8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos erinevate terase- ja alumiiniumitehaste ja naftatöötlemistehasega; Kyoto- suurim tööstuslinn. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poiss"), oli 3,3 meetri pikkune ja oli uraanil põhinev (Eesti oli üks Euroopa suurimaid uraanitootjaid. Siinsest uraanist saanuks meisterdada kuni 70 000 tuumapommi). Linna kohale aatomipommi viinud lennukit juhtis Paul W. Tibbets, kes suri natuke rohkem, kui aasta eest, olles 92 aastane. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast.
Hiroshima ja Nagasaki häving. Viimase kuuekümne aasta jooksul on saanud nii Hiroshima, kui ka Nagasaki tuumapommi. ,,1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fasistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega." on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Pärast Saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942.
Jaapani pommitamine 6. augustil, 1945. aastal toimus suur katastroof, mil esimest korda kasutati sõjas tuumapommi. Ameerika Ühendriigid kukutasid pommi ühte Jaapanis asuvasse linna - Hiroshimasse. Kolm päeva hiljem sai tabamuse ka Nagasaki. Hiroshima pommitamise tagajärjel sai koheselt surma ca 90 000 inimest ja ligi 70 000 inimest suri kiirituse tagajärjel. Nagasakis suri koheselt 40 000 inimest ja umbes sama palju inimesi suri hiljem vigastuste ja kiirituse tõttu. Nagasaki tuumapommi plahvatus oli võimsam, kui Hiroshimas, aga kahjustused olid jällegi väiksemad, kuna Nagasakis oli ebatasasem maastik, mis summutas tuumapommi lööklainet. Suurem osa nendest linnadest hävines.
pomm siis lennuki pommiruumi tõsteti. § 1944. aasta sügisel alustas Tibbets õppelende. Utah' osariigi Wandoveri lennuväljalt startinud pommitajad pidid 10 000 meetri kõrgusel pärast "pommiheitmist" sooritama järsku vitraazi ning selle 40 sekundi jooksul, mil pomm maapinnani langeb, eemalduma plahvatuskohast vähemalt 13 kilomeetri kaugusele. SAATUSLIK PÄEV § 1945. aasta 1. jaanuari hommikul nägid Hiroshima elanikud oma linnakeses ebatavalist vaatepilti. Uue aasta esimene päev oli alanud lumesajuga. Lund ei mäletanud isegi Hiroshima vanimad elanikud. Valge värv aga tähendab Jaapanis halba, kuna see on leinavärv ning lumesadu peeti halvaks endeks. § Hiroshima elanikud polnud siiamaani tunda saanud õhurünnakute õudust. Selle kohta levisid linnas kõige erinevamad kuuldused. Ühes väitsid, et Hiroshimat
Ajaloo rängimad terrorirünnakud pühkisid 1945. aastal maakaardilt terveid linnu, Hiroshima kangelasteks on osutunud aga sealsed puud. Meie päevade Hiroshima on maailma kultuurimälestiste hulka kantud ja Jaapanis nõelavalmistamise poolest tuntud miljonilinn, kuid täna 60 aastat tagasi oli pilt teine. Linna kohale oleks just nagu ilmunud teine päike, mis plahvatades pühkis oma teelt kõik elusa ja elutu. Maailm oli näinud kõigi aegade hirmsaimat terroriakti. Veel Teise maailmasõja alguses eelistasid riigid tsiviilohvreid vältida. Sõja ajal pidi aga see põhimõte taganema. Sõjaliste objektide asemel võtsid lennu-
,,Tuumapomm õigustatud tegevus või massimõrv?" 6-9. augustil 1945.aastal kasutati esimest ja viimast korda ajaloos tuumapommi kui sõjarelva. Tuumapommi töötas välja USA ja ründas sellega Jaapani kahte suuremat linna. Üks neist oli Hiroshima ja teine Nagasaki linn. Nende rünnakute tagajärjel hukkus 260 000 inimhinge ja tekitas edasistele põlvkondadele suuri geneetilisi kahjustusi. Peale neid rünnakuid on küsitud nii USA kui ka Jaapani käest, et mis siis põhjustas selle ja kas USA on selles teos ainukesena süüdi. USA vastab sellise küsimuse peale, et nemad käitusid õigesti, sest sõda hakkas venima ja see oleks maksnud mitmete tuhandete sõdurite elusid. Ameerika arust oli 260 000 ohvrit
ABC relvad- atomic, biological, chemical (atoomiline, bioloogiline, keemiline). Aatompommi peetakse üheks võimsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos. Esimene aatompomm plahvatas 16. juulil 1945 New Mexico põhjaosas (Pilguheit ajalukku Manhattani projekt, 2013). Kahekümnendat sajandit võib täie õigusega nimetada ka aatomi- ehk tuumasajandiks. Sündis aatomifüüsika. Tänaseks on maailmas kokku plahvatanud üle 2000 tuumapommi. Sõjategevuses ainult kaks (Hiroshima ja Nagasaki Jaapani linnades 1945. aastal). Külma sõja ajal oli maailmas 6 tuumariiki- Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, India. (Õun, 2008, lk 64) Külma sõja suurimaks probleemiks oli võidurelvastumine- nii NSVL kui ka USA hakkasid tootma kontinendivahelisi rakke, mis võisid saata tuumalõhkelaenguid igasse maailma nurka. Vastaspoolt hoiti pidevas hirmus. Tuumafüüsikud said aru tuumapommidega kaasnevast
Mis viis selleni? 1945. a - pm sõjategevus lõppenud, Saksamaa alistatud, peamiseks vaenalseks oli sõjatander Kaug-Ida. Olgugi, et Jaapani olukord oli lootusetu, ei tahtnud nad alistuda. Jaapan võttis kasutusele Kamikazed (suitsiidpiloodid), sest nende lennukid ei olud väga jätkusuutlikud ja see oli parim plaan tollel hetkel. See tegi USA sõjaväele küll kahju, aga ei hävitanud neid. USA võttis seepeale kasutusele tuumapommid, mis visati siis Hiroshima & Nagasaki. Tuumapommide ajalugu Inglise teadlased hakkasid juba enne 2. maailmasõda tuumarelvadest rääkima. 2. MS phukedes said juba kõik füüsikud aru, et tuumapommi loomine on vägagi võimalik. Õnneks ei saadud Natsi-Saksamaal teemat uurida, sest kõik head füüsikud olid kas tapetud või riigist põgenenud. Ka NSV liidus iidi uuringuid läbi. Suurbritannia oli algselt tuumapommide loomisega parimal kohal, kuid mingi hetk avastati, et projekti elluviimiseks polnud piisavalt raha, mistõttu
Kõik kommentaarid