Eetikakoodeks (0)

Eetikakoodeksite analüüs
Eesti Ajakirjanduseetika koodeks
1. Ajakirjandus teenib avalikkuse őigust saada tőest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku vőimu teostamist.
Kohustuse-eetikateooriast lähtudes on see tegu hea – tee seda teistele, mida teised teeksid sulle. Kes tahaks, et talle näkku valetataks?
2. Vaba ajakirjandust, kui ta täidab kehtivaid őigusakte, ei tohi mingil moel piirata ega takistada info kogumisel ja avaldamisel.
Vooruse- eetika : See ei pruugi olla seadusevastane, kuid infot kätte saada iga hinnaga ei ole õige.
3. Ajakirjanik vastutab oma sőnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud vői eksitav informatsioon.
Tagajärje- eetika : Julged teha, julged ka vastutada.
4. Poliitilist ja majanduslikku vőimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika őigustatud. Samuti käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku vői loomingu eksponeerimisega.
Selline käitumine võib tunduda normaalne, kuid kohustuse-eetika järgi ei ole õige järjepanu pritsida mõnd inimest sopaga ajalehes .
5. Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise/edastamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande/jaama juurest. Soovitav on teatada ka, mille jaoks informatsiooni kogutakse.
Tagajärje-eetikast lähtudes on nii kõige parem. Vestluspartnerile ei pruugi teatud ajalehed meeldida poliitilistel/majanduslikel kaalutlustel ja tal on õigus intervjuule EI öelda, kui ta peaks seda tahtma .
6. Ajakirjanik ei vői kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu vőimalikke tagajärgi.
Tagajärje-eetika: Nii on eetikakoodeksis kirjas, kuid kahtlen, et enamus ajakirjanikke sellest lähtub.
7. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal pőhinegu tőestataval ja tőenditega tagatud faktilisel informatsioonil .
Vooruse-eetika: Vahetevahel mõnda lehte lugedes ei saa küll aru, kas sa loed uudist või siis mingit jura , mille keegi on välja mõelnud. Ma küll eriti õnnelik poleks, kui ma loeks uudise pähe ennustusi ning siis sellest sõpradele rääkima läheks.
8. Vanemate vaidlusi laste hooldusküsimuste üle üldjuhul ei kajastata.
Kohustuse-eetika: Nii kaitseb kõiki osapooli, sellist asja pole vaja avalikkusel teada.
9. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese őiguse privaatsusele.
Tagajärje-eetika: Poliitikute puhul võib isegi see punkt paika pidada, avalikkus peab saama teada tõde asjade kohta, mis võivad mõjutada näiteks valimisi.
10. Kui kellegi kohta avaldatakse tősiseid süüdistusi, tuleks talle vőimaluse korral pakkuda kommentaari vőimalust samas numbris vői saates.
Vooruse-eetika: Kõik peavad saama õiguse ennast kaitsta, kas süüdistused peavad siis paika või mitte.
Need 10 punkti on koodeksist juhuslikult valitud, need pole ainukesed punktid ajakirjanduseetika koodeksis. Sellest lähtuvalt ka järjekorranumbrid ei pea paika.
Vabandan, et nii hilja ära saadan.