasa toonud? Kas inimesed teadvustavad endale sellega kaasnevaid ohte? 2011 aastal maavärinast põhjustatud Fukushima tuumaõnnetus tõstatas taaskord küsimusi tuumajaamade ohutuse kohta, arvati et nii mastaapset tuumakatastroofi kui leidis aset Tsernobõlis 26. aprillil 1986, enam ei tule. Õnneks suudeti Fukushima puhul tänapäeva arenenud tehnoloogiate ning kiire teavitustöö abil hullem ära hoida. Tsernobõli tuumakatastroof vaikiti NSV Liidu meedias esialgu maha, seetõttu olid ka tagajärjed nii laialdased
2 Hiroshima katastroof Windscale Kõštõmi plahvatus Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990 Hiroshima katastroof ❏ 6. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Little Boy” (3600 kg ja 9500 m kõrguselt) Jaapanile
sunniti jääma 24h kodudesse.1997. Aasta õnnetus ei olnud nii hull- umbes 40 inimest viidi haiglasse, surma ei saanud keegi. Mihama tuumaelektrijaama katastroof Aeg: 9. augustil 2004. aastal, pisike tulekahju ka 2006. aastal Toimus Jaapanis, Mihama linnas, Fukui Prefektuuris, Mihama tuumaelektrijaamas Kuum vesi ja suits lekkis purunenud torust, mis tappis 4 töölist. Lisaks 7 tükki sai vigastada. Seda peetakse suurimaks õnnetuseks enne Fukushima tuumaelektrijaama katastroofi. Fukushima katastroof Aeg: 11. märtsil 2011. aastal Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini. 37 inimest sai füüsiliselt vigastada ning 2 viidi haiglasse radioaktiivsete põletustega.
Tuumapommidel on äärmiselt laastav mõju. Arvestades eelnevalt mainitut arvan ma, et tuumafüüsika areng ei ole tulnud inimkonnale kasuks. Laialt on levinud arvamus, et kliima soojeneb fossiilsete kütuste ja kivisöe põletamise tõttu, mis atmosfääri saastavad. Tuumaenergia aga väidetavalt keskkonda ei riku ja annab palju odavat energiat, kuigi selle eelduseks on vaja kõigepealt täita vastavad turvanõuded. Fukushima tuumajaamad ehitati valmis kiirustades, mõtlemata võimalike probleemide peale – tegelikult piirkonna järgi ei tohiks Jaapanis olla mitte ühtegi tuumareaktorit, sest tegu on seismiliselt aktiivse piirkonnaga. Fukushima katastroofi järel seisneb kõige suurem probleem selles, et iga päev voolab Vaiksesse ookeani ligikaudu 400 tonni üliradioaktiivset vett. Uraan, plutoonium, segatud oksiidkütus, tseesium-137, strontsium-90 ning muud haruldased ühendid ja erinevad
· Ei reosta keskkonda heitgaasidega (nt: SO2, NOx, CO2, CO jt.) · Suur kasutegur, põlevkivil on see vaid 15%. TUUMAENERGIA MIINUSED JA PROBLEEMID · Uraani jätkub u. 100 aastaks. · Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed, lagunemisaeg on pikk(paar-kolmsada aastat). · Kõik, mis puutuvad kokku radioaktiivse kiirgusega, võib radioaktiivset kiirgust "külge võtta". · Kui midagi valesti läheb, nagu Fukushima või Tsernobõli puhul, siis on reostuse ja katastroofi oht suur. · Terrorismioht ja terviseriskid. · Tuumajaamade pikk ehitusprotsess. · Tuumajäätmete ladustamine. Tö öl eh ed !!! Lisaks: VIDEO FUKUSHIMA REAKTORI PROBLEEMIST Hydrogen Bomb Underground Test Detonation Tuumapommi võrdlus vesinikpommiga Copy-paste lisainfo ·
nytimes.com/1999/07/15/world/in-japan-mired-in-recession-suicides-soar.html 7 KATASTROOF JAAPANIS 11.03.2011 kl. 14.46 Tokyo aja järgi toimus Vaikses ookeanis, Jaapani kirderanniku lähedal võimas, 8,9 magnituudine maavärin, mille eiptsenter asus 373 km kaugusel Tokyost (koordinaatidel 38° 19′ N, 142° 22′ E). Kõige lähemad suuremad Jaapani linnad epitsentrile olid Sendai ja Fukushima. Maavärin põhjustas eelkõige Kirde-Jaapanis, aga ka Tokyos purustusi ja ka inimohvreid. Suurem osa sellest oli põhjustatud tugevast, kuni 38 meetri kõrgusest hiidlainest, mis tabas Põhja-Jaapani idarannikut mõnes kohas kuni 10 km sisemaale. Jaapani ajaloo võimsaima maavärina põhjustas mandrilava liikumine 18 meetri võrra. Maakoor liikus 400 korda 160 kilomeetri suurusel maa-alal ning liigutas saareriiki 2,4 meetri võrra, vahendab Yle.fi
Õnnetuse tekkimiseks ja tuumareaktorite plahvatamiseks on vajalik paljude süsteemide üheaegne mittetöötamine ja ohutusnõuete eiramine personali poolt. Plahvatus on äärmiselt võimas ja mõne millisekundi jooksul võib vabaneda väga palju energiat. Seda energiat saab võrrelda trotüüliekvivalendi kaudu. Tuumaajastu jooksul on tekkinud umbes 25 raskemat õnnetust. Kolm kõige suuremat on Three Mile Islandi (USA), Tšernobõli ja Fukushima õnnetused. Three Mile Islandi õnnetus juhtus 28.märtsil 1979. aastal, kui osaliselt sulas üles samanimelise jaama reaktori tuum. 26. aprillil 1986. aastal kuumenes üle, sulas ja plahvatas Tšernobõli (Ukraina) tuumajaama neljas reaktor. 11. märtsil 2011. aastal tugeva maavärina järel tabas Fukushima Daiichi (Jaapan) elektrijaama erakordselt suur tsunami. Elektrivarustuse katkemine põhjustas ülekuumenemise, kütuse sulamise ja mitu plahvatust. 2013
seejuures maksimaalselt loodust. Väide: Suurendamaks tuumaelektrijaamade ohutust tuleks need rajada seismiliselt aktiivsetest piirkondadest eemale. Tõestus/ Näide: Tänapäeval on tuumaelektrijaamad arendatud nii ohutuks, et inimese lohakusest tingitud vead ei suudaks tänu jaama turvasüsteemidele mingit hädaolukorda tekitada. Tuumajõujaamad on tänapäeval ka äärmiselt vastupidavad. Näitena võib tuua Fukushima tuumaelektrijaama, mis pärast 8.9 magnituudilist maavärinat suutis stabiilseks jääda. Maavärinale järgnend tsunami aga suutis põhjustada kahjustusi, mis muutsid Fukushima õnnetuse gategooria järgi sama ohtlikuks kui Tsernobli tuumakatastroofi. Kuigi ajakirjandus üritab musta valgeks rääkida, väites, et Fukushimast on eraldunud poole vähem radioaktiivseid aineid kui Tsernobõlist, siis räägib sellele ilmekalt vastu see, et
jooksul palju kiirgust Kiirguse mõju lootele sõltub loote vanusest ja kiirgusdoosist Radioaktiivse kiirguse kahjustused võivad ilmneda ka aastaid hiljem Tänan tähelepanu eest! Eliis Penek, Sander Timm, Reio Viikoja 12.A Kasutatud allikad http://www.sott.net/image/image/s3/61333/full/Fukushima_D ai_ichi_420x0.jpg http://2.bp.blogspot.com/-PgjpRIlCQig/TX4DPTac8DI/AAAAAAA AB7k/9Tjsq5-XgV4/s1600/Fukushima%2BDaiichi%2BNuclear%2BPl ant.jpg http://www.infiniteunknown.net/wp-content/uploads/2011/03/ Fallout-Map-From-Japan-Nuclear-Plant.jpg
piirkonnas sai tsunamihoiatuse ja riik suunas kohe oma kaitsejõudude üksusi tugevalt räsida saanud piirkondadesse appi. Sendais varises kokku üks väiksem hotell, paljudes kohtades puhkes tulekahjusid, küm-me meetrit kõrge tsunami tabas esimesena Miyagi prefektuuri rannikut, paisates väiksemaid laevu kaldale ja purustades isegi enam hooneid kui maa-alune tõuge. Sendai lennuväljalt rebis laine kaasa nii autosid kui ka väikelennukeid, Fukushima prefektuuris tekitas maavärin suuri pragusid maanteedel, Kamaishi sadamast rebis laine terve hulga autosid merre. 4 Mure tuumajaamadega Ka Tokyos kõikus enamik hooneid, kuid jäi siiski püsti, küll kukkus sisse osa Kudan Kaikani hallist. 332,5 meetrit kõrge, Eiffeli torni meenutav Tokyo Tower sai kergemaid kahjustusi, ehitamisel olev 634 meetri kõrgune pilvelõhkuja
NUCLEAR ENERGY · Can be produced in very small amount of volume and that makes it easy to transport ("Pros of nuclear," ) · Nuclear power plants have a big income, it helps to create more jobs and the countries to overcome the struggle with its bad economy Cons: · High construction costs because of radiation and complicated procedures and long construction time (Buzz, 2009) · Accident risks for example Chernobyl, Ukraine in 1986 or Fukushima, Japan in 2011 and radiation can cause serious health problems · Nuclear weapons may cause tension between different countries · Uranium is hard to get and expensive to mine, refine, and transport, and produce considerable environmental waste (including greenhouse gasses) during all of these procedures (Buzz, 2009) · Wastes lasts from 200 to 500 thousand years (Buzz, 2009)
Kirjapanduud ajaloos oli see suuruselt maailma seitsmes maavärin. Toimus vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi. Maavärinast tekkis tsunami mis tabas Miyakot, Iwatet ja Thokut , lained võisid kõrguda kuni 40m kõrguseks. Hukkunuid oli 15789 , vigastada sai 6126 inimest ning kadunuks kuulutati 2713 inimest. Jaapani maavärin kuulutati kõige suurema kahjuga loodusõnnestuseks, kahju oli üle 235 miljardi USA dollari. Hiidlaine ja maavärin viis märtsis rivist välja Fukushima tuumaelektrijaama jahutussüsteemi, põhjustades kolme reaktori avarii ja viimase 25 aasta rängima tuumaõnnetuse. . Kolmes ülekuumenenud reaktoris toimusid plahvatused ja vigastatud reaktoritest lekkis keskkonda radioaktiivset ainet. Reaktorite mahajahutamise käigus on tekkinud märkimisväärne kogus radioaktiivselt saastunud vett. Prantsuse tuumaohutusagentuuri ASN hinnangul vastas õnnetus Jaapani Fukushima tuumajaamas seitsmeastmelise algselt skaala kuuendale astmele, kuid hiljem
Toimumise aeg ja koht Jaapan 11.03.2011 kell 14:46:23 Kestvus: 6min 8,9 magnituudi 130 km Sendaist 38.297°N, 142.372°E 24,4 km sügavusel Maavärina epitsenter Maavärina epitsenter Geoloogiline asend Piirkonna üldiseloomustus Epitsenter 130km Sendaist. 373km Tokyost. Hüpotsenter u 24,4km sügavusel. Tihedalt asustatud piirkonnas (1304 in/km2) Selles piirkonnas pidevalt maavärinaid Maavärinatega kaasnevad üldiselt tsunamid Tagajärjed - Fukushima tuumajaama katastroof - Sadamalinna Minamisanriku kahjustused - Üle 10m kõrgune tsunami - Tohutud inimohvrid Tsunami http://www.youtube.com/watch?v=5-zfCBCq-8I Huvitavaid fakte See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami Kadunuid on kinnitatud andmetel 784, hukkunuid rohkem kui 1627, 14. märtsil leiti veel 2000 surnukeha
Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7) · Plahvatus Kõstõmi jäätmehoidlas 1957 (6) · Three Miles Islandi katastroof 1979 (5) · Windscale'i katastroof 1957 (5) Ennetamine · Riikidevaheline koostöö (RAA, WHO, Euratom jm) · Tehnoloogia areng · Tuumarelvadest loobumine (Tuumarelvade tõkestamise leping 1968) · Tuumaenergiast loobumine (Sveits, Saksamaa) Eestis 15 radioaktiivsustaset jälgivat seirejaama Huvitavaid fakte · Tsernobõli sarkofaagi ehituse maksumus 2 miljardit eurot,
Tuumajaamad, mis olid 60 aastat tagasi, on väga erinevad tänapäevastega. Kui 1951. aastal suuteti reaktoriga toota energiat võimsusega 200kW, siis tänapäeval on see number 20 300MW, ehk üle 100 000 korra rohkem. Nii suurt võimsust toodab Hiinas asuv jaam nimega ,,Three Gorges Dam." Eestile on võimsatest tuumajaamadest kõige lähemal jaam ,,Krasnoyarsk Dam," mis asub Venemaal ja tootab võimsust 6 000MW. Tuumajaamade ajaloos on juhtunud kaks suurt õnnetust, plahvatus Fukushima reaktoris aastal 2011 ja plahvatus Chernobyl'i reaktoris aastal 1986. Chernobyl'i katastroof tappis kokku 125 000 inimest ja see on ka maailma ajaloo kõige kallim õnnetus, mille kahjud on umbes 200 miljardit USD. Tuumajaamade ajalugu on olnud vaatamatu mõnele katastroofile positiivne, sest tuumareaktorite areng aitab toota väga suurel hulgal energiat, mille hind on küllaltki odav. Tuumaenergia kõige suuremaks plussiks on vähene kasvuhoonegaaside paiskamine
ja sajavad koos vihmaga alla. Kui ehitataks Eestisse tuumajaam ja toimuks õnnetus, oleks terve Eesti ala mingil määral kahjustatud. Ja rääkimata, kui kalliks läheks tuumajaama ehitamine Eestis. Kõige suurem tuumajaamas toimunud õnnetus oli muidugi 1986.aasta Tsernobõli katastroof, mille saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Viimane tuumaõnnetus toimus Fukushimas 2011.aastal, mis oli sama kategooria (kõige kõrgem) tuumaõnnetus kui Tsornobõli katastroof. Fukushima tuumaõnnetust on arvatud kõigi aegade keerukaimaks. Tuumaõnnetuste tagajärgedest tingitud saatust ei sooviks ma kellelegi. Tuumaenergia tootmine on kahjulik ka seepärast, et kaasproduktina saadud materjali kasutatakse tuumarelvade valmistamiseks. Minu arvates on need liiga võimsad relvad ja inimesi ei saa usaldada ning maailmas on olemas hulle, keda ei huvita väga teiste heaolu. Peale lööklaine, valguskiirguse ja radioaktiivse kiirguse on tuumarelvadel
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level About FWT Same energy producing concept as any other WT Professor William E. Heronemus, 1972 First offshore bottom-fixed WT as oflate 20s First FWT Hywind in Norway, late 2009 ( cost 55 mil euros) Fukushima coast, Japan Technology and advantages Instead of bottom-fixed phycical foundation, floating platforms are attached to the seabed with mooring lines. Three main types of floating wind platforms Ballast stabilized Tension Leg Platforms Buoyancy Stabilized (Hywind) BUOYANCY STABILIZED Technology and advantages Access to previously inaccessible waters. Commissioned and assembled at the quayside. Foundations not necessary 1
Ukraine (then officially the Ukrainian SSR). An explosion and fire released large quantities of radioactive particles into the atmosphere, which spread over much of the western USSR and Europe. • The Chernobyl disaster was the worst nuclear power plant accident in history in terms of cost and casualties, and is one of only two classified as a level 7 event (the maximum classification) on the International Nuclear Event Scale (the other being the Fukushima Daiichi nuclear disaster in 2011). • The battle to contain the contamination and avert a greater catastrophe ultimately involved over 500,000 workers and cost an estimated 18 billion rubles (18 billion $USD) . During the accident itself, 31 people died, and long-term effects such as cancers and deformities are still being accounted for. • The Soviet government also cut down and buried about a square mile of pine forest near
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja
Nõnda ka sel korral, kui tegu ei olnud ,,kõigest ühe järjekordse maavärinaga". Kuigi minu elukoht, Osaka, jäi katastroofist otseselt puutumata, raputasid minu maailma tagajärjed, mis bumerangina välisriikidest Jaapanisse tagasi on jõudnud. Näib, et katastroof jätkab ebaõigluse külvamist ning moel, mida esiti poleks arvatagi osanud. Nimelt on paljude siinsete, eriti USA vahetusüliõpilaste kodukoolid teinud kategoorilise otsuse oma üliõpilased Jaapanist tagasi kutsuda. Fukushima läheduses ning ehk ka Tokyos asuvate üliõpilaste suhtes võib see ju isegi õigustatud olla, kuid paraku on taolist eeskuju järginud ka koolid, mille üliõpilased on Fukushimast suhteliselt ohutus kauguses. Põhjused aga on kohati absurdsed. Esiteks ollakse geograafiliste väärarusaamade küüsis. Arvatakse, et Jaapan on ,,väike saar", ent kui võrdluseks küsida, kes küll hakkaks Roomast inimesi evakueerima, kui Viinis juhtuks õnnetus, siis jäädakse vastus võlgu
· Taliolümpia mänge on olnud Jaapanis juba kaks, 1972 ja 1998 · Ka eesti autorite teoseid on tõlgitud jaapani keeldne . Nt Jaan Krossi teoseid. · Jaapani elanikud ei suudle kunagi avalikus kohas. Isegi teismelised piirduvad põgusa huulte puudutusega · 19 % Jaapani 20 aastates olevatest meestest on ülekaalulised · 2011 aastal oli Jaapanis 9-magnituudine maavärin,millele järgnes tsunami, mis tappis 15 000 inimest ja põhjustas tõsise avarii Fukushima tuumaelektrijaamas · Ametlik nimi Jaapan Nihon Koku · Punane ring lipul tähistab ausust ja kirge,valge taust aga ausust ja puhtust · Üle 70% Jaapani maastikust oodustavad mäestikud, ning Jaapanis on üle 200 vulkaani! · Jaapani üks populaarseemaid jooke on kohv - Jamaica kohvi kogutoodangust 85% eksporditakse Jaapanisse. · Jaapanis on tavaline, et iga söögikord sisaldab ka riisi ning samuti Jaapanis on majapidamistes tavalisem spetsiaalne riisikeetja kui
Peruus. Venemaa Kuriilide rannikualadelt evakueeriti 11 000 inimest. 6.2. Minamisanriku Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn Minamisanriku, mis on praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti on jäänud vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelaniku saatus on selgusetu. 7500 inimest õnnestus 25-sse varjendisse evakueerida.[7] 6.3. Tuumajaamad Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal asunud Jaapani tuumaelektrijaama suleti. 6.3.1. Fukushima I Fukushima I tuumajaama kuuest reaktorist ühe reaktori jahutussüsteem ei toiminud korralikult ja seal toimus 12. märtsil plahvatus. Plahvatuses purunes vaid hoone ning reaktor ise viga ei saanud. 13. märtsil ütles üles ka teise reaktori jahutussüsteem. Reaktori jahutamiseks pumbatakse sinna merevett. Kokku on kahe Fukushima tuumajaama lähiümbrusest evakueeritud 210 000 inimest 14. märtsil toimus jaamas teine auruplahvatus, seekord kolmandas reaktoris.
juba ammu tegelema ning veekogude puhastamiseks on tehtud palju tulemusitoovat tööd. Riik Haldusjaotus 6 Haldusjaotus piirkondade järgi. Kaardilt puudub Okinawa piirkond. Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri. 47 linnaprefektuuri: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi. Majandus ja pinnamoe mõju sellele Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu
tuumarelva. Jaapan Jaapan on Aasia mandrist itta Jaapani riigikord on jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse konstitutsiooniline ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. monarhia. Tema lähimad naabrid on Lõuna- Valitsemissüsteemi aluseks Korea, Hiina ja Venemaa. on Põhiseadus (Kenpo), Pealinnaks on Tokyo mis kehtestati 1947. a. Jaapani Fukushima pärast II Maailmasõda. tuumaelektrijõujaama reaktorid Tokyot raputas hiljuti süttisid paisates õhku radioaktiivsust maavärin,sellepärast kuumenesid Jordaania Jordaania on riik Läh is- Riigikeel on Araabia Idas. keel territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond,Lõuna- piirkond, Põhjapiirkond ja Idapiirkond Pealinn on Ammn Kambodza
· Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi leiukohti ja uued tehnoloogilised läbimurded võiksid vähendada uraani vajadust. · Tuumajaamad on terroristide sihtmärgiks. · Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. Rong tuumajäätmetega Plahvatus Fukushima tuumajaamas pärast tsunamit 2011. aastal
Aeg-ajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-magnituudises Suur Kantō maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tōkyō ja hukkus kuni 142 000 inimest. 1995. aastal Kōbe linna tabanud 7,2-magnituudises maavärinas hukkus üle 6000 inimese. 2011. aasta 9- magnituudine Tōhoku maavärin ja sellele järgnenud tsunami tappis vähemalt 15 000 inimest ning põhjustas tõsise avarii Fukushima tuumaelektrijaamas. 1.5. Kliima Jaapani saarestikus eristatakse koguni kuut erinevat kliimatüüpi. Valdavaks on parasvöötmeline kliima, kuid see varieerub tugevasti põhjast lõuna poole liikudes. Peasaartest põhjapoolseimal, Hokkaidō saarel on talved lumerohked, temperatuur jääb vahemikku −5 kuni −10 °C (Hokkaidō külmarekord on aga koguni −41 °C). Suved on Hokkaidōl pehmed, õhutemperatuur kõigub 20 °C ümber
- Toodab rohkem süsinikdioksiidi energiaühiku kohta kui mistahes teine fossiilkütus. 30. Tuumaenergeetika peamised eelised ja puudused. Odav toota.; Inimesed saavad katkematu energia tagamist aastaringselt.; Tuumajaam on ohutu töökoht. ;Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on nullilähedane ja ei põhjusta vähki haigestumist.; Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides. - Kohaliku elanikkonna vastuseis, kuna tegemist on ohtliku energiatootmisega nt. Fukushima või Tsernobõli tuumakatastroof 31. Milline valdkond on suurim veetarbija maailmas? Aga Eestis? Põllumajandus on suurim veetarbija maailmas. Eestis aga läheb olme ja tööstuse peale peamiselt. 32. Kirjeldage võimalikke põhjuseid, miks maailma mõnedes piirkondades tänapäeval tekib veepuudus. Vaatamata sellele, et ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks,
vähendaks energiatootmise süsihappegaasi emissiooni umbes veerandi võrra. 13 KOKKUVÕTE Tuumaenergeetika pooldajate ja vastaste vaidlused taanduvad sageli küsimusele, kas moodne tuumajaam on ohutum kui näiteks kivisöe põletamine. Tõsi on, et kui vigase konstruktsiooni ja suurte organisatsiooniliste probleemidega Tšernobõli jaam ning Jaapani Fukushima I AEJ tuumaõnnetus välja arvata, siis ei ole maailmas aatomijaamadega juhtunud ühtegi suurt avariid. Vaatamata tuumaenergiaga kaasnevatele ohtudele, on tuumaenergia tootmisel palju eeliseid. Kõige tähtsamaks aspektiks tuumaenergia tootmise juures on, et normaalsetes tingimustes töötavad tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega, lendtuha ega aerosoolidega. See tähendab, et tuumajaamad vähendavad kasvuhoonegaaside sattumist atmosfääri ja hoiavad ära kasvuhooneefekti
5 aastat, mehed: 41.7 aastat, naised: 45.3 aastat (2007) Rahvus: Jaapanlased Erinevad rahvused jaapanis: Jaapanlased 99%, teised 1% (korealased 511 262, hiinlased 244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914) Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani - Valitsus - Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaalse valitsusega Pealinn: Tokyo Haldusjaotus: 47 perfekti: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi - Majandus - Rahaühik: Yen (JPY) Kurss krooniga: 10.484 (17. mai 2007) Kurss euroga: 163.73 (17. mai 2007) Kurss dollariga: 121.29 (17. mai 2007)
- Mõjulaineks võib pidada seda, kuidas riskid ja ohud inimestele ette söödetakse. Missuguse pildi, sümboli või märgiga uudist näiteks illlustreeritakse. Võimendatakse heli, töödeldakse pilte teistsugusemaks. Kasutatakse teadlasi ja tuntud tegelasi uudist rääkima, et oleks usutavam. - Proovitakse ka riski hajutada. Et paanikat ära hoida, hakatakse rääkima jaburusi. Näiteks kui Fukushima tuumajaamas juhtus katastroof, siis arvati, et kiirgus levib üle terve Aasia ning räägiti, et kui tarbida jodeeritud soola, siis tervisekahjustusi ei tule. - Infokanal (meedia) segab või ―sõelub‖ informatsiooni. - Infokandja püüab lahti mõtestada keerulisi ja kompleksseid keskkonnaprotsesse. - Info ei ole kunagi neutraalne: infot serveeritakse vastavalt info kandja maailmavaatele.
Oleks võimalik taaskasutada tänaseid tuumajäätmeid. Südamikusulamis võimalus puuduks, protsess oleks ohutum kogu pikkuses. Tänapäeva reaktorid ja tuumajaamad on väga ohutud,kuid alati säilib inimliku eksimuse oht ning ka loodus võib olla ettearvamatu. [5] 3.4. Katastroofioht Üheks väga suureks argumendiks tuumaelektrijaamade vastu on katastroofioht. Tuumakatastroofe pole olnud väga palju aga nende mõju ühiskonnale on suur ja nad tekitavad palju kahju.Fukushima, Kolme Miili saar ja Tsernobõl on mõned tuntumad tuumakatastroofid. Tsernobõli reaktoriplahvatus näitas, kui ohtlik või tuumaenergia olla. Tsernobõlis 4. reaktori plahvatuse tagajärjel paiskus õhku suurtes kogustes radioaktiivset ainet, mille pilv levis üle Ida-Euroopa. Radioaktiivse aine leviku tagajärjel said paljud inimesed püsivaid tervisekahjustusi. Tsernobõli katastroofis oli süüdi inimfaktor, kuid katastroof võib olla inimestest täiesti sõltuma
takistus energia varudele) Energiat 4 tüüpi: põlevkivi, gaas, nafta ja tuuma materjal- kõiki kasutatakse elektri tootmiseks ja masinate tankimiseks. Seega on energia väärtuslik kaup, milleta elada ei saa. Probleemiks on õnnetused, mis selle tootmisel juhtuvad. Tuntumad õnnetused: 1986: Tšernobõl (tuumajaama plahvatus); 1990: Kuweit (Iraagi sõja käigus sai nafta infrastruktuur kahjustada); 2010: British Petroleum Mehhiko lahes (Deepwater horizon (61,6 bln)); 2011 Fukushima tuumajaama õnnetus. Tavaliselt on põhienergiaallikad paljude riikide majanduse eestvedajad. Energia julgeolek: nafta, gaas, põlevkivi, uraan, elekter jne. 19 saj oli oluline põlevkivi, 20ndal nafta, 21. nafta ja gaas. Mängib olulist rolli väikeriikide välis- ja julgeoleku poliitikas ja üldse energia ja julgeoleku poliitikate kujundamisel. Teooriad: Energia mõju teooria: keskmise astme teooria, mida rakendatase suurtele naftat ja gaasi tootvatele riikidele
ja erinevad lämmastik- ja vääveloksiidühendid. Need keemilised ühendid põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi ja happevihmasid. Võttes Eestit näiteks, siis siin on põhiliseks energiaressursiks põlevkivi, mille maavarad lõppevad umbes 50 aasta pärast. Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist, milleks on uraan-235 ja uraan-238, ühe poolestusaeg on umbes 704 miljonit aastat ja teisel 3
Tuumakütus1 9 0,03 0,03 3,6 Biokütus 02 0,61 0,15 1 Emissioon kogu tsüklist, arvestades kütuse tootmist, elektrijaama ehitust ja ekspluatatsiooni 2 Arvestades biokütuse (biomassi) taaskasvamist Tõsised avariid Three Mile Island'i (1979), Tsernobõli (1986) ja Fukushima (2011) tuumaelektrijaamades on teadvustanud, et tuumaoht ei tunne riikidevahelisi piire. Avalik arvamus on vastu tuumaenergeetika arengule. Pärast 1986. aastat on tehtud palju tuumareaktorite ohutuse tagamiseks rahvusvahelises koos- töös. Põhiliselt on ohutusalased tööd suunatud töötavate tuumaelektrijaamade ohutuse vähen- damiseks. Tõsise avarii tõenäosus on viidud 10-5 reaktor/ aastani. On võetud kasutusele uus reaktori ohutuse kontseptsioon
annaabi.ee 
