Hiroshima ja Nagashaki (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Hiroshima/Nagasaki tuumapommitamine

8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos erinevate terase- ja alumiiniumitehaste ja naftatöötlemistehasega; Kyoto- suurim tööstuslinn. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poiss"), oli 3,3 meetri pikkune ja oli uraanil põhinev (Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi). Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets, kes suri natuke rohkem, kui aasta eest, olles 92 aastane. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast.

Ajalugu

48

odt

Inimese ökoloogine jalajälg

laialipaiskumist. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Purunenud reaktoris katkes jahutussüsteemi töö, mistõttu süttis reaktori grafiit. Grafiidi põlemine kandis purunenud reaktorist kümne päeva kestel välja suures koguses radioaktiivset ainet. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist, väga pika poolestusajaga tseesium-137 ja strontsium-90 ja mitmeid teisi lühema poolestusajaga isotope. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma: ala, kus isotoobiga Cs-137 saastatus

Ökoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)