Referaat turvalise keskonna säilitamine (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Referaat teemal TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12 Ita Kuusik Debora Kuusik Merilin Lokk Janno Kuldkepp TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING Referaat Õppejõud: L.Parm Tallinn 2016 Sisukord 2 TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Elamistoimingu kirjeldus Ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa ,,töötamiseks" ning ülejäänud aja kasutamise viisi võib tinglikult nimetada ,,mängimiseks". Töö ja mäng täiendavad teineteist ning on mõlemad elamise põhiaspektid. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293) Töötamine Töötatakse selleks, et saada sissetulekut

Õendus

14

doc

Elamistoimingud: füüsiline aktiivsus ja suhtlemine

lihaste pinge, sõrmede värisemise, üliaktiivsuse, peapöörituse ja ebajärjekindluse. Selliste inimeste abistamiseks tuleb nad seada silmitsi neile haigetteinud situatsiooniga, aidata neil sellest üle saada ning panna indiviid nõustuma sellega, et füüsilised sümptomid on seotud tema eraelu teatud aspektidega. 3.2.4. Intelligentsi tase Mis puutub liikumisse, siis on vajalik minimaalne intelligentsi tase, et ära õppida eesmärgipärase ja turvalise liikumise oskused. Last tuleb abistada turvalise liikumise õppimisel. Turvalise liikumise õppimine jätkub täiskasvanueas, mil turvalisust töökohtadel peetakse oluliseks. Õppimispuudega lapsel on paljude elamistoimingutega seotud turvaliste ja osavate liigutuste sooritamise õppimine aeglasem. 3.2.5. Hoiakus liikumise suhtes Hoiakud mängivad käitumises suurt rolli. Hoiak turvalisuse suhtes on väga oluline. Seadustest peab kinni pidama

Õenduse alused

12

docx

Õenduslugu (vanur)

töökeskkonna ohutegurid ­ füüsikalised, füüsilised Informatsiooni edastamine patsiendi tervisliku Jah Kellele - sugulastele seisundi kohta Küsitles Kuupäev 10 sept. 2010 Nimi Kristina Pretskailo 2.VANURID LÄBI 12 ELAMISTOIMINGU 4 ELAMISTOIMING KIRJELDUS TURVALISE KESKKONNA Turvalise keskkonna säilitamine elukaare lõpuosas võib SÄILITAMINE tähendada sõtuvust teistest inimestest ning abivahenditest ja nõuab teadmiste värskendamist. (Roper jt,1999:70) Rahaline kitsikus võib piirata turvalisust kodus. Vanurite ohutunnet võib kahandada ka meelteteravus. (Roper jt,1999:71) SUHTLEMINE Vanaduses halvenevad kuulmine ja nägemine ning see võib

Õenduse alused

13

doc

Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta

Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise,

Eesti keel

7

docx

TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 16 Maria Sarafannikova TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL......4 1.1. Töötamise elamistoiming täiskasvanutel....................................4 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel...................................4 3. SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE

Uurimismeetodid

2

doc

Töötamise ja mängimise elamistoiming

Töötamise ja mängimise elamistoiming Inimene veedab põhiliselt ühe kolmandiku oma elust magades. Teist osa ehk ärkveloleku aega kasutab inimene põhiliselt ,,töötamiseks" ja ülejäänud aega ,,mängimiseks". Need mõlemad on inimese elamise põhiaspektid. Sellel elamistoimingul on palju mõõtmeid sõltuvalt asendist elukaarel tõlgendatakse nende olemust ja sihte mitmel erineval viisil. ,,Töötamine" on kasutusel indiviidi igapäevaste põhitegevuste kirjeldustena ning põhiliselt seostatakse seda tulusa teenimisega. ,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et me

Õenduse alused

16

pptx

Roper-Logan-Tierney

 ,,Õenduse alused" Täielikult tänapäevane mõtteviis Terminid on aegade jooksul muutunud Mudel on avar ja paindlik Elamise mudel ehk elamistoimingute komplekt Kokku 12 Kirjeldab inimest, kes on mudelis kesksel kohal  Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Viis põhigruppi: bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonna ja poliitilismajanduslikud Sooritavad kõik inimesed, kuid erinevalt  Elamistegurid Turvalise keskkonna säilitamine Näiteks: kodus tule valvamine, mürgiste ainete hoidmine turvalises kohas Eesmärgiks tulevastele põlvedele turvalise keskkonna loomine Suhtlemine Inimesed on sotsiaalsed olendid Lisaks sõnalise keele kasutamisele kõnes ja kirjas on ka näoilmed ja liigutused  Elamistegurid 2 Hingamine on elutähtis Rakud saavad hapnikku Kõik teised elutoimingud sõltuvad täielikult hingamisest Söömine ja joomine Ilma imemisja neelamisoskuseta oleks elamine ja kasvamine mõeldamatu

Inglise keel

22

pptx

Elamistoimingud - Suhtlemine.

ELAMISTOIMINGUD 5. SUHTLEMINE  Suhtlemise elamistoiming Inimene veendab suurema osa päevast teiste inimesega erimevatel viisidel suheldes, seepärast on suhtlemistegevus inimese käitumise integraalne osa. Suhtlemisprotsess 1960.a. pakkus Berlo oma töös välja suhtlemismudeli, mis koosneb neljast olulisest osast: LÄHETAJA SÕNUM KANAL VASTUVÕTJA Võib öelda, et suhtlemisel kasutatakse tavaliselt kahte kanali – sõnaline ja sõnatu suhtlemine. Parakeel tegeleb pigem sellega, kuidas me kasutame oma keelt ja mida me ütleme. Ta hõlmab hääletooni, rääkimiskiirust, täiendushäälitsusi nagu „hmm“ ja „ahh“, ja see on pigem vokaalne suhtlemine. Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel erinevad eesm�

Õenduse alused

Kommentaarid (1)