Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes “Postimees” (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Postimees"?
Erinevused eesti- ja venekeelses 
ajalehes  “ Postimees
Alina Tenitskaja
JuhendajaMerle  Loodus-Adamson
2013 
Uurimistöö eesmärk:
• Selgitada välja, milline on vahe eesti- ja 
venekeelsel ajalehel, mis oli välja antud 20. 
novembril 2012;
• Läbi viia  intervjuu  ajalehe “ Postimees ” töötajaga
• Selgitada välja, kas venekeelses ajalehes on 
samad artiklid nagu eestikeelses ajalehes;
• Kirjeldada,  millised artiklid ilmusid mõlemas 
ajalehtes;
• Kindlaks teha,  milline ajaleht on enam loetud, kas 
eesti või venekeelne .
Uurimise meetod: 
• Mõlemate ajalehtede võrdlemine;
• Tutvumine ajalehe “Postimees” ajalooga ;
• Uurimistöö ajal vestlus  ajalehe „Postimees“ 
tõlkijaga;
• Vestluse käigus detailse teabe saamine 
ajalehe „Postimees“ väljaandmisest ja selle 
töötajatest.
Töö sisaldab: 
• Mis on „Postimees“?
•   Uurimine  
• Ajalugu ja väljaselgitamine 
• Intervjuu ajalehe “Postimees” tõlkijaga
• Venekeelse „Postimehe“ populaarsus
• Fotod ja illustreeriv materjal
• Kahe ajalehe täielik võrdlus 
Lühike ülevaade:
• “Postimees” on Tartus 1886 . aastal Karl 
August Hermanni poolt asutatud eesti ajaleht. 
Leht on algselt täiesti poliitikaleht, aga 
hakkab ka teadusest ja põllutööst kirjutama.
• Ajalehel olid lisad: satiirilisa "Sädemed", 
"Lasteleht", "Tervis", "Elu”;
• Ajalehe tiraaž on praegu 63 000 kuni 64 000 
eksemplari;
• Lugejauuringute põhjal on “Postimees” üks 
populaarsemaid ajalehti eestlastest lugejate 
seas.
• Ajalehe nimetus "Postimees" taastati 1990. 
aastal;
• 7. novembrist 2005. aastal ilmub Postimehe 
venekeelne väljaanne, mille sisust umbes 
poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest 
ja teine pool on originaalmaterjal;
• 2013.aasta alguses töötab eesti toimetuses 
Postimees” üldiselt 210 inimest, vene 
toimetuses ainult 37 inimest.
Intervjuu venekeelse „Postimehe“ 
tõlkijaga:
• Intervjuu jooksul  saime  teada, et ajalehe 
väljaandmiseks peab olema tugev ettevõte, 
hea  toimetus , maksujõulised reklaamiandjad ja 
rohkearvuline lugejaskond. Ajalehe rajamiseks 
on vaja päris palju raha. Kõne all on mitusada 
tuhat eurot. Postimehe toimetuses töötab 
kokku umbes 250 inimest. Venekeelse ajalehe 
lisad ilmuvad  paar korda kuus. Täpne arv ja 
sisu sõltub suures osas reklaamiandjate 
huvist.
Märgatavad erinevused eesti- ja 
venekeelse ajalehe vahel:
• Esimene suur erinevus: eestikeelne leht on 
märgatavalt paksem  – tervelt 24 lehekülge, 
venekeelne seevastu vaid 16 lehekülge;
• Esilehe artiklid on erinevatel teemadel ;
• Venekeelses lehes puuduvad õnnitlused, 
kaastundeavaldused , male - ja mälumäng, 
anekdoodid ning ristsõna, töökuulutused.
Fotod ja il ustreeriv materjal:
• Eesti- ja venekeelses ajalehes on igal 
leheküljel vähemalt kaks reklaami. Nende 
suurus sõltub artiklist ja reklaami tähtsusest;
• Mitme artikli juures on skeem või artikli autori 
foto.
Ajaleht “Postimees” 
Kokkuvõte: 
• Uurimistöö jooksul oli  selgitatud  välja, et suurt 
populaarsust omab eestikeelne ajaleht 
Postimees“;
• Põhimärk ajalehe lugemisel on tema suur valik 
erinevaid artikleid ja kõige kõnealusemad 
probleemid Eestis;
• Tänu läbiviidud  intervjuule  saime teada, et 
ajalehe väljaandmiseks peavad olema 
maksujõulised reklaamiandjad ja 
rohkearvuline lugejaskond.
• Postimehe toimetuses töötab üle 250 inimese, 
iga neist teeb oma tööd, mis pärast  kajastub  
ajalehes;
• Paar korda kuus ilmuvad ajalehtedes lisad, 
nende arv sõltub reklaamiandjate huvist;
• Uurimistöös selgus, et eesti- ja venekeelne 
„Postimees“ erinevad üksteisest suuresti. 
Erinevusi on nii teemade valikus kui ka 
reklaamides .

Document Outline

  • Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes “Postimees”
  • Uurimistöö eesmärk:
  • Uurimise meetod: 
  • Töö sisaldab: 
  • Lühike ülevaade:
  • Slide 6
  • Intervjuu venekeelse „Postimehe“ tõlkijaga:
  • Märgatavad erinevused eesti- ja venekeelse ajalehe vahel:
  • Fotod ja illustreeriv materjal:
  • Ajaleht “Postimees” 
  • Kokkuvõte: 
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #1 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #2 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #3 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #4 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #5 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #6 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #7 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #8 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #9 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #10 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #11 Erinevused eesti- ja venekeelses ajalehes-Postimees #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alina Tenitskaja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Termin "aealeht" on fikseeritud esmakordselt 1865 Eesti Postimehes, ajakiri pisut hiljem. Kasutatud on ka mitmeid sünonüüme, nagu käimakiri, sõnumikandja, sõnumitooja. 1854-57 ilmus uudisteajakiri "Tallinna koddaniko ramat oma sõbbradele male" ­ kasutati sõna "raamat". Hermann nimetas oma ajakirju lihtsalt lehtedeks. Ajakirjanduse esimene murranguline ja aegumatu teene on maailma toomine lugeja koju. Praegu peame seda perioodika argitööks, aga ajalehe algusaegadel oli see vapustav murrang. Varasemas ajakirjanduses on välissõnumitel suur ülekaal. Kohalikud uudised levisid lähikonnas suust kõrva, enamasti ei pakkunud need ka ulatuslikumat huvi. Välissõnumid aga tõid võrdlusi, kuidas inimesed mujal elavad. Esiletõstmist väärivad just originaalsed reisikirjad. Nii et ajaleht ja ajakiri viisid meie rahva maailma. Välissõnumite esialgset ülekaalu põhjendatakse maailmapraktikas ka sellega, et

Sotsiaalteadused
UUDISTE GEOGRAAFIA
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

6 Pealkirja eesmärk on anda lühidalt ja selgelt teada uudise põhisisu. Samuti informatsiooni tegijast ja tegevusest, kellest või millest artiklis juttu tuleb. Äratada tähelepanu, kutsuda lugema. Pealkiri on lühike (5 ­ 7 sõna), seotud juhtlõiguga, aga arvestama peab, et ei tohi esineda kordumisi, sest see hakkab segama ja annab tunnistust viletsast stiilist. Kui esileheküljel on põnev pealkiri, on ajalehe läbimüük suurem. Eesti keeleõpetusest on teada, et kõige tähtsam sõna lauses on tegusõna, nii on see ka pealkirjas. Siis selgub pikemata, millega tuleb järgnevalt tegemist, tänapäeva inimesed ei viitsi ju eriti millessegi süüvida. 1.3. Uudisväärtused Iga päev juhtub maailmas palju ja kõike ei saa kirja panna ning inimestele edastada. Peab tegema valikuid, millised on tähtsaimad uudised. Siinkohal tuleb järgida mõningaid punkte, mille järgi uudiseid valitakse.

Eesti keel
Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES ­ Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................

Eesti keel
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

Põhjasõja-eelne tase. Revisjonid olid hääbuvad, st kui üks või teine mõis oli Põhjasõja-eelse taseme saavutanud, siis järgmises teda enam ei kajastatud. Liivimaal toimus esimene adramaa revisjon 1715. Järgmised: 1721-1725, 1731, 1738, 1744, 1757-58. Saaremaal: 1716, 1731, 1738, 1744, 1750, 1756. Osa revisjone on publitseeritud. Paljud on ka internetti jõudnud. Teine oluline allikagrupp on hingerevisjonid, mida peeti esimest korda siinsel alal 1782. aastal. Neid viidi läbi nii Eesti-, Liivi- kui Saaremaal. Tegemist oli ülevenemaalise revisjoniga. Peeter I võttis Vene riiki moderniseerima asudes paljuski eeskuju Rootsist. Seal oli juba 1630. aastatel sisse seatud pearahamaks, mida koguti üle riigi. Peeter I nägi, et see on hea võimalus ka tema riigi jaoks. 1725. aastal koguti Vene riigi esimene pearahamaks/hingemaks, mida maksid kõik meessoost hinged (algul 70 kopikat, pärast rohkem). Hiljem hakatati ka naisi kirja panema ning maksustama. 1782

Ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Aga siis tulevad tapetud kosilaste sugulased – Odysseus külvab nad kinkidega üle, kõigil on hea meel ja Ithakale saabub jälle rahu! 2. G.Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs Sündis Tartumaal, Võnnus. Isa koolmeister. Oli suurte vaimsete annetega lapsepõlves. Luges 4-aastaselt läbi piibli (ei tea, kas midagi aru ka sai). J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika, soomekeelne kirjandus, rahvaluule. 1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte

Kirjandus
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun