Hiroshima ja Nagashaki (0)

Hiroshima ja Nagasaki häving.
Viimase kuuekümne aasta jooksul on saanud nii Hiroshima, kui ka Nagasaki tuumapommi. „1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fašistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega.” on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard . Pärast Saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942. aasta suvel, jätkas ka järgnevate aastatel vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Pära Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti kahele Jaapani linnale – Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest sai surma. Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide pommilennuk B-29 Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees' pilt 1.2). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu Kui Hiroshimale heidetud pomm ("Little Boy", 13 kilotonni, Pilt 1.1) oli uraanil põhinev, siis Nagasaki pomm nimega "Fat Man" lõhkepea (20 kilotonni) oli valmistatud plutooniumist(Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi. Uraanitööstusest jäänud masendava pildi kaotamine läheb maksma 300 miljonit krooni. ) Nagasaki pomm oli määratud hoopis teisele linnale, Kokurale ning vaid "tänu" esmase sihtmärgi kohal lasunud paksule pilvekattele sai Nagasaki (ehk alternatiivne sihtmärk) omale kaela surmatoova pagasi. Kokura õnn on seniajani Jaapanis sünonüümiks ilgele vedamisele. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse.Mõned aastad pärast Jaapani pommitamist Augustis 1945. Ameeriklased pühendusid kõike haaravasse bioloogilistesse tagajärgedesse. Tulemuste põhjal saadi aru et selle kiiritusega on kokku puutunud kaks põlvkonda. Vähi risk hinnati epidemioloogilise uurimusega, mis esiteks näitas märke suurenenud leukeemiajuhtudest ja seejärel suurenenud teiste, tavalisemate, vähivormide esinemissagedust. Geneetilist riski hinnati näiteks läbi viies uurimust aastatel 1948-1954 kõikide Hiroshimas ja Nagasakis sündinud lastega.
(Pilt 1.1)
(Pilt 1.2)
Kasutatud kirjandus:
Einar Värä, Tõnud Tannberg , Ago Pajur „Lähiajalugu” õpik 9klassile. Esimene osa.
http://www.kose.ee/nucbasic/nucpedia/uk/hiroshim.ht m
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiroshima_mari_liis.ht m