Referaat turvalise keskonna säilitamine (1)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Õenduse õppetool
Õ12(s)
Turvalise keskkonna säilitamine
Referaat õenduse alustes
Juhendaja:
Tallinn 2018
sisukord
Sissejuhatus 3
1. Elamistoimingu kirjeldus 4
2. elamistoiming läbi elukaare 5
2.1.Lapse- ja noorukiiga 5
2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga 5
3.Elamistoimingut mõjutavad tegurid 7
3.1.Bioloogilised tegurid 7
3.2.Psühholoogilised tegurid 7
3.3.Sotsiokultuurilised tegurid 8
3.4. Keskkonnategurid 8
3.5.Poliitilis-majanduslikud tegurid 9
4.sõltuvus/sõltumatus elamistoimingus 10
4.1.Sõltumatus ja vanus 10
4.2.Sõltumatus ja vaegurlus 10
5.Õendusabi võimalusi elamistoimingu rahuldamiseks 11
5.1.Füüsilised probleemid 11
5.2.Aistingute kahjustamise ja kaotusega seotud probleemid 11
6.Arutelu 13
Kasutatud kirjandus 14

Sissejuhatus

Paljude inimeste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus tööl, mängimisel või reisimisel . Aegade jooksul on inimesed õppinud väliskeskkonda kontrollima ja kohanenud kapriisidega. Üllatava visadusega on inimene võidelnud väliskeskkonna ohtude vastu ja leiutanud vahendid oma perekonna, vara, põllukultuuride ja koduloomade kaitsmiseks. Tänapäeval ei ole keskkond enam suurele osale inimestest pidevaks ohuallikaks, kuigi vaatamata eesrindliku tehnoloogia kasutamisele pole välditavad sellised võimsad loodusjõud nagu maavärinad, üleujutused ja põud. Ei tohi ka unustada, et praegusel nn. rahuepohhil peetakse maailma paljudes nurkades sõdu ja sõjatandril elavate inimeste elukeskkond on ebaturvaline ning nende elu satub pidevalt ohtu ( Roper , 1999).

Elamistoimingu kirjeldus

Turvalise elukeskkonna säilitamise elamistoiming on oma olemuselt paljumõõtmeline ja seepärast mõjutavad inimese individuaalset toimingute sooritamise viisi paljud tegurid (Roper,1999). Turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingut mõjutavad tegurid võivad olla bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid ja poliitilis-majanduslikud. Turvalisus on paljude kaasabil loodav ühiskonna seisund, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja tagatud on tegelik ohutu keskkond, vähendades tõenäosust sattuda ohuolukorda ning suurendades võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju (Rahandusministeerium, 2016 ). Isikliku ja ühiskondliku tervise huvides tuleb püüda säilitada väliskeskkonda võimalikult turvalisena nii olevikus kui ka tulevastele sugupõlvedele pärandamiseks(Roper,1996). Paljude kaasabil tähendab igaühe, sealhulgas nii avaliku, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku, kohustust aidata kaasa turvatunde kui psühholoogilise heaolu ja ohutu elukeskkonna säilitamisele oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega (Siseministeerium, 2008).

elamistoiming läbi elukaare

Turvalisus on igal elukaare perioodil äärmiselt vajalik inimese ellujäämiseks, terviseks ja eneseteostuseks. (Roper, Logan , Tierney 1999: 70);

Lapse- ja noorukiiga

Sünnieelsel perioodil on turvaliseks keskkonnaks emakas , kuid sünnimomendist alates on beebi järsku kõigi väliskeskkonna ohtude mõjuulatuses ning tema elamise ja arengu turvaline keskkond sõltub täielikult vanematest . Vastsündinute kõige sagedasemaks surmapõhjuseks on šokk ja lämbumine. Sellises vanuses laste elu oleneb kaitsmisest õnnetuste, nakkuste , kuumuse ja külma eest. Veidi vanemaks saades muutuvad lapsed aktiivsemaks ja uudishimulikumaks ning neid ohustavad peamiselt õnnetused - kukkumised, tulega ja veega põletamised, mürgistusjuhtumid. (Roper, Logan, Tierney 1999: 70);
Koolilastel on suurimaks ohuallikaks keskkond väljaspool kodu, eriti teed ja koolide mänguväljakud. Eriti oluline on ohtudega toimetuleku ja turvalise keskkonna loomise eest isikliku vastutuse kandmise õpetamine. (Roper, Logan, Tierney 1999: 70);

Täiskasvanu- ja vanuriiga

Noorte täiskasvanute jaoks on turvalise keskkonna säilitamisel oluline töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine. Täiskasvanud, eriti kui neil endil on juba lapsed, näitavad tunduvalt suuremat vastustust ohuküsimustes ning võivad sekkuda poliitika vahendusel isikliku, kohaliku julgeoleku küsimustesse (näiteks turvalised teedeületuskohad koolide läheduses). (Roper, Logan, Tierney 1999: 70);
Vananemisprotsess, mida iseloomustab füüsiliste ja vaimsete võimete aeglane taandareng ja meelteteravuse kadumine, toob endaga kaasa turvalise keskkonna säilitamisega seotud toimingute sooritamise suutlikkuse vähenemise. Vanematel inimestel esineb sageli kukkumisi, kuna neid vaevab artriit või peapööritus; sageli on nad liiklusõnnetuste ohvrid , sest nende nägemis- ja kuulmisteravus on kahenenud; ka tuleõnnetuste risk on nende puhul puhul kõrge. Turvalise keskkonna säilitamine elukaare lõpuosas võib tähendada sõltuvust teistest inimestest ning abivahenditest. (Roper, Logan, Tierney 1999: 70);

Elamistoimingut mõjutavad tegurid

Turvalise elukeskkonna säilitamise elamistoiming on üsna laiahaardeline ja seetõttu mõjutavad inimese individuaalset toimingute sooritamise viisi erinevad tegurid. Vastavalt mudelile on jagatud need tegurid bioloogilisteks, psühholoogilisteks, sotsiokultuurilisteks, keskkonna- ja poliitilis-majanduslikeks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 72)

Bioloogilised tegurid

Turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingut sooritamisest võtavad osa paljud bioloogilised süsteemid. Selle elamistoimingu puhul on väga oluline keha kõigi viie meele teravus , sest kuulmise , nägemise, haistmise, kompimise ja maitsmise abil tuvastatakse väliskeskkonna ohud. (Roper, Logan, Tierney 1999: 72)
Peale anatoomiliste ja füsioloogiliste puuete, raskendavad turvalisuse säilitamist ka väliskeskkonna mõjurid, mis põhjustavad vigastusi ja haigusi. Nende välistingimustega võitlemiseks on oragnismil mitmeid bioloogilisi kaitsemehhanisme, mis kuuluvad lahutamatult organismi elutegevuse juurde. Nendeks organismi anatoomilisteks ja füsioloogilisteks mehhanismideks on: füüsilised barjäärid ja sekretsioon , põletikuline protsess, kudede taastumise protsess, immuunsusprotsess ja šoki fenomen . (Roper, Logan, Tierney 1999: 72-73)

Psühholoogilised tegurid

Turvalise keskkonna säilitamise ja sellega seotud toimingute teostamise oskustesse on kaasatud intellektuaalsed protsessid. Intellektikahjustusega inimesed pole seetõttu alati võimelised omandama vajalikke teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt ähvardavale ohule. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73)
Hoiakud turvalisuse ja ohtude ennetamiseks on tähtsad ja seetõttu peaksid inimesed endas kujundama välja suhtumise iseenda ning kaasinimeste turvalisusse ning olema teadlikud omapoolsest vastutusest. Hoiakute kujunemisel on oma osa isiksusel ja temperamendil ning oluliseks teguriks on ka meeleolu. Vihased inimesed võivad agressiivsuse ja vägivaldsusega tekitada vigastusi endale ja teistele, mistõttu on kaasaja üheks tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks inimeste “mitteõnnetuspõhilikud” kahjustused. (Roper, Logan, Tierney 1999: 73)
Teadaolevalt on ka individuaalne stressitase seotud turvalise keskkonna säilitamisega. “Stressi” mõiste üks kasutuselevõtjaid Hans Selye kirjutas, et “ stress on stressi tekitavate mõjurite mõjul tekkiv organismi kurnatus ”. Selye on nimetanud neid mõjureid stressoriteks ja liigitatud on need füüsilisteks, füsioloogilisteks, psühholoogilisteks ja sotsio-kultuurilisteks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 74)
Kõik kahjustused ei ole somaatilised ja õnnetustest põhjustatud. Sageneva mitteõnnetuspõhilike kahjustuste emotsionaalselt laastav toime on massiteabekanalites üha laialdasemat kajastust leidnud. Kõige rohkem esineb emotsionaalset kuritarvitust lastel, naistel, vanuritel, enesekahjustajatel ja puudega inimestel. Kuritarvitus saab olla füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline või seotud ka finantsküsimustega. See võib olla ka tahtlik, mittetahtlik või hoolimatuse tagajärjel tekkinud. (Roper, Logan, Tierney 1999: 74-75)

Sotsiokultuurilised tegurid

Iga kultuur tõlgendab turvalisust ja inimeste vastutustundlikku käitumist isemoodi . Erinevused ilmnevad kõige selgemini arengumaade ja arenenud tööstusmaade võrdlemisel. Erinevused esinevad sotsiaalsete mugavuste loomisel ja sotsiaalteenuste osutamisel. (Roper, Logan, Tierney 1999: 76-77)
Sotsiaalne korratus on kaasajal sagedasti ilmnev moodsa elamise tunnusjoon, mis ei tunne riigipiire. Praegusajal tekitavad inimestes suurt hirmu kuritegevus, mõttetud tapmised, ja vandalism, mis on seotud tihti vägivallaga. Murettekitav on teadmine, et vägivalla ohvriks ei lange ainult täiskasvanud, vaid ka koolivägivald on saavutanud ärevusttekitavad mõõtmed. Religiooni seostamine korratusega näib pühaduseteotusena, kuid mõningaid näiliselt religiooni ja vaimsusega seotud kultuslikke liikumise vaadeldakse teatud sotsiaalse korratuse vormidena. (Roper, Logan, Tierney 1999: 77-78)

Keskkonnategurid

Keskkonnateguritel on sellele elamistoimingule ulatuslik mõju ning turvalisuse mõistel puuduks tegelik tähendus, kui seda ei seostataks keskkonnaga. Keskkonnaprobleemidel puuduvad rahvuslikud piirid. Probleeme on palju, kuid valitud on välja neli põhigruppi, milleks on saastumise, õnnetusjuhtumite, nakkuste ja tuleõnnetuste vältimine. (Roper, Logan, Tierney 1999: 78)
Saastumise vältimine on väga oluline keskkonnaprobleem , mille mõju tervisele on väga suur. Joogivee saastumine on juba ammu olnud suureks probleemiks, eriti arengumaades. Urbaniseerumine, industrialiseerumine, jõukus ja tehnoloogilised edusammud on loonud uut tüüpi ohtusid, näiteks õhu saastumise, tinasaaste, mürasaaste ja veeteede saastumise. (Roper, Logan, Tierney 1999: 79)
Õnnetusi võib juhtuda igal ajal ja igal pool. Sageli on võimalik ka neid vältida. Õnnetuste vältimine tööl, kodus, reisimisel, mängimisel võiks olla ja peab olema iga inimese ülesanne, mida tuleb teha nii enda kui teiste turvalisuse huvides. Õnnetuste vältimine ei tähenda vaid ohtude kõrvaldamist, seepärast peab iga indiviid oskama säilitada turvalisust erinevates keskkondades. (Roper, Logan, Tierney 1999: 80)
Oluliseks turvalisuse säilitamise mõõtmeks on nakkuste vältimine. Nakkuseid saab kontrolli all hoida vastupanuvõime suurendamise, patogeensete mikroobide hävitamise, isoleerimise, vaktsineerimise abil. Epideemiate kontrolli all hoidmine on oluline nakkuste vältimisel ning see nõuab rahvusvahelist koostööd. (Roper, Logan, Tierney 1999: 84-86)
Kõik tuleõnnetuste vältimisele suunatud tegevused aitavad säilitada turvalist elukeskkonda. Tuleohutusalaste teadmiste levitamise ning inimese vastutustunde kasvatamisega tegelevad erinevad organisatsioonid . Kui tulekahju puhkeb, on kolm kõige olulisemat asja tulekahju avastamine, piiripanemine ja kustutamine. (Roper, Logan, Tierney 1999: 87)

Poliitilis-majanduslikud tegurid

Turvalise keskkonna säilitamine on olulisel määral ka poliitiline küsimus nii kohalikul, regionaalsel, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. (Roper, Logan, Tierney 1999: 87)
Paljusid turvalise keskkonna säilitamise aspekte kontrollitakse seadusandlusega . Ebaturvaline keskkond tekitab õnnetusi ja mittetervist, mis koormavad omakorda rahvamajandust. Turvalise keskkonna säilitamise majanduslik külg pole vaid riigi mure, seda toetavad ka kodanikud oma maksudega. Kõik kodanikud on kohustatud osalema poliitilis-majanduslike otsuste tegemises, mis mõjutavad turvalise keskkonna säilitamist, selleks et tagada nii enda kui teiste turvalisus. (Roper, Logan, Tierney 1999: 88)

sõltuvus/sõltumatus elamistoimingus

Sõltuvusel/sõltumatuse mõistel on erinevaid aspekte, mida saab kästileda seoses turvalise keskkonna elamistoiminguga.

Sõltumatus ja vanus

Üldistavalt võib öelda, et elukaare algusosas on inimene sõltuv, täiskasvanueas sõltumatu ja vanurieas tõenäoliselt taas vähemalt mõningal määral sõltuv. Imik sõltub täielikult teistest oma turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingus ning teda tuleb kaitsta õnnetuste, tule, nakkuse ja mustuse eest. Ka väikelaste turvalisus sõltub suurel määral vanematest. Neil puudub nii füüsiline kui vaimne valmidus turvalise keskkonna säilitamise elamistoimingusse kuuluvate paljude väga keeruliste tegevuste sooritamiseks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 71)
Puberteedieas arenevad sellised omadused ja kuigi noored inimesed on juba iseseisvamad, sõltuvad nad siiski täiskasvanute juhtimisest ja järelvalvest. Täiskasvanutelt oodatakse, et nad ilmutaksid sõltumatust turvalise keskkonna säilitamisel ning seda nad kodus, tööl, mängides ja reisimisel teevadki. (Roper, Logan, Tierney 1999: 71)
Vanaduses võib inimene küll soovida säilitada sõltumatust selles elamistoimingus, kuid asjaolud ja vananemisprotsessi mõjud muudavad ta teistest sõltuvaks, vähemalt teatud määral. (Roper, Logan, Tierney 1999: 71)

Sõltumatus ja vaegurlus

Kuigi sõltumatus turvalise keskkonna säilitamisel on täiskasvanueas normaalne, tuleb meeles pidada, et mõnel täiskasvanul see võime puudub. Olenemata sellest, kas inimesel on puue või mitte, pole ta kunagi turvalise keskkonna säilitamisel täielikult sõltumatu. Kõik inimesed võivad sattuda ohtlikku olukorda, mis on põhjustatud loodusjõudude või inimese enda poolt ning inimese jaoks on väga oluline saavutada kontroll selliste ohtude üle või nad kõrvaldada. Iga inimene sõltub teistest- need teised võivad olla samasugused tavakodanikud, kellest osa ka ise vastutab turvalise keskkonna säilitamise eest. Viimaste hulka kuuluvad poliitikud , linnaplaneerijad, ühiskondliku transpordi töötajad, tööandjad ja töötegijad, tuletõrjujad, turvateenistuse töötajad ja politseinikud. (Roper, Logan, Tierney 1999: 71-72).

Õendusabi võimalusi elamistoimingu rahuldamiseks

Iga päev sooritavad inimesed paljusid erinevaid toiminguid , mille eesmärk on turvalise keskkonna säilitamine. Antud elamistoimingu tõttu on suurem osa probleeme potentsiaalsed , seetõttu on ka patsiendile seatavad eesmärgid ning rakendatavad õendustoimingud oma olemusel ennetatavad. Tulemuste hindamisel jälgitakse, kas ennetavad meetmed on olnud piisavalt tõhusad. Individualiseeritud õenduse eesmärkide saavutamine antud elamistoimingu osas on võimalik ainult siis, kui õendusprotsessi kõigil etappidel - vajaduste määratlemisel, planeerimisel, õendustegevuse rakendamisel ja tulemuste hindamisel- on arvestatud patsiendi individuaalsust turvalise keskkonna säilitamisel. (Roper, Logan, Tierney 1999: 88)
Õpetamine on õendustegevus, mis on olnud seotud turvalise keskkonna säilitamisega. Õenduse kontekstis on sõltuvuse/sõltumatuse mõiste väga oluline. Vastavalt asjaoludele õed kas aitavad patsiendil kohaneda pealesunnitud sõltuvusega või abistavad neid endise sõltumatuse tagasisaamisel. Tavaliselt on võimetus säilitada turvalist keskkonda ajutine, kuid mõnel juhul võib see osutuda ka püsivaks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 90)

Füüsilised probleemid

Sõltumatust võib ohustada igasugune füüsilise tasakaalu kaotus, näiteks jala amputeerimine. Enamus füüsilisi probleeme on seotud liikumisega. Iga patsiendi puhul peab õde kindlaks tegema, milline on antud konkreetse patsiendi liikumisprobleeme ja milline on selle probleemi tähendus turvalise keskkonna säilitamisele. Seejärel võib ta identifitseerida aktuaalsed ja potentsiaalsed probleemid ning lülitada õendusplaani need ettevaatusabinõud, mis on vajalikud õnnetuste vältimiseks. (Roper, Logan, Tierney 1999: 90)

Aistingute kahjustamise ja kaotusega seotud probleemid

Mõned probleemid võivad areneda väga aeglaselt, näiteks kuulmise kaotus, seetõttu suudab indiviid kohaneda muutuva olukorraga ning säilitab oma sõltumatuse selle elamistoimingu osas. (Roper, Logan, Tierney 1999: 91)
Tavaliselt on planeerimine , õendustegevuse rakendamine ja tulemuste hindamine õendusprotsessi kolm faasi, mis sõltuvad täielikult vajaduste määratlemise faasist. Kui on vaja määratleda patsiendi vajadused antud elamistoimingu osas, võib meie õenduskäsitlust kasutada raamistikuna. (Roper, Logan, Tierney 1999: 91)
Selles on arvestatud:

• Indiviidi asendit elukaarel
  
• Indiviidi sõltuvuse/ sõltumatuse seisundit antud elamistoimingu osas
  
• Tegureid, mis võivad mõjutada indiviidi käitumist seoses selle elamistoiminguga (Roper, Logan, Tierney 1999: 100)
  

Arutelu

Referaadis tehtud analüüsi põhjal võib teha järelduse, et turvalise keskkonna säilitamine sõltub paljudest teguritest: mis vanusegruppi inimene kuulub, kui sõltuv on ta teistest. Tööd koostades õppisime kõige enam seda, et inimene sõltub alati millestki või kellestki. Inimene sõltub ka sellest, milline on ilm, millised on hinnad või suhted teistega . Vähesel või suuremal on iga inimene mõjutatav millestki või kellestki. Meie arvamus kattus autori arvamusega.

Kasutatud kirjandus

Eesti turvalisus poliitika põhisuunad aastani 2015. RT, I 2008, 25, 165; 10.06.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/12979629 (17.06.2008).
Planeerimise põhimõtete rakendamine. (2016). Rahandusministeerium. https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeerimise-pohimotted_2016.pdf
Roper, N. (1999). Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Tartu: Elmatar.