Isiksusel on olemas neli palet (Johari aken) Avatud ala Pime ala MINA TEAN + TEISED MINA EI TEA + TEISED TEAVAD TEAVAD Varjatud ala Tundmatu ala MINA TEAN + TEISED MINA EI TEA + TEISED EI TEA EI TEA Avatud ala - omadused, mis on teada sulle ja teistele. Pime ala - omadused, millest on teadlikud teised, aga sina ise ei ole. Varjatud ala - omadused, mida sa püüad varjata ja teised ei tea neid. Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii sulle enesele kui teistele.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Kõ 2st 2 ,,ISIKSUSE PSÜHHOPATALOOGIA ,, Isiksusepsühholoogia Referaat Juhendaja : Mõdriku 2010 Isiksuse profiil NEO PI mudeli järgi Millised normmaalisiksustel leitud dimensioonid võiksid sõltuval isiksusel olla kõrged, polegi lihtne ennustada. Enesestmõistetavalt võiks normist kõrgem olla neurootilisus (N), aga see teadmine on triviaalne. Esiteks, N-i tõusu on leitud rõhuva enamuse psüühiliste häirete puhul. Teiseks sõltuva isiksuse kuulumine ärevate klastrisse näitab iseenesest kõrget N-i ja seega ei erista see tulemuse sõltuvat isiksust teistest . Sellel Sõltuvusel on leitud kaks olulist korrelatsiooni: NEO-PI neurotisimiga ja meelekindlusega. Nagu
tõenäosusega · Üle 300 punkti : tekkisid inimestel tõsisemad kohanemisraskused, haigestumise tõenäosus oli juba 70% Isiksus ja stress · Kõik inimesed taluvad stressi erinevalt tähtis faktor on suhtumine ! · Pessimism vs optimism. · Stressitaluvus. · Aja Btüüpi isiksused Stressiolukordade kontrollitavus · Raske kontrollida. · Uskumine, et olukord püsib meie kontrolli all. · Sündmuse ettenägemine. · Suur roll isiksusel. Stressi tagajärjed · Individuaalsed tagajärjed :Ennastkahjustav käitumine :Psüholoogilised probleemid :Psühosomaatilised haigused Stressiga toimetulek · Postitiivsed ütlused · Aja läbimõeldum kasutamine · Füüsilised harjutused · Sotsiaalne tugi Surm ja lein · Surm · Lein
teiseks. Füüsiliselt erinevad kõik inimesed samuti üksteisest, kuid me suudame klassifitseerida neid kui mehi ja naisi, pikki ja lühikesi jne. Erinev isiksus kujuneb sündides.. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda suhteliselt vähe. Sotsiaalse õppimise teel omandatav kogemus muutub isiksuse osaks. Muidugi on ka olulisel kohal inimese ja keskkonna vaheline vastastikmõju. Iga indiviid on ikka ainulaadne ja kordumatu isiksus, isiksusel on loomuomane vajadus areneda ja realiseerida oma potentsiaali. Eristatakse kahte isiksusteteooria paari: ekstravertsust(väljasuunatust) ja introvertsust(sissesuunatust). Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja
Emotsioone ei väljenda mitte pelgalt nägu, vaid iga liigutus omab mõtet, lugu ja tunnet. Arvan, et zesti algtõuge peab tulema ennekõike tundeelamusest. Publiku seas on alati kasvõi üksainus inimene, kes leiab tantsija liigutustest emotsiooni ja teosest selle mõtte, mida koreograaf on soovinud publikule edasi anda. Tants väljendab elu läbi liigutuste. Muusika saatel ennast liigutades õpitakse tundma enda keha ning nii leiatakse oma liikumise keel, stiil ja mall. Igal isiksusel on iseenda tantsimise viis ning vabadus järgida teed, mida mööda käib. Peegel omab jalakeerutuse juures suurt rolli, kuna see näitab tantsijale, mida näeb publik: keha zestid ja peegel ei valeta iial. Ideed mõjutavad kehade liikumist ning liikumisviis teisendab omakorda meie hoiakut ja mõtet. Tants ei pea olema alati graatsiline, ilus, voogav ning inspireeritud ballettist. Selle nurgelisus, teravus ja agressiivsus annab juurde teise nüansi ning teosel on potentsiaali publikule
või ühiskonna või sotsiaalse grupi liikmena, inimesena, kellele on omased teadvus, eneseteadvus, püsiv suundus ja võime oma käitumist teadlikult reguleerida. Isiksus areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna, enesekasvatuse, kasvatuse ja teadliku aktiivsuse koosmõjul. Tema seesmise tasakaalu ja arengu tagavad eneseregulatsioon ja iseregulatsioon, mille läbi kujunevad isiksuse omadused. Kasvatusideaaliks oleval kooskõlaliselt arenenud isiksusel peaksid olema sellised isiksuse üldised (nt. eneseteadvus) ja inividuaalsed (nt. eriandekus) omadused, mis aitavad tal keskkonna ja iseendaga tasakaalus püsida. Iga inimene ei pruugi olla isiksus, nt. imikul ega nõdrameelsel pole eneseteadvust ja ta ei suuda ennast ega ümbrust objektiivselt tunnetada. Kitsamas tähenduses on isikut käsitatud isikuiseärasuste kogumina. ENESEKASVATUS Sihipärane enese isiksuse arendamine. Enesekasvatuse välised eeldused
ja pakutud erisuguseid definitstioone, siis ei saa seda ka siinkohal htmoodi lahti m?estada. Siiski ks levinumaid arusaamu on, et t?e on see, mis vastab tegelikkusele, kuid nüdki tekib ksimus- mis on tegelikkus... Eesti vaimulik, kiriku- ja kultuuriloolane Toomas Paul on ?lnud : "T?e on nagu vesi janusele. Veel ei ole maitset, v?vi ega l?na, aga temata ei ole elu.Samas juudi vanas?a j?gi on t?e k?ge kindlam vale. Siinkohal tulebki v?ja et igal rahval, igal isiksusel on tekkinud oma t?d ja uskumused. N?teks kui keegi on kindel, et p?apikud on olemas, leidub kindlasti keegi teine, kes v?dab vastupidist. Kindel on aga see, et absoluutse t?ni ei j?a kumbki neist, kuna seda v?det verifitseerida v? falsifitseerida oleks praktiliselt v?matu. Kui nüd r?kida suhtelisest v? absoluutsest t?st, siis tuled t?eda, et k?k oleneb vaatenurgast ja loomulikult inimese enda m?temaailmast. Samas v?b t?ap?va materiaalses hiskonnas paljudel j?da
oskuskeelendite järele; soomlased piirdusid murretest laenamise, tuletamise ja liitsõnade moodustamisega, Aaviku ideed luua kunstlikult uusi sõnu võib pidada revolutsiooniliseks. Et paljud neist läbi läksid, tuleb panna asjaolude kokkusattumise arvele: ühiskondlik- poliitilised ja kultuurilised muutused olid inimesed keelemuutustele vastuvõtlikuks teinud, Aaviku sõnadega samaaegselt tuli keelde tohutul hulgal laensõnu ja tuletisi, ja salgamatu osa oli ka Aaviku isiksusel, õnnelikul keelevaistul ja väsimatul kihutustööl. Leksikoloog, "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu" autor Andrus Saareste on öelnud: Igale keeleuuendusele tuleb vastu panna, ja kui ta siiski läbi läheb, siis on ta hea.
Isiksus tunnetab end kui objekti teatud sümbolite süsteemis, mis sisaldab mitte ainult otseseid sidemeid, vaid ka mineviku ja tuleviku elemente. Eriti oluline on identifitseerimine ühe või teise sotsiaalse (vanuse-, soolise, etnilise, majandusliku, kutsealase jne) grupiga. Iseenda identiteedi kujund, mis on tekkinud isiksuse eneseteadvuses, paistab silma suure stabiilsuse poolest. Psühholoogilised uuringud näitavad, et informatsioon enda kohta, mis on vastuolus isiksusel kujunenud Mina- kujundiga, omandatakse hoopis halvemini kui informatsioon, mis seda kujundit kinnitab, vahel aga ei omandata seda üldse. Näiteks G. Meadi meelest pole indiviidi eneseteadvus midagi muud kui vastastikuse sotsiaalse mõjutuse tulemus; selle mõjutamise protsessis harjub indiviid vaatlema iseennast kui objekti. Meadi teooria taandab sotsialiseerimise protsessid indiviidide otsesele vastastikusele mõjutamisele ja alahindab laialdasemat
haritud. Tublisid inimesi on alati hea vaadata ning mõelda, milline saab olema minu tulevik. Igaüks teab ise, kuidas ning millisel viisil ta peab vajalikuks end arendada. Kas jääb puudu füüsilisest vormist, haridusalastest teadmistest või käitmumiskommetest. Läbi terve elu me arendame ennast. Avastame uusi asju ning iga päev saame teada midagi, mida eile ei teadnud. Me imetleme inimesi, kes on tugevad ning suuddavad elus ise toime tulla teiste abi vajamata. Tugeval isiksusel peab olema piisavalt avatud silmaring, et elus läbi lüüa. Enesearendamine tuleb igale inimsele ainult kasuks. Elus viivad edasi omatud teadmised, milleta jääksid ühes või teises olukorras hätta. Oluline on, et lapsele sisendataks varakult iseseisvat mõtlemist. Siis ei tule ka raskusi elus hakkama saamisega. Rasketes olukordades õpimegi tundma kõigerohkem iseennast. Enesearendamine läbi terve elu on nagu trepist üles käimine. Mida rohkem käid, seda kõrgemale jõuad
MINA arusaamine endast kui isiksusest, iseenese tunnetamine, mõistmine, et ollakse just "mina ise" Mina isiksuse mudelina moodustub omavahel Mina võimaldab kombineerunud isiksusel avalduda aktiivselt mõtlemisharjumustest, käitudes, kuna minale eelarvamustest, stereotüüpidest, omased tunnetus ja tahtelisus hoiakutest, on indiviidi aktiivse uskumustest ja tegutsemise tingimusteks.
järgivad 7. Gemeinschaftsgefühl koosolemise tunne, ühtekuuluvuse tunne 8. Müstilised 9. Altruistlikud 10. Eraklikud 11. Demokraatlikud 12. Eetilised 13. Huumorimeelsed 14. Loovad 15. Avatud kõigele uuele, mis ümbritsevad 16. Tipp elamusi (peak experiances) kogevad Carl Rogers (1902-1987), sündis Ameerikas, on kuulus psühholoog, empaatia-teraapia suuna looja. Oli tugeva praktilise suunitlusega. Ta arvas, et isiksusel on ennast aktualiseerida (ta rõhutab Maslow´'st rohkem aktualiseerimise ainuvajadust ning, et see iseloomustab kõiki elusolendeid). Samuti on tema arvamus "organismiline väärtustamine" iga elusolend teab ise mida tal hetkel vaja on Aktualiseerimise tingimused: 1. Mina kontseptsioon self kui: a. Sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) kuidas ja mida me kogeme, self siin jälgib ja analüüsib b
Seda siis sellel põhjusel, et siis me hakkama aru saama, et mina ja maailm on kaks hoopis erinevat asja, ning me hakkame ennast kõigi ja kõigega võrdlema. Mina-pildi termomeetriks on enesehinnang. See näitab, seda mida me endast arvame ja kui palju me endast lugu peame. Enese tundma õppimine kestab terve meie elu. KOKKUVÕTE Referaadi koostamise käigus sain nii mõndagi uut teada. Sellest kajastan ka sellel leheküljel. Sain teada, mis vahe on iseloomul ja isiksusel. Sama tekkis mul ka hulganisti uusi küsimusi. Samuti sain teada, ka neid tegureid, mis mõjutavad inimese isiksust. Referaadis käsitletav teema tundus mulle huvitav ja samas muutis see ka selle tegemise meeldivaks ja harivaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kidron. A. 1986. Suhtlemispsühholoogia. Tallinn ,, Valgus " 2. Kidron. A. 2001. Psühholoogia põhisuunad. Tallinn 3. Nurmoja. M. 2005. Suhtlemispsühholoogia. Kolmas trükk. 4. Isiksuseomaduste liigitamine : [WWW] URL http://www
kirjutiste materjalianalüüsi. Esitan lühidalt ,,lisa 2" punkte, mille lõppu panin kokkuvõtte ja tutvustuse Mihkli koolist. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 [RT I, 20.09.2011, 1 jõust. 23.09.2011] TOIMETULEKUÕPE 1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 1.1. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut 1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED 2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes koolisuhetes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. 2.3. Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist 2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis 2.5
See on indiviidi aktiivne valiv kohanemine ühiskonnaga, milles ta elab ja tegutseb. Sotsialiseerumise agendid on need ühiskonna institutsioonid ja inimkooslused, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Perekond - olulisim sotsialiseerumise agent. Perekonna roll sotsialiseerumisel · kasvatuslik · miljöö kaudu mõjutamine · ühiskonna vahendamine · vajaduste rahuldaja Eakaaslased ( isiksusel aktiivne roll, võimusuhted vabamad) Kool · akadeemiliselt teadmisi edastav, aga ka varjatud õppekava kaudu õpetaja · oluliste teistega lävimise koht · iseseisvalt tööl toime tulemiseks ettevalmistamise koht ,"stardiplats" · sotsiaalse kontrolli koht (klassiväline tegevus) Massiteabevahendid (on vahendatud teiste agentide poolt) · avardavad silmaringi · kujundavad eeskujusid (referentgruppe) Kaks seisukohta massimeedia kohta: · maandab pingeid
,,Veelgi selgemalt ilmneb igas vastuhakus sisalduva väärtuse positiivne olemus, kui võrdleme seda ühe sootuks negatiivse mõistega ,,vihavimmaga" nagu Scheler seda määratles. Vastuhakk on tõepoolest midagi enamat kui õiguste nõudmine sõna otseses mõttes. Scheler on väga tabavalt defineerinud viha kui enesemürgitamist, kui pikaajalise võimetuse sapist nõristumist suletud anumas. Mäss seevastu purustab kammitsad ning aitab isiksusel välja pääseda. Ta vallandab seisva vee, mis muutub tormiseks vooks. Scheler ise asetab rõhu vihameele aspektile, märkides, kui olulisel kohal on vihameel naiste hingeelus, kes on pühendunud ihale ja omamisele. Mässu allikaks on seevastu pulbitseva aktiivsuse ja energia printsiip. Scheleril on samuti õigus, kui ta võidab, et vihameelele annab tugevalt värvi kadedus. Ent kadedust tuntakse selle üle, mida ei omata, samas kui mässaja kaitseb seda, mis temas on" (A
............................................ 10 Mina tasandid 3 SISSEJUHATUS Isiksuse üks suuri võimeid on ennast ise kõrvalt jälgida ja kasvatada, millest tuleb eluterve mina-teadvus. Referaadi teemaks on mina-tasandid, kus Berke`i järgi on inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, Täiskasvanu ja Laps. Iga inimene peaks analüüsima enda käitumist, et teadvustada oma minasid. Selline käitumine aitab isiksusel areneda ja parandab sotsiaalseid oskuseid. Referaadi esimses osas räägin isiksusest üldiselt, et mõista, millele baseeruvad mina- tasandid. Teises osas kirjeldan pikemalt mina-tasandeid, millised on inimesd erinevates olukordades, kuidas mina-tasandid mõjutavad meie igapäeva suhteid ja kuidas enesejälgimine aitab meil toime tulle erinevate mina rollidega. . Mina tasandid 4 1. ISIKSUSEST ÜLDISELT
Erivajadustega õpilaste kaasamine kooli on olnud viimasel kümnendil hariduse prioriteete. Erivajadustega inimeste eeldus ühiskonda integreerumisel on koolis omandatud teadmised, oskused, hoiakud ja valmisolekud. Viimasel ajal on kasvatusteaduses kasutuses termin "kaasav haridus" (inclusive education), mis tähendab eelkõige hariduse kättesaadavust kõigile, võimalikult kõigi laste kaasamist elukohale lähimasse tavakooli. Üldhariduskooli põhiülesanne on aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast kogu elu ja aitab kaasa ühiskonna arengule, määratleb end oma rahva liikmena, kodanikuna, kaasvastutajana Eesti, Euroopa ja maailma tuleviku eest. Kooli õpetuseesmärgid kehtivad kõigile, kuid teed nende saavutamiseks on erinevad. Lapsed erinevad üksteisest kui indiviidid, mitte kui grupid. See kõik eeldab õppeprotsessi diferentseerimist ja individualiseerimist, kuid ka ühisosa leidmist. Seda eriti väärtushinnangutes,
- Kalduvus käituda impulsiivselt, arvestamata tagajärgi - Kõikuv meeleolu - Puudub ettemõtlemisvõime - Tugevad vihapursked võivad viia agressiivsuseni Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõikuv meeleolu - Enesekontrolli puudus - Vihapurksed koos agressivsusega, vägivaldsus Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõik need sümptomid, mis on impulsiivset tüüpi isiksusel - Lisaks ebaselge mina-pilt ja eesmärgid - Äärmuslikud katsed vältida hülgamist - suitsiidiähvardused ja enesevigastamine 22. Histrioonilise isiksuehäire tunnused - Dramatiseerimine, teatraalne olek, käitumine - Labiilne (kõikuv) emotsionaalsus - Kerge mõjutatavus ja sisendatavus, kergesti manipuleeritav - Võrgutav välimus ja käitumine - Püsiv iha olla tähelepanu keskpunktis 23
Rolle on palju: ema või isa roll, lapse roll, abikaasa roll, sõbra roll, kolleegi roll, juhi või alluva roll jne, jne. Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend, mille lõid käitumisteadlased Joseph Lufth ja Harry Ingman 1955. aastal. See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Inimese isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele nende ümber ega ka inimesele endale. Isiksusel on olemas neli palet (Johari aken) Avatud ala Pime ala MINA TEAN + TEISED TEAVAD MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala Tundmatu ala MINA TEAN + TEISED EI TEA MINA EI TEA + TEISED EI TEA · Avatud ala - omadused, mis on teada sulle ja teistele. · Pime ala - omadused, millest on teadlikud teised, aga sina ise ei ole.
saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Ophelia Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks.
· Ole avatud, ära karda eksimusi(Einfeldt, 2010) 3.2 Keskendu oma loomulikule talendile Kui õpilane keskendub suurema osa oma ajast ja energiast asjadele, mida ta teeb kõige paremini ja mis talle meeldivad, siis ta korjab vältimatult ka selle vilju. Edukad inimesed pühendavad väga vähe tähelepanu oma nõrkustele.(Canfield, 2000) 3.3 Millise liidriga on hea koos töötada? Paremad eeldused liidriks saada on karismaatilisel isiksusel, kelle enesehinnang on adekvaatne (mitte ülepaisutatud ega alaväärtustav) ning kelle sisemine tasakaal on ümbritsevatele hästi äratuntav.(Elenurm, 2001) · Temast kiirgab elujaatust ja enesekindlust. · Ta ei mõista kohut ega virise, vaid innustab. · Tal ei ole eelarvamusi. · Ta arvestab teistega. · Ta mõistab nalja ja oskab nalja teha. · Ta ei teeskle ega mängi mingit rolli, vaid suudab olla tema ise.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1200/9201/1008/Lisa_1_uus.pdf Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 1 [RT I, 20.09.2011, 1 jõust. 23.09.2011] Toon välja enda meelest tähtsaimad punktid lihtsustatud õppe lisast. 1.1. Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna. 2.1. Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu 2.3. Taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks
2. Aistingute arendamiseks välja töötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (Meister 1994) Kokkuvõte Referaati tehes sain teada kui silmapaistev isiksus oli Maria Montessori. Mõeldes tolle aja ühiskonnas valitsevate hoiakutele ja Maria isa vastuolule asus ta õppima kirurgiks. Millest sai alguse naiste õiguste eest seismine ja hiljem töötavate laste õiguste eest võitlemine. Tänu tööle lastega arendas ta välja meetodi, mis laseb lapse isiksusel piiramatult areneda. Sain teada, et Maria Montessori mõtles välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadusele imikueast puberteedini. Olles uurinud rohkem Montessori pedagoogikat, usun, et tulevikus kasutan oma laste ja oma rühma laste kasvatamisel mõnda ideed Montessori meetodist. Kasutatud materjalid: Madise, I. Montessori pedagoogika 1. Tallinn 1992 Meister, I. Avastagem laps. Montessori pedagoogika. Tallinn 1994 http://web.zone
Kõik seetõttu, et ta jäis iseendaks ning ei hoolinud sellest, mida ajalehe toimetaja ta loomingulisuse puudumise kohta ütles. Disney ei oleks niipalju saavutanud, kui ta oleks toimetust kuulda võtnud ja hakanud tegelema millegi muuga. Ta jätkas oma tööd. Võin väita eelneva põhjal, et kunstnikud on erilised inimesed, nad on küll rahvakeeli sallitallajad, kuid nende looming on sügav. Nad on pideva enese teostuse teel, kus nad püüaavad mitte lasta enda isiksusel väliste mõjude kätte sattuda ja muutuda halliks massiks. Pidevat eneseteostust otsivad minu arvates tarbekunstnikud. Inimesed kes võib-olla ei osanud nii hästi maalida kui Leonardo da Vinci või skulptuure valmistada sama oskuslikult kui Vanad- Kreeklased, kes aga on loomingulised nagu Walt Disney ja annavad igapäevastele esemetele uue või sügavama mõtte. Näiteks ON-grupi omaaegsed näitused eksponeerisid soovi välja murda vanast süsteemist ja see oli võimas
Üks neile iseloomulik joon on, et neile meeldib mõtiskeda palju ja arutleda, kuidas asjad toimivad. Sellised õpilased võtavad elu tõsiselt ja on seetõttu alati kõigis asjades parimad. Nad tahavad, et töö oleks tehtud veatult ja seetõttu on vahel raske nendega koos mingit projekti teha, tihti tahvad nad pigem üksi töötada kui kellegiga koostööd teha. Tavaliselt on sellised õpilased endasse tõmbunud ja väldivad füüsilist kontakti inimestega. 2.4. D-tüüpi isiksus Sellel isiksusel on negatiivne suhtumine ellu ja ta surub alati enda emotsioone alla. Pessimistidena ootavad nad alati, et midagi halba juhtuks. Madala enesehinnangu tõttu ja kartusest, et ei meeldita teistele või tõrjutakse ära, ei ava nad kellegile ennast ja suruvad oma mõtted ja arvamused alla, mis lõpptulemusena viib stressini. D-tüüpi isiksus on tavaliselt väga pinges, vihane, vaenulik ja muretsev. Neile meeldib igapäevaselt teha samu asju,
kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes teatud elustaadiumil on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust ning senisest tööst kokkuvõtteid tegema.ibseni viimane draama esitab küsimuse, millele autor ise vastust ei anna: kas kunstnikul kui erakordsel isiksusel on piiramatu vabadus ja kas tal on õigus ohverdada teisi oma kunstialtarile. realism eestis (u.1890 - 1905) euroopas oli realism alguse saanud rohkem kui 50 aastat tagasi. eesti realism on hilistekkeline, seda on mõjutanud tugevasti naturalism. 19. saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. eestis levis kõige rohkem kriitiline realism - elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav hoiak.
htm Raske vaimse alaareng on RHK-10 järgi "üldjoontes sarnane mõõduka vaimse alaarenguga", kuid tihti "on olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid, mis viitavad kesknärvisüsteemi kliiniliselt olulisele kahjustusele või arengu häirele." http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm ,,Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava" lisa 2 TOIMETULEKUÕPE on kirjas, et "1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 1) teadvustab ennast (MINA) ja kaasinimesi (MINAMEIETEISED), on teadlik nende erisuste ja eri kultuuride võimalikkusest, eristab kuuluvust OMAVÕÕRASÜHINE; 2) suhtub positiivselt iseendasse, oma perekonda, kaaslastesse ja kodumaasse, järgib võimetekohaselt õigusnorme, hoidub vägivallast; 3) järgib võimetekohaselt oma tervise ja looduse hoidmise põhimõtteid; 4) orienteerub keskkonnas ja igapäevastes toimingutes, tegutseb tuttavates
valitseja. Eriti ohtlik tuleviku seisukohalt oli see, et uuel riigipeal oli õigus anda välja seadusi ja määrusi „riigile pealesunnitud eriolukordades“. Praktikas tähendas see seda, et riigipea võis riiki valitseda kas koos Riigikogu või ilma selleta. 19 Selle järgi võib väita, et ideoloogilises plaanis öeldi mõnes mõttes demokraatiast juba 1933.aastal lahti. Eelkõige tähendas see seda, et peamine roll režiimi kehtestamisel oleks olnud riigijuhi isiksusel. 1933. aasta põhiseaduse esialgne analüüs poliitiliste režiimide mõõtesüsteemi Polity parameetrite alusel näitab, et selle rakendamine ei oleks iseenesest tähendanud Eesti muutumist ebademokraatlikuks. 20 See 15 Eesti ajalugu VI, lk. 93. 16 Martti Turtola. President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed. Tallinn: Tänapäev, 2003, lk. 135. 17 Eesti ajalugu VI, lk. 87. 18 Peeter Kenkmann. Kas 1933.aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist? Tuna, 2009, nr
soovitud paljude noorte töötajate hulgas. Situatsiooniline liidristiil Üks esimesi situatsioonilisi liidriteooriad on tuntud Fiedleri mudelina. Fiedleri mudel näitab, et efektiivne tulemus sõltub sobivusest liidristiili ja selle vahel, kui palju lubab situatsioon liidril rühma kontrollida ja mõjutada. Mudel baseerub eeldusel, et igas olukorras on kõige efektiivsem kindel eestvedamisstiil. Fiedleri arvas, et võtmetegur eestvedamise edus oli isiksusel põhinev liidristiil, see on kas ülesandele orienteeritud või suhetele orienteeritud liidristiil. Olukorra ja liidristiili sobivuse määramiseks sõnastas Fiedler kolm muutujat: 1. Liider - töötajad suhted: usalduse määr, töötajate usaldus ja lugupidamine oma liidri suhtes 2. Tööülesannete formaliseeritus, kirjalike reeglite ja protseduuride olemasolu 3. Liidri positsioonivõim: milline mõju on liidril värbamises, vallandamises,
arvatavasti siis, kui ta oli kolmekümnendais aastais. Seejärel toimis ta kutselise õpetajana, nõnda kui Kreeka sofistid. Võib arvata, et tema õpetajategevus sai alguse sõduritele vibulaskmise ja sõjakaariku juhtimise õpetamisest. Kuid tema vaimne kirg oli 3 traditsiooniline tseremoonia. Tema õpetusel ja köitval isiksusel oli õpilastele tohutu mõju. Äärmuslikud allikad väidavad, et Konfutsiusel oli üle 3000 õpilase. Tema järgijad rajasid veel mitmeid erineva rõhuasetusega koolkondi. Arvatakse ka, et Konfutsius on kirjutanud (või vähemalt toimetanud) teoseid, mida tänapäeval tuntakse konfutsianistliku klassikana, sealhulgas „Laulude raamat“, „Ajalooraamat“ ja „Kommete ülestähendused“. Terve hulga
kaasatud intellektuaalsed protsessid. Intellektikahjustusega inimesed pole seetõttu alati võimelised omandama vajalikke teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt ähvardavale ohule. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Hoiakud turvalisuse ja ohtude ennetamiseks on tähtsad ja seetõttu peaksid inimesed endas kujundama välja suhtumise iseenda ning kaasinimeste turvalisusse ning olema teadlikud omapoolsest vastutusest. Hoiakute kujunemisel on oma osa isiksusel ja temperamendil ning oluliseks teguriks on ka meeleolu. Vihased inimesed võivad agressiivsuse ja vägivaldsusega tekitada vigastusi endale ja teistele, mistõttu on kaasaja üheks tõsisemaks 7 sotsiaalseks probleemiks inimeste "mitteõnnetuspõhilikud" kahjustused. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73) Teadaolevalt on ka individuaalne stressitase seotud turvalise keskkonna säilitamisega.
Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema. See jäi ka viimaseks korraks, kuna Hamlet nägi ta läbi ning lõpetas temaga igasuguse suhtluse. Gertrudis ja Claudius suhtusid temasse hästi. Gertrudise meelest oleks pidanud Opheliast Hamleti naine saama ning ühtlasi ka kuninganna. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks. Ophelia oli harjunud elama isa soovide ning käskude järgi. Mina arvan, et Ophelia hulluse peamiseks põhjuseks oligi oskamatus edasi elada ilma isa juhendamiseta. Ema
talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Ophelia Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks. Hamleti tõlgendusmudelid · Ühiskonnakriitika · Armastuslugu · Moraalitragöödia · Müüt · Indiviidi arengulugu Hamlet kui ühiskonnakriitika
see, et ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema. See jäi ka viimaseks korraks, kuna Hamlet nägi ta läbi ning lõpetas temaga igasuguse suhtluse. Gertrudis ja Claudius suhtusid temasse hästi. Gertrudise meelest oleks pidanud Opheliast Hamleti naine saama ning ühtlasi ka kuninganna. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks. Ophelia oli harjunud elama isa soovide ning käskude järgi. Mina arvan, et Ophelia hulluse peamiseks põhjuseks oligi oskamatus edasi elada ilma isa juhendamiseta. Ema neil arvatavasti polnud, kuna temast pole
Ophelia kandis isale kõik ette, mis Hamletiga seotud oli ning lõpuks oli ta isa ning kuninga soovil nõus isegi printsi järele nuhkima minema. See jäi ka viimaseks korraks, kuna Hamlet nägi ta läbi ning lõpetas temaga igasuguse suhtluse. Gertrudis ja Claudius suhtusid temasse hästi. Gertrudise meelest oleks pidanud Opheliast Hamleti naine saama ning ühtlasi ka kuninganna. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli. Teda kasutati lihtsalt isa ning kuninga poolt ära nende tahtmise saavutamiseks ja Ophelia ei olnud ka eriti iseseisva mõtlemisega ega ka mitte otsustusvõimeline inimene, seega võiks tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks. Ophelia oli harjunud elama isa soovide ning käskude järgi. Mina arvan, et Ophelia hulluse peamiseks põhjuseks oligi oskamatus edasi elada ilma isa juhendamiseta. Ema Hamleti kokkuvõtte Elo Haljas 10. klass I kursus
Lisaks ülalmainituile rõhutab Allport ka motivatsioonilisi ning stilistilisi dispositsioone. Motivatsioonilised dispositsioonid toetuvad inimese vajadustele ja ajendeile ning tingivad, initsieerivad teatud käitumise. Isiksus Allport uuris läbi enne teda esitatud 49 isiksuse määratlust, enne kui tõi välja viiekümnenda, milles ta rõhutab järgmist: Isiksus on samaaegu produkt ja protsess Isiksust iseloomustab kindel struktuur Isiksusel on võime areneda Inimese individuaalsus määrab talle isikupärase viisi kohaneda keskonnaga, käituda ja mõtelda. Käitumine pole mitte üksnes adaptiivne, vaid ka ekspressiivne. Isiksuse kese on Allporti järgi tema väärtustele ja veendumustele toetuv prooprium. Proopriumi seitse aspekti on järgmised: oma keha tunnetus, iseenda pideva identsuse tunnetus, eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon
Himmleri ideaaliks oli ohvrimeelne ja kaine mõistusega võimuinimene, kellesuguste kasvatamise ta enda eesmärgiks seadis. Oma alluvatele pidas ta moraalijutlusi õiglusest ja kombekusest, samas neid vägivallatsemiseks ja massimõrvadeks sundides. Kohmakas, kartlik ja otsustusvõimetu Himmler polnud vaimuinimene. Tema autoriteet põhines sihikindlal sisemisel võimuihal, mitte tema veenval isiksusel. Himmler ei vajanud ametiposti kui sellist, ta janunes võimu järele. Riigiaparaadi töö kontroll polnud see, mida Himmler saavutada tahtis. Tema eesmärgiks oli riik, mille moodustaksid tema käe all olevad võimustruktuurid. Kaine mõistusega Himmler oli vastuolulise iseloomuga. Ratsionaalsus ei seganud teda uskumast absurdsesse segusse rassiteooriast, loodusliku ravi õpetusest ning rahvuslikust okultismist.
Need võtmejooned on: - Meeldivus – indiviidi võib tajuda meeldivana või väga ebasõbralikuna - Avatus kogemustele – indiviid võib olla avatud mõtlemisega või olla kinnine ja kitsarinnaline - Ekstravertsus ja introvertsus – seltskondlikkus, lahkus versus reserveeritus, ettevaatlikkus. - Kohusetundlikkus – vastutustundlikkusest vastutustundetuseni - Emotsionaalne stabiilsus – oskus kontrollida emotsioone JUNGI ISIKSUSETEOORIA: isiksusel neli mõõdet: - Ekstravert – introvert - Tajutüübid vastavalt kuidas inimene ammutab infot: sensoorne (praktiline, konkreetne) – intuitiivne (üldine, abstraktne) - Otsustamine, on seotud otsustamisstiiliga: mõtleja (analüütiline, selgus, reegleid jälgiv) – üleelaja (subjektiivne, „südamega mõtlev“); - Kuidas inimene suhtub keskkonda: otsustaja (aega planeeriv, organiseeritud) – kohaneja (paindlik, spontaanne, avastav) 3
Kui kaasneb ka märgatav emotsionaalne ja sotsiaalne ebaküpsus võivad nad mitte toime tulla · nõudmistega, mida esitab abielu, · laste kasvatamine, · võivad avalduda raskused kultuuritraditsioonide järgimisel." http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm Lähtuvalt sellest on lihtsustatud õppe sihiseaded järgmined: "1.1 Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna. 1.2 Lihtsustatud õppele kohaldatakse Põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatuseesmärke ning pädevusi." ehk Põhikooli riikliku õppekava § 3 ja § 4 kirjas olevaid. Nendeks on: § 3. Põhikooli sihiseade (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste
2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem: Stiimulitele vähem vastuvõtlikud Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid Tüdivad stiimuleist kiiremini Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses:
klastri isiksushäiretega isikutel; - Depressioon, ärevus ja söömishäired; - Ennast-hävitav käitumine: nii käituvad eriti piirialast tüüpi isiksused, näiteks kaitseta vahekord või hasartmängude mängimine; - Vägivald ja mõrv: agressiivne käitumine on suureks riskiks paranoiliste ja düssotsiaalsete isiksuste seas; - Vangistus: tõsiste kuritööde toimepanemise risk on düssotsiaalsel isiksusel. See seisund on vangide seas harilik. Riskigruppi kuuluvad inimesed, kelle, lapsepõlves esines sõnalist, füüsilist või seksuaalset ahistamist; perekonnas on esinenud skisofreeniat; perekonnas on esinenud isiksushäireid; lapsepõlves on juhtunud õnnetus, mille tagajärjeks peavigastus; perekonnaelu on ebastabiilne (CNN 21.04.2007). 3 DIAGNOSTILISED KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika
2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach). Isiksus on ajas püsivate, stabiilsete omaduste kogum ja see moodustab kindla struktuuri; viie-faktoriline mudel ehk Suur Viisik 3. Käitumuslik e biheivioristlik - Isiksus on omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond. 4. Humanistlik C.Rogers, A.Maslow; Isiksuse tuuma moodustavad teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda; Isiksus on kaasasündinud; eesmärk isiksusel on eneseaktualisatsioon Eneseaktualiseerimine Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnused: 1) hea reaalsustaju 2) võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on 3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest 7) elutaju värskus 8) tippelamuste teke 9) sotsiaalne soojus
olemust. Võimalik vastus: 1) Juhtimine – peamine tähelepanu tehnoloogiale ja kaupadele/teenustele, juhindumine plaanitäitmisest, organisatsiooni eesmärkide saavutamine läbi klassikaliste juhtimisfunktsioonide - põhineb ametlikul positsioonivõimul; 2) Eestvedamine – organisatsiooni tulevik, visiooni ja missiooni rõhutamine, muudatused tulenevad pigem ühistest eesmärkidest, rõhuasetus töötajate motiveerimisel - põhineb liidri isiksusel. 47) Kes on X ja Y teooria autor: a. Max Weber b. Rensis Likert c. Douglas McGregor (Juhan) 48) Arenguvestlusel selgub, et sulle alluv korstnapühkija ei ole motiveeritud sinu firmas töötama. Töötaja on raskesti asendatav ning hea edukusega. Palgad sinu asutuses on 20% kõrgemad kui teistel samas valdkonnas tegutsevatel firmadel. Samuti oled välja mõelnud lisa motivatsiooni paketi
Üksik inimene on uputatud tervikusse. Tema arvamuse kohaselt vajasid inimesed toimimiseks riiki ja tema seisukoht oli, et mehed kui naised on võrdsed. Aristoteles Kui Aristoteles Platoni akadeemiasse jõudis, siis oli ta 18 aastane, ta oli päris arstide suguvõsast. Akadeemiast sai ta tol ajal parima hariduse. Selleks ajaks oli akadeemia töös olnud 20 aastat. Ta lahkus akadeemiast alles peale Platoni surma 37 aastaselt. Platoni akadeemial ja Platoni isiksusel oli Aristotelesele kustumatu mõju. Tema looming oli tohutu. Tema surmast möödus 2000 aastat, ilme et maailm oleks sünnitanud ainsatki filosoofi. On raske nimetada teadmiste valdkonda, mida Aristoteles poleks käsitlenud. Erinevalt Platonist on Aristotelesel huvi hoopis empiiriliste teadmiste järele. Kui Platonit võlus ideede maailm, siis Aristoteles kogub kannatlikult materjali. On iseloomulik, et esimese süstemaatilise raamatu loob just Aristoteles.
kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu. Pingete tekkimise kohad: 1) Silmad, kulmud, laup 2) Suu, lõug 3) Kael, kurk, õlgade ülaosa 4) Rindmik, selja ülaosa 5) Rindmiku alaosa, diafragma 6) Kõht 7) Vaagnapiirkond Isiksusel on kolm kihti. Esimene on pealispinna kiht. See on silmakirjalik, võlts, väärastanud, sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney.
joontest vähem eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused. 2 3. Esmased dispositsioonid ongi need enamiku inimeste kesksed loomujooned, mida tõstetakse esile näiteks soovitusi kirjutades. Selleks et isiksuse juhtomaduste arv kindlaks Isiksus Allport järgi: isiksus on samaaegu produkt (tulem) ja (muutumise) protsess, isiksust iseloomustab kindel struktuur, isiksusel on võime areneda, inimese individuaalsus määrab talle isikupärase viisi kohaneda keskkonnaga, käituda ja mõtelda. Proopriumi seitse aspekti on järgmised: oma keha tunnetus; iseenda pideva identsuse tunnetus; eneseaustus; oma isiksuse avardamine; kujutlus iseendast; ratsionaalne isiksus ning isiklikud püüdlused. Motivatsioon Allporti järgi peaks motivatsioonikäsitlus vastama neljale nõudele: 1
· tegevusharu struktuur, · täielik pühendumine, töökus, enesedistsipliin, · äri strateegia, · hea tervis; · ettevõtja isiklikud (st isiksuse) omadused. · määramatuse aktsepteerimine; Väikeettevõtjate isiksusel suur tähtsus, eriti varastes kasvufaasides. · algatusvõime ja loovus, Strateegia teostamine (strateegiline juhtimine) väikeettevõttes · kavandamis- ja organiseerimisvõime. Kandev roll omanikest tegevjuhtidel, oluline on nende sõnade ja tegude Näiteks 400 eduka Briti ettevõtja nn koondportree: ühtsus. Lisaks: · vanus 27 33 aastat, 95% heteroseksuaalsed mehed; ..
Võimutahe ilmneb jõuna. Ta ei räägi vastutusest. Õnn ja edukus piiravad võimutahet. Tahet peab juhtima ja suunama. Jõud vajab vastukaalu. Võimutahe vajab vastupanu. Valu ja kannatus teenivad võimutahtelist elu. Inimene on tervik ja tervikuna peab teda ka käsitlema. Et inimene saaks öelda jah, peab tal olemas olema võimalus keelduda. Kus on elu seal on vastupanu. Vaimseimad inimesed on tugevaimad. ARISTOTELES Asus õppima Platoni akadeemiasse 18- aastaselt. Platoni isiksusel ja akadeemial oli Aristotelesele suur mõju. Ta kirjutas teadusteooriast ja loogikast, moraaliõpetusest ja ühiskonnateadusest, psühholoogiast ja bioloogiast, keelest, kunstist, spordist jne. Erinevalt Platonist juhib Aristotelest janu empiiriliste teadmiste järele. Talle meeldib koguda materjali. Huvi faktide vastu. Kirjutab kohmakalt ja abstraktselt. Avaldas suurt mõju kogu ümbritsevale kultuurile. Ta põgenes pärast Aleksander Suure surma ära.
annaabi.ee 
