Efektiivse turu teooria väidab, et: 3.Finantsturul, kus väärtpaberi Vali üks vastus. hind kajastab igal ajahetkel kõigil investoritel on võrdne lisaks avalikule infole ka mitteavalikku ehk siseringi infot ligipääs turul olevale infole selle väärtpaberi kohta, ei ole ja selle info kasutamine pikaajaliselt mõttekas võimaldab efektiivselt ellu investeerimisotsuseid teha viia investeerimisotsuseid siseringi info põhjal. Kas see efektiivne turg reageerib väide on: kohe uuele infole ja seega ei Vali üks vastus. õnnestu sama riskitaseme korral ühelgi investoril 7. Investorit võib nimetada teenida rohkem, kui teistel riskikartlikuks, kui: ei ole mõtet reageerida Vali üks vastus. erinevatele uudistele, sest investor ei ole nõus
Tule varahalduse kliendiks Mandatum Life Varahaldus on uuenduslik varahaldusteenus. Varahaldusteenust saab kasutada nii täismandaadiga – täielikult volitatud varade juhtimisena või konsulteeriva lahendusena. Need tingimused on kasutatavad klientidele, kelle varade maht on vähemalt 250.000 eurot. Täismandaadiga lepingu raames teevad varahaldurid paigutusi ise, kliendiga kokkulepitud investeerimisstrateegia alusel. Konsulteerivas lepingus saab klient soovi korral teha investeerimisotsuseid iseseisvalt ja meie varahaldurite osaks on konsulteerimine ja soovituste andmine. LHV PRO kliendi tingimuse: https://www.lhv.ee/index.cfm?id=80080 EELISED SEB : ← Isiklik meeskond – Teie ja Teie pere kasutuses on oma valdkonna professionaalidest koosnev meeskond, kellel on Teie jaoks alati aega. ← Privaatpanganduse kliendileping, võimaldab Teil kõik igapäevapanganduse toimingud
töötus suureneb. • Majandusele on kasulik, et hinnataseme muutus oleks väike. • Väike hinnakasv soodustab tõhusat rahakasutust. Et raha ostujõud ei väheneks, on raha omanikul otstarbekas suunata see tagasi ringlusse. • Kui hinnatase üldse ei muutu, siis tekib oht, et majandustegevuse vähenemine ka väga väikeses ulatuses võib viia hindade languseni. Hindade edasist langust oodates lükkavad tarbijad tarbimis- ja investeerimisotsuseid edasi, põhjustades sellega edasise hinnalanguse. Hinnastabiilsus soodustab majanduskeskkonda ja majandustegevust, sest.. • mõistetakse paremini hinnamuutusi(kauba hinna muutus teise suhtes), ega aja seda segamini üldise hinnamuutusega; • ei ajenda koguma mitterahalisi varasid(kinnisvara); • maksu- ja sotsiaalsüsteemidel pole moonutusi(maksumäärade ja sots.kindlustusmaksete sidumine inflatsioonimääraga);
Reguleeriva fiskaalpoliitika rakendamine võib Olla problemaatiline. nende mõju on seotud pika viitajaga ning võib Seetõttu töötada oma eesmärgile vastu Reguleeriva eelarvepoliitika meetmed peavad Vastama kolmele tingimusele:peavad olema täpselt ajastatud, hästi suunatud (kasutatakse tarbimiseks), nende mõju peab olema ajutine. Fiskaalpoliitika võib mõjutada inimeste otsuseid valiku tegemisel töötamise ja vaba aja vahel, säästmis- ja investeerimisotsuseid, uute tehnoloogiate väljatöötamist. Palgalt võetav maks vähendab algul inimese heaolu, ta hakkab vähem tarbima ja rohkem töötama (maksu sissetulekuefekt). Kui töötasu väheneb, väheneb ka tema töömotivatsioon (maksu asendusefekt), isik asendab tarbekaupade tarbimise vaba ajaga. Tulumaksu kehtestamine on ekvivalentne palga alandamisega. Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad
Eduka strateegia elluviimiseks tuleb kaardistada konkurentsieelis ja teadvustada millist potentsiaali on tarvis konkurentsieelise hoidmiseks. Võimekuse parandamist soovivad organisatsioonid peaksid identifitseerima intellektuaalsed varad ja olema võimelised neid juhtima. Otsustasime valida teemaks intellektuaalse kapitali väärtus ettevõttele, kuna tundub, et paljud mõistavad selle olulisust, kuid on abitud selle eduka juhtimise vallas. Siiski on intellektuaalne kapital investeerimisotsuseid mõjutavaks teguriks, peegeldades ettevõtete potentsiaali konkurentsis püsimiseks ning jätkusuutlikkust tulevikus. Töö eesmärgiks on analüüsida intellektuaalse kapitali kontseptsiooni ning selle väärtust ettevõttele. Referaadi esimeses pooles anname ülevaate intellektuaalse kapitali olemusest ning tema koostisosadest. Teises pooles juhime tähelepanu tema tähtsusele ning toome välja mõned üldisemad soovitused ja näited, kuidas luua väärtust ettevõtte "pehmetest"
jätkuvalt Rootsi, kuhu läks 40% kogu ekspordist. Soome osatähtsus langes 27%ni, tingituna sideseadmete ekspordi olulisest kahanemisest. Taani tõusis kolmandaks sihtriigiks. Eksporti Saksamaale kasvatasid voolugeneraatorid, lisaks võib nimetada voolujaotusseadmeid, trafosid ja meditsiiniaparatuuri. Ekspordis Hollandisse olid suurema osatähtsusega isoleeritud elektrijuhtmed. (Lisa 4, Joonis 4) Majanduse kiire jahtumine 2008. aastal mõjutas negatiivselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid. Elektri- ja optikaseadmete sektoris kahanesid investeeringud aastagusega võrreldes ligi poole võrra. Enam kui poole ulatuses investeerisid elektriseadmete ja -aparatuuri tootmise ettevõtted ning ligi kolmandik investeeringutest läks raadio- ja sideseadmete tootmisse. Mõlemas nimetatud allharus langesid investeeringud kogu sektoriga samas suurusjärgus. Oluliselt vähem investeeriti nii hoonetesse ja rajatiste kui ka seadmetesse, vaid transpordivahendeid soetati eelmise aasta tasemel.
1) Vararisk; 2) Äririsk ( tootmisrisk, turu- ja hinnarisk, reformirisk, inimrisk); 3) Finants- ja krediidirisk; 4) Lepingurisk. Eristatakse riski ja ebakindlust (määramatust). Ebakindluse lülitamiseks kapitali eelarvestamisse kasutatakse tundlikkusanalüüsi, hinnatakse iga muutuja mõju kogutulemusele (20/80 – reegel). Investeeringuga seoses mõistetakse riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest. Investeerimisprojekti valik Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) Laenukapitali hind 2) Hinnad (tootmistegurid, inflatsioon) 3) Tulevikulootused 4) Muutused tootmistehnoloogias 5) Maksupoliitika Rahaallikad: omavahendid (sisemine – kasum, amortisatsioon; väline – aktsiate emissioon), võõrvahendid, toetused. Välisinvesteeringute kasulikkus: - Ressursside ja tehnoloogia juurdevool; - Kaubavahetuse loomine; - Konkurentsi suurendamine. Projekti valiku näitajad
Jõudsalt on kahanenud ka töötute arv ühe vaba töökoha kohta. Eesti majanduse tasakaalu näitajad on kriisieelse ajaga võrreldes paranenud, näiteks jooksevkonto puudujääk on väiksem, laenukasv aeglasem ja võlakoormuse tase madalam. Kiire tööjõukulu kasv võib aga ohustada edasist kestlikku majandusarengut, sest ettevõtete seisukohalt võib kiire sisendihinna kasv tähendada kasumimarginaalide vähenemist. Sellise olukorra kestmine vähendab kasumiootusi ja muudab ettevõtted investeerimisotsuseid tehes ettevaatlikumaks. Alampalk 2013. aasta jaanuarist tõusis alampalk möödunud aasta 290 eurolt 320 euroni ning tunnipalk 1,8 eurolt 1,9 euroni. Paljudes Euroopa Liidu maades riiklikult kehtestatud miinimumpalka pole, kuid nendes riikides, kus see eksisteerib, on miinimumpalga ja keskmise palga suhe keskmiselt 40%. Sellega võrreldes on Eesti alampalga suhe keskmisesse palka madalal 33% tasemel. On leitud, et liiga kõrge alampalk mõjutab madala kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet
Tootmisressursid on tööjõud, põhi-ja käibevarad, haritav maa. Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Vara rentaablus on tootmise üleefektiivsuse näitaja, seda kasutatakse tootmisvarade majandusliku efektiivsuse hindamiseks . 25.Kasumit mõjutavad tegurid ettevõttes. Millest sõltub kasumi suurus? Millised tegurid kujundavad toote/teenuse müügihinda ja omahinda? Kasum= puhastulu- maksud 26.Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid. Investeerimineon raha piagutamine pikemaks perioodiks ja kindla, kestvalt ilmneva efekti saavutamiseks. 1. Tootmistingimused ( looduslikud, majanduslikud) 2. Tootmistehnoloogia 3. Tootmise mastaap Investeeringute otsuseid mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, mis on hinnatsüklitega seotud, neid iseloomustab teatud kõikumine. 27.Investeerimisvõimaluste analüüs: milles seisneb teostavatuse, milles tasuvuse analüüs?
1) Kui palju raha peaks firma investeerima ja millistesse varadesse? See on firma investeeringute ehk kapitali eelarvestamise otsus ehk otsus selle kohta, milliseid põhivarasid peaks firma soetama. 2) Kuidas peaks investeeringuid finantseerima? See on firma finantseerimise otsus ehk otsus firma kapitalistruktuuri kujundamise kohta. 11 Investeerimisotsuseid käsitletakse kui kapitali eelarvestamise otsuseid (varade soetamise otsuseid), mis hõlmavad ettevõtte tegevuse kõiki külgi ning on vaadeldavad otsustusprotsessina. Kapitali investeerimise etapid: - Ideede genereerimine: probleemidele ja võimalustele lahenduse pakkumine. - Vajaliku info hankimine. - Sobivate alternatiivide kaalumine. - Valitud projekti finantsiline (rahavoogude) hindamine. - Mittefinantsiliste asjaolude hindamine.
Millal tasuks ettevõttel praktiseerida tellimusjärgset kuluarvestust , millal protsessijärgset kuluarvestust ning mis vahe on üldse kulude kalkuleerimise meetoditel. Kuluarvestussüsteemi ja ka kulude kalkuleerimise meetodi valik on väga oluline, et välja arendada uusi tooteid ja teenuseid, mis toodaksid kasumit, aga vastaksid ka klientide ootustele. Samuti aitab õige kuluarvestussüsteem suunata toodangu struktuuri ja investeerimisotsuseid, valida õigeid hankijaid, organiseerida tootmisprotsesse, valida alternatiivide vahel. Aga mis kõige tähtsam, õige kulude kalkuleerimise meetodi abil saab määrata kõige õigema hinna ning seeläbi ka ettevõtte kasumlikkust tõsta. 4 KULUDE KALKULEERIMISMEETODID Kuluarvestusmeetodi eesmärgiks on võimalikult adekvaatselt arvestada kulusid tulenevalt ettevõtte kuluarvestuse eesmärgist ja äritegevusest
Kuna Qd = S + C ning jagades võrrandi mõlemad pooled Qd läbi, saame: APC + APS = 1 23 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Investeeringud Ip = I0 Valitsemiskulud G = G0 24 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Investeeringud. 1. Investeeringuid loetakse kõige muutlikumaks agregeeritud kulutuste komponendiks ja puudub ka väga hea investeerimismudel. 22. Investeerimisotsuseid mõjutavaid faktoreid (kasumilootused (kasumilootused, intressid intressid, tehnoloogiline määramatus jne.) on äärmiselt raske prognoosida. Sageli olenevad investeeringud ärimeeste intuitsioonist ja ootustest, mida modelleerida on võimatu. 3. Esimeses lähenduses pakub meile huvi kuidas üldse investeeringud mõjutavad SKP taset
Hoiuse põhisumma on aga kaitstud ning selle kaotamist kartma ei pea – investeeritud summa tagastatakse igal juhul hoiuperioodi lõpus. 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid Paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. RISKID Investoril puudub kontroll investeeringute üle Investor ei saa mõjutada fondivalitseja investeerimisotsuseid Investor ei saa oma vara turuväärtuse muutumist reaalajas jälgida, kuna fondiosaku puhasväärtus arvutatakse vaid kord päevas Osaku puhasväärtus pole ennustatav Algne hoiusumma ja tootlus pole garanteeritud LIIGITUS Aktsiafondid Võlakirjafondid Rahaturufondid Segafond Fondifond Riskikapitalifond Sektori fond Hedge-fund 43. Aktsiate liigitus ja olemus
D lihtaktsiate turuväärtus 24. Optimaalne kapitali struktuur Selline võla ja omakapitali koosseis, mis minimeerib kapitali kaalutud keskmise hinna ja maksimeerib lihtaktsiate teoreetilise väärtuse. Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse varade ostu ja investeerimisprojekti. Finantseerimisotsused mõjutavad kapitali hinda, kapitali hind mõjutab investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25. Varade rentaablus ROA Varade rentaablus mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. ROA=puhaskasum/varad 26. Omakapitali rentaablus ROE Omakapitali rentaablus mõõdab aktsionäride investeeringu tasuvust. ROE=puhaskasum/omakapital. 27. Kapitali eelarvestamise rahavood
D lihtaktsiate turuväärtus 24) Optimaalne kapitali struktuur Selline võla ja omakapitali koosseis, mis minimeerib kapitali kaalutud keskmise hinna ja maksimeerib lihtaktsiate teoreetilise väärtuse. Kapitali hinda minimeerida, projekti tulusust maksimeerida. Kapitali hinda mõjutab see, kuidas ettevõttes finantseeritakse varade ostu ja investeerimisprojekti. Finantseerimisotsused mõjutavad kapitali hinda, kapitali hind mõjutab investeerimisotsuseid ja investeerimisotsused mõjutavad omakorda oma riskitaseme kaudu finantseerimisotsuseid. Seega on ettevõtte kapitali hind ühenduslüliks, mis seostab investeerimisotsused finantseerimisotsustega. 25) Varade rentaablus ROA Varade kasutamise tulemuslikkust iseloomustavad varade kasumitootluse näitajad. Kui lähtuda ärikasumist, on rakendatav valem: Varade rentaablus=ärikasum (perioodi näitaja)/vara(keskmine maksumus)
Mõjukad juhid julgustavad teisi laiendama nende vaateväljasid. Naiteks, Pg, nagu enamus firmasid taastöötlemise tööstuses on suure turu uuringute kasutaja, mis kaardistab maa alasid läbi statistiliste eralduste kaugvaates. P G juhid ei eira neid andmeid, nad lisaks saadavad oma töötajaid peredesse, et jälgida nende vajadusi ja kogemusi. Isiklike majapidamiste lähedalt suurendatud detailid lõpptulemusega mõjutavad P/G investeerimisotsuseid. Suurenduse toime on rohkem kui metafoor, see võib olla suunaks inimestele, kes sirutavad oma vaimseid võimeid, naiteks, käsitleda kaarte, võrrelda pilte, avastada probleeme eri eelispositsioonides, luues tegutsemis plaane peegeldades õppimist läbi mitme valjavaate. IBM-i korporatsiooni teenindus osakond ühendas suure kui ka vaikese pildi ülemaailmsesse juhtumis arengusse. See saadab mitmekesised kultuurilised meeskonnad kuupikkusele ülessandele
üleöö purustada hoolikalt planeeritud finantsplaanid. Tegelik T lik elu. l Kuigi K i i managerid id kuulavad k l d oma majanduslikus j d lik ttegevuses analüütikute tehtud nüüdisväärtuse teaduslikke arvutusi, tehakse enamik investeerimisotsuseid sisetunde järgi. Modelleerida sisetunde laadi käitumist on võimatu. 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Finantside Põhivahendite ostmiseks peab olema raha. pakkumine p Seega sõltuvad investeerimisotsused pakkumise kk i piirangutest.
Mida rohkem projekti teadaolevad võimalikud tulemuse üksteisest erinevad, seda riskantsemaks kujuneb projekt. Riski võib defineerida kui võimalike tagajärgede varieerumise ulatuses suhtelist mõõtu ajas. Põllumajanduslikus tootmises puutume kokku erinevate riskidega, milledest kõige olulisemad on tootmis- ehk saagirisk, turustus- ehk sisendi ja väljundi hinnad, ja finantsrisk -krediidiriskid Nim riskidele lisaks võib vaadelda ka reformi-, inim-, vara-, ja lepinguriske. 29:Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5)valitsuse maksupoliitika 30:Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2:võõrvahendid ehk välised ressursid a) riigi ja munitsipaaleelarve vahendid (mitmesugused toetused, abirahad) b)Eesti erakapital
inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. (nt l5p22) Kui majandust soovitakse laiendada on tegemist ekspansiivsusega, kui kitsendada on tegemist kitsendavaga. Fiskaalpoliitika võib mõjutada inimeste valikuid töötamise ja vaba aja vahel, säätmis- ja investeerimisotsuseid, uute tehnoloogiate väljatöötamist. Riigieelarve: kui T=K on eelarve taskaalus. TK eelarve on ülejäägiga. TK eelavre on puudujäägiga. Makroökonoomika enne- Keynes`i rõhutas valitsuse eelarve tasakaalu olulisust.Kui eelarve on puudujäägiga, mis sisuliselt tähendab riigivõla kasvu (sest puudujääk finantseeritakse laenuga), siis on see väga suureks koormaks järeltulevatele põlvedele. Tänapäeval pole riigieelarve puudujääk erandlik nähtus
Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus jne. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsrisk on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimuste ja tähtaegadega. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1.laenuprotsent 2.tulevikulootused 3.hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 4.tootmistehnoloogia täiustamine, 5.valitsuse maksupoliitika 31. Investeeringute rahaallikad 1.Ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a)algkapital b)säilitatud tulu ehk kasum c) amortisatsioonieraldised 2.Võõrvahendid ehk välised ressursid a) Eesti erakapital b) väliskapital c) ettevõttevõlg hankijale d) pangakrediit 3
lepinguriskideks. Nelja esimese riski koosmõju nimetatakse äririskiks. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus jne. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses jms. Finantsriskid on seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. 30. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid 1) laenuprotsent, 2)hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3)tulevikulootused, 4)tootmistehnoloogia täiustamine, 5) valitsuse maksupoliitika. 31. Investeeringute rahaallikad 1) ettevõtte omavahendid ehk sisemised finantseerimisallikad: a) algkapital, b)säilitatud tulu ehk kasum, c) amortisatsioonieraldised. 2)võõrvahendid ehk välised ressrussid: a)pangakrediit, b)eesti erakapital, c)väliskapital, d) ettevõtte võlg hankijatele
klientuuris jne. fondiemissioon - aktsiaettevõtte vaba omakapitali suunamine aktsiakapitali täiendamiseks, fondiväljalase; aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata aktsiate arvu või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. Fondiemissiooni tagajärjel ei muutu äriühingu omakapitali kogusumma. fondijuht fondivalitsejas töötav isik, kes langetab vahetuid investeerimisotsuseid fondivalitseja ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi forward-tehing - finantsvara etteost või -müük; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta) franko - saatmiskuludest vaba frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule
inglise keeles corporate social responsibility = CSR) uued ootused ja väljakutsed; ... on kontseptsioon ja juhtimisvahend, mille alusel integreerivad · sotsiaalsed kriteeriumid mõjutavad üha sagedamini eraisikute ja ettevõtted sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid vabatahtlikult oma institutsioonide investeerimisotsuseid nii tarbijate kui ka investoritena; tegevusse ning suhetesse huvirühmadega. · suureneb mure ettevõtete tegevusega kaasneva keskkonnakahju ... aitab suurendada sotsiaalset sidusust, soodustab uuendust, arendab pärast; ettevõtluskultuuri ning tõstab ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet. · meedia ning kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil ..
!!! 27. Investeeringu nõutav tulunorm (diskontomäär) millistest teguritest sõltub? Diskontomäär võtab arvesse investeeringu kindluse, riskifaktori, likviidsuse ja juhtimise kulud. Diskontomäära leidmisel tuleb analüüsida kasumit tootvate sarnaste ettevõtete aastast puhastulu ning investorite üldisi tulunorme. 28. Investeerimis-ja finantseerimisotsused ja kapitali hind Kapitali hind ühendab finantseerimise- ja investeerimisotsuseid. 29. Kapitali hind- mõiste Kapitali hind on ettevõtte poolt kasutatud kõigile finantseerimis-ja kapitaliallikatele tehtud kulutused (võlg ja aktsiakapital). Firm kapitali hind on tulunorm, mille firma peab teenima, et rahuldada investeerijate nõutavaid tulunorme antud riskitaseme juures. 30. Võõrakapitali hind Võõrkapitali hinda väljendab laenuintress, mis ettevõtte suhtes kehtib. Võõrkapitali
hindamine. 3.Mis on intellektuaalse kapitali kõige olulisem sõnum? Mõisted: inimkapital ja struktuurikapital, selle sisemine jaotus. Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetust). Intellektuaalne kapital teadmised, mida saab muuta kasumiks.See on inimkapital, mis on organisatsiooni mõtlemisvõime, suhtlemise ja ärksuse summa. Firma peidetud väärtus ehk intellektuaalne kapital on saamaks üheks olulisemaks investeerimisotsuseid mõjutavaks teguriks. Organisatsiooni turuväärtus kujuneb finantskapitali ja intellektuaalse kapitali baasil. Intellektuaalne kapital koosneb struktuuri- ja inimkapitalist Inimkapital-kulutused, mida tehakse haridusele, väljaõppele,tervisele, sotsialiseerimisele jne.kuna teadmised,oskused ja vimed ei ole inimesest lahutatavad (G.S.Becker 2008 Human Capital) Struktuurikapitalina
Kuna ettepanekud kapitali mahutusteks võivad tulla väga erinevatest allikatest, on tarvis projekte hoolikalt analüüsida eriti ettevõtte väliseid projekte kuna nende esitajad kas ei ole suutnud või eesmärgiks seadnud ettevõtte konkreetseid iseärasusi. Strateegilise investeerimisotsuse teeb ettevõtte juhtkond. Tavaliselt on strateegilised projektid mahukad ning seetõttu nõuavad ka olulisi kapitali mahutusi. Strateegilisi investeerimisotsuseid võivad langetada ka madalama taseme juhid, kuid nende otsustamistegevusele on seatud mingid piirid, mis võivad olla rahalised või piirduvad konkreetse allüksusega. Investeerimisprojekte jagatakse 6de põhirühma: 1. Tootmise laiendamise projektid, mis võivad olla seotud ettevõtte sisemise tootmistegevuse laiendamisega, uute toodete juurutamisega või ettevõtte väliselt näiteks uute turgude hankimisega. 2
Kuna ettepanekud kapitali mahutusteks võivad tulla väga erinevatest allikatest, on tarvis projekte hoolikalt analüüsida eriti ettevõtte väliseid projekte kuna nende esitajad kas ei ole suutnud või eesmärgiks seadnud ettevõtte konkreetseid iseärasusi. Strateegilise investeerimisotsuse teeb ettevõtte juhtkond. Tavaliselt on strateegilised projektid mahukad ning seetõttu nõuavad ka olulisi kapitali mahutusi. Strateegilisi investeerimisotsuseid võivad langetada ka madalama taseme juhid, kuid nende otsustamistegevusele on seatud mingid piirid, mis võivad olla rahalised või piirduvad konkreetse allüksusega. Investeerimisprojekte jagatakse 6de põhirühma: 1. Tootmise laiendamise projektid, mis võivad olla seotud ettevõtte sisemise tootmistegevuse laiendamisega, uute toodete juurutamisega või ettevõtte väliselt näiteks uute turgude hankimisega. 2
Majandustasakaal eksisteerib siis, kui kui kõik, mis toodetakse ka ära ostetakse Kas madalam reaalse intressi määr tingib suuremaid tarbimiskulusid ja väiksemaid säästmisi, ceteris paribus? Nii see tõenäoliselt on! Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks: reaalne intressi määr Netoinvesteeringuteks nimetatakse: koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet. Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? Tavaliselt küll! Investeerimisotsuseid mõjutab: loodetav kasumi määr ja reaalne intress Kas loodetava kasumimäära langus: Vähendab investeeringute nõudlust Kuidas leitakse kapitali kasutamiskulu? kasutamiskulu (U) on protsendimäära (r) ja väärtuse languse (d) (amortisatsiooni) summa, nii et ka seda võib väljendada protsentides: U = r + d Kas järgnev väide on tõene? Puhastulu suurenemine suurendab tarbimisnõudlust T ja suurendab ka säästmist S, kuid märksa vähem kui tarbimisnõudlust! Õige!
a. Mitte mingil juhul! b. Tavaliselt küll! Kas järgnev väide on tõene? Puhastulu suurenemine suurendab tarbimisnõudlust T ja suurendab ka säästmist S, kuid märksa vähem kui tarbimisnõudlust! a. Vale! b. Õige! Netoinvesteeringuteks nimetatakse: a. koguinvesteeringute ja säästude vahet. b. säästude baasil ja laenude abil tehtud investeeringute vahet. c. koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet. Investeerimisotsuseid mõjutab: a. investori kuri naine! b. valitsuse monetaarpoliitika! c. inflatsiooni tase! d. loodetav kasumi määr ja reaalne intress Kas loodetava kasumimäära langus: a. Suurendab investeeringute nõudlust. b. Ei mõjuta kuidagi investeeringute nõudlust. c. Vähendab investeeringute nõudlust. Kas reaalse intressimäära tõus: a. Suurendab investeeringuid! b. Ei avalda mõju investeeringutele. c. Vähendab investeeringuid.
OTSEINVESTEERINGUTE BIHEIVIORISTLIK TEOORIA ● Organisatsioon koosneb mitmesuguste huvide ja võimetega inimestest ● Otsustamismehhanism jaotatakse erinevate instantside vahel ● Ettevõte toetub standardiseeritud käitumismudelitele ● Kui mingi lahendus osutub ekslikuks, siis probleemi lahendamist ei teostata süstemaatiliselt ● Organisatsioon on õppimisvõimeline ja kohandumisvõimeline Seega selle teooria kohaselt selgitatakse investeerimisotsuseid juhtide käitumisega otsustusprotsesse eri etappidel. RAHVUSVAHELISTUMISE PÕHISTRATEEGIAD ● Globaalne strateegia – kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu. Standardiseerimine ja ühtsed tegevusmudelid ● Eriomaste oskuste strateegia – eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandmine välisturgudele koos mõningase kohandumisega ● Kohanemise strateegia – kohandatakse oma tegevus, tooted/teenused
Tagatised, hindamisaktid, kindlustus. Maksuvõlga ei ole! (elektroonselt saadav) B-kaart (elektroonselt saadav). Nõudmisel muud dokumendid. Andres Laar 2008 2007 VÕLAUSALDAJATE KAITSE Laenuleping võib sisaldada punkte, mis kaitsevad võlausaldajate huve, kuid samas piiravad ettevõtte otsustusvabadust tulevikus. Neist enam levinud on: 1.Tootmis- ja investeerimisotsuseid piiravad: - Finantsinvesteeringute piirang, - Vara võõrandamise piirang, - Ettevõtete liitumise piirang, - Vara säilitamise nõue, - Laenutagatise olemasolu nõue. 2.Dividendimaksete piirangud 3.Finantseerimispoliitika piirangud - Võlgade prioriteetsus - Vara rentimise piirangud - Uute laenude piirangud 4. Muud piirangud- aruannete esitamise nõue, vara kindlustamise nõue, arvestusprintsiipe ja meetodeid määratlevad nõuded jm.
· finantskapital osa, rikkusest, mis pole "käegakatsutav" ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol · finantsraamatupidamine kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi · finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja · fondijuht fondivalitsejas töötav isik, kes langetab vahetuid investeerimisotsuseid · fondivalitseja ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi · füsiokraadid 18nda sajandi teisel poolel Prantsusmaal esile kerkinud koolkond mille esindajad väitsid, et vaid põllumajanduses luuakse uut väärtust. Füsiokraatidelt pärineb üks esimesi makromajandusliku ringkäigu mudeleid.
Revalveerimine on fikseeritud vahetuskursi muutumine, mille tulemusena riigi valuuta väärtus tõuseb (s.t kallineb) teiste vääringute suhtes. (valuuta väärtuse tõstmine riigi keskpanga poolt) MAJANDUSPOLIITIKA JA VAHETUSKURSS Vahetusriskiks nimetatakse ebamäärasust, mis ümbritseb välisvaluutade tulevikuväärtust. Vahetusrisk mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja investeerimist, sest tulevaste vahetuskursside ootused mõjutavad kaubandus- ja investeerimisotsuseid. Steriliseerimine on keskpanga tegevus maksebilansi ülejäägi või defitsiidi mõju kõrvaldamiseks rahapakkumisele.
finantskapital – osa, rikkusest, mis pole “käegakatsutav” ning mis õigesti paigutatuna (investeerituna) toob oma omanikule tulu intressi või dividendide näol finantsraamatupidamine – kajastab kõiki ettevõtte majanduslikult tähtsaid tegevusi finantsturg – turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja fondijuht – fondivalitsejas töötav isik, kes langetab vahetuid investeerimisotsuseid fondivalitseja – ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi füsiokraadid – 18nda sajandi teisel poolel Prantsusmaal esile kerkinud koolkond mille esindajad väitsid, et vaid põllumajanduses luuakse uut väärtust. Füsiokraatidelt pärineb üks esimesi makromajandusliku ringkäigu mudeleid. füsioloogilised vajadused – tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest
objektiivset kujunemist turul. 2. Kommertspankade eeliseks on mittestandartsete finantstoodete pakkumine vastavalt kliendi vajadustele, samuti pakutakse väikese käibega tooteid ning uusi tooteid. Seega konkureerib investeerimispanganduse finantstoodete pakkumises kommertspangandusega. Finantsturgude teooriad Mulliteooria (bubble theory) Teooria eeldab, et investorid ei ole ratsionaalsed (ei langetata investeerimisotsuseid ettevõtete kohta käiva info baasil). Teooria sobib turuanomaaliate seletamiseks. Selle teooria alusel ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust. Aegajalt tekkib börsil nn. mull, mis võib lõhkeda. Mullid võivad tekkida siis kui investorid pimesi järgivad nn. turuiidolite käitumist ja nende avaldatud seisukohti. Selle tulemusena kaugenetakse reaalsusest. Mullid on üldiselt lühiajalised turuanomaaliad.
149) Investeeringuga seoses mõistetskse riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest. 150) Investeeringuprojektide hindamisel hinnatakse rahavoogude projektisioone, st tuleb teada ka projektsiooniga kaasnevat riski, mis seisneb andmete hajuvuse määramisel. 151) Andmete hajuvuse leidmiseks: aritmeetiline keskmine, mediaan (võrdselt suuremaid ja võirdselt väiksemaid), mood (kõige enam esinev). 152) Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid · Laenukapitali hind · Hinnad (tootmistegurite hinnad tulevikus ja inflatsiooni tase, prognoos) · Tulevikulootused · Muutused tootmistehnoloogias · Maksupoliitika 153) 2. ETAPP - Võimalikud rahaallikad · Ettevõtte omavahendid Sisemine omakapital (jaotamata kasum põhivara amortisatsioon) Väline omakapital (aktsiate avalik või suunatud emissioon ehk kas eelisaktsiad või lihtaktsiad)
koostamine), finantseerimisoskused (raha hankimine kapitaliturgudelt) ja dividendiotsused. Kõik need otsused mõjutavad üksteist. Ettevõte on projektide sümbioos. 6 7 Tegevusotsused ettevõttes: ettevõtte lähtub omanike rikkuse maksimeerimisest, võttes arvesse riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessis peab leidma optimaalse kapitali struktuuri, mis minimeeriks kulukuse määra, et teha häid investeerimisotsuseid. Omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi, ettevõtte olulisim tegevus on väärtuse loomine. Anglo-Ameerika kultuuris domineerib aktsionäride rikkuse maksimeerimise printsiip, euroopas ja Jaapanis ettevõtte rikkuse maksimeerimise printsiip, mis arvestab kõikide huvirühmade(omanikud, investorid, töötajad, juhtkond, tarnijad, kliendid) rikkuse maksimeerimisega. Erinevate ….-de maksimeerimised ei kõlba ettevõtte eesmärkideks:
lepingu lõppemist finantsturgudel ostja olemasolu korral maha müüa). 29 FORWARD - tehing - finantsvara etteost või -müük; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta) Mulliteooria (bubble theory) Teooria eeldab, et investorid ei ole ratsionaalsed (ei langetata investeerimisotsuseid ettevõtete kohta käiva info baasil). Teooria sobib turuanomaaliate seletamiseks. Selle teooria alusel ei väljenda väärtpaberite hinnad alati nende tegelikku väärtust. Aegajalt tekkib börsil nn. mull, mis võib lõhkeda. Mullid võivad tekkida siis kui investorid pimesi järgivad nn. turuiidolite käitumist ja nende avaldatud seisukohti. Selle tulemusena kaugenetakse reaalsusest. Mullid on üldiselt lühiajalised turuanomaaliad.
See toob kaasa töötuse suurenemise ning pankrottide arvu kasvu. Hinnastabiilsus aitab saavutada kõrgemat tööhõivet ja majandusaktiivsust, kuna suurendab läbipaistvust - stabiilse hinnataseme korral mõistavad inimesed paremini hindade suhtelist muutust (s.o ühe kauba hinna muutus teise kauba hinna suhtes) ega aja seda segamini hinnataseme üldise muutusega. See võimaldab neil omakorda teha põhjendatud tarbimis- ja investeerimisotsuseid ning paigutada ressursse efektiivsemalt; vähendab inflatsiooniriski preemiat intressimäärades - kui võlausaldajad on kindlad, et hinnad püsivad tulevikus stabiilsena, ei nõua nad varade hoiustamisega seotud inflatsiooniriski kompenseerimiseks lisakasumit ehk n-ö inflatsiooniriski preemiat. See alandab omakorda reaalintressimäärasid ja lihtsustab investeerimist;
Põhiliseks teesiks on hajutamine. Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks; baseerub teatud piiravatel eeldustel. Nende eelduste kohaselt lähtuvad investorid investeerimisotsuste langetamisel üheperioodilisest (olgu selleks siis nädal, kuu, aasta vm ajaühik) investeerimishorisondist (1), maksimeerivad ühe perioodi oodatavat kasulikkust (2), langetavad investeerimisotsuseid portfelli oodatava tulumäära ja tulumäära standardhälve baasil (3) ning on riskikartlikud (4). Markowitzi portfellimudeli kohaselt teeb investor oma valiku efektiivsete portfellide hulgast lähtudes oma suhtumisest riski. Aktivat (portfelli) nimetatakse efektiivseks, kui ükski teine aktiva (portfell) ei paku kõrgeimat oodatavat tulu samal (või madalamal) riskitasemel või madalaimat riski sama (või kõrgema) oodatava tulumäära juures.
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantsinstrumendid põhivarasse Rahandusotsuste langetamisel on määrava tähtsusega kinnipidamine ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi
ning puuduseks potentsiaalsed finantsraskused. 17. Mille poolest erineb kapitali struktuuri huvigruppide teooria ja ajastamise teooriast? Kapitali struktuuri huvigruppide teooria (Titman, 1984) • Ettevõttel on kaks suuremat huvigruppi: – Finantshuvigrupid – omanikud ja laenuandjad, kes saavad otseselt mõjutada ettevõtte kapitali struktuuri otsuseid. Nende roll mõjutab kapitali struktuuri kaudu ka ettevõtte investeerimisotsuseid. – Mittefinantshuvigrupid – kliendid, hankijad, töötajad, ühiskond, kes ei saa mõjutada ettevõtte finantseerimisotsuseid, kuid võivad saada kannatada ettevõtte raskustesse sattumisel. • Nende huvigruppide käitumine mõjutab ettevõtte kapitali struktuuri otsuseid. • Otsuste mõju on seotud agendisuhetega osapoolte vahel. Ajastamise teooria (Lucas & McDonald, 1990): • Omakapitali emiteerimise otsus sõltub aktsiaturu olukorrast:
Investeeringuprojektide läbivaatamine Investeeringute kavandamise esimene etapp seisneb projektide läbivaatamises. Ettepanekud kapitalimahutusteks võivad tulla mitmetest allikatest nii ettevõttest kui ka väljastpoolt. Strateegilised investeerimisotsused võtab vastu firma juhtkond. Strateegilised projektid on reeglina seotud tootmise laiendamisega või uute turgude vallutamisega, on ulatuslikud ja nõuavad olulisi investeeringuid. Investeerimisotsuseid langetavad ka keskastme juhid. Need võivad olla seotud seadmete asendamisega, mis ei nõua suuri kapitalimahutusi. Investeerimisprojektide läbivaatamisel pööratakse põhitähelepanu projektide tehnilistele parameetritele ning nende sobivusele. Rahavoogude arvutamine Investeeringuga seotud rahavood jagunevad 3 rühma: · esialgsed kulud ehk puhas investeering; · juurdekasvulised rahavood; · lõpetav rahavoog.
Mäletatavasti sõltub pikaajaline majanduskasv 33 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 tootmisressursside mahust (tööjõud ja kapital) ning tehnoloogilisest tasemest. Fiskaalpoliitika võib mõjutada: Ø inimeste otsuseid valiku tegemisel töötamise ja vaba aja vahel Ø säästmis- ja investeerimisotsuseid Ø uute tehnoloogiate väljatöötamist Kui on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda. Kui väheneb tööjõu pakkumine, siis mõjutab see oluliselt ka potentsiaalset SKP-d. Kõrged maksud võivad pärssida ka inimeste soovi säästa, sest teatavasti sõltub säästmine otseselt inimeste sissetulekutest. Mida kõrgem on
76 Investeeringute kulu- on hind, mis tuleb maksta investeeringute raharessursside e fondide eest, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtte omavahenditega (alternatiivkulu) või laenuressurssidega (laenukulu). Laenukulu laenu saaja poolt laenatava raha eest makstav hind, mõõdet %-na algsummast (intress) 3.1.8.2 41. Investeerimissoov. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid. Investeeringute rahaallikad. Investeeringute vajadus e investeerimissoov- tekib: 1.Ettevõtte rajamiseks (uusettevõte) 2. Olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks (võimsuse suurend, uute toodete juurtut, uute turgude vallut) 3.Ettevõtte rekonstrueerimine (olemasoleva kapitali asend kaasaegsemaga) 4.uurimis- ja teadusprojektid (uute toodete/tehn väljatöötamiseks) 5.Keskkonna kaitselised projektid (puhastusseadmed, kk sõbralik tehn väljatöötamiseks)
julgeolek jne. IR peegeldab ettevõtete otsuste laiemaid ning pikemaajalisemaid tagajärgi, mis põhinevad väga erinevatel teguritel, kuid mille eesmärgiks on väärtusloome pikemaajalise perioodi jooksul. IR võimaldab ettevõttel selgitada, millised on omavahelised seosed sisenditel, mida äritegevuses kasutatakse, et luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Selle tulemusena saab investor teha paremaid, efektiivsemaid investeerimisotsuseid, mis põhinevad täpsemal riskiplaneerimisel. 6 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma Lisaks välistele infotarbijatele suunatud aruandlusele on vajalik ettevõtte-sisese aruandluse koostamine ja arendamine. 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused Ettevõtte kui terviku majandustulemuste kujunemise jälgimiseks on vajalik teostada
aga meeldiv hoolitsus, tähelepanelikkus erinõuete osas jne) Uus globaalne keskklass ostujõu nihkumine nn BRIC riikidesse. Rahvusvahelistumine (uued turud, multikultuursus ja toode, globaalne maailma ja kohalikud väärtused ning elustiil) Rahvusvahelise turismiarengut mõjutavad tegurid: Kapital ja `turismiruumi' areng: Infrastruktuur kui turismi eeldus Tooted ja teenused pakkumine ja kvaliteet ?? Kes ja kuidas teeb investeerimisotsuseid ?? Milline on eeldatav kasumi marginaal ja tasuvusaeg ?? Milline ka kui ulatuslik on riigi/KOV roll ja reguleeriv tegevus koostöös rahvusvahelised operaatorid ning kohalikud atraktsioonideteenuste pakkujad Suurfirmad mõnes valdkonnas tervikpakkuja! Reisitööstuse' areng `Küps' reisitööstus kui reisimise peamine eeldus Pakettreiside pealetung = keskklassi massturismi alus `tailormade' retked suurema sissetulekuga ja/või erihuvidega inimestele
annaabi.ee 
