Karl Martin Sinijärv (3)

Karl Martin Sinijärv
Elulugu ja looming

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Minu uurimustöö peategelaseks on Karl Martin Sinijärv. Valisin just tema, sest olin kaudselt ta nime kuskilt kuulnud , kuid temast endast ja ta luulest ei teadnud ma midagi. Siiski hiljem, kui ma juba natuke informatsiooni tema kohta olin kogunud , viisin ma lõpuks ka nime tema näoga kokku. Siis hakkas juba meenuma, et olen teda kord telekas näinud ja samuti ta nime ajakirjas kohanud. Arvan, et tegin õige valiku valides just tema luule oma töö aluseks, kuna Karl Martin Sinijärve näol on tegemist väga värvika ja mitmekülgse inimesega. Ta on eesti luuletaja, ajakirjanik ja saatejuht . Ta on avaldanud ka mitmeid arvustusi, raamatututvustusi ning kokanduskommentaare. Töö käigus proovin lugejale kirjeldada tema elu ja anda ka ülevaate tema teostest ning luuletustest. Raamatute saamisega oli mul natuke raskusi, kuna raamatukogudes neid saada polnud, ainult mõnda üksikut. Ühtegi tema isiklikku luulekogu ei õnnestunidki mul saada, kuid lugesin teoseid, kus oli lisaks Karl Martin Sinijärvele veel paljud teisedki luuletajad oma loomingu kirja pannud . Samuti leidsin ma Internetist mitu tema luuletust. Vaatasin ka Sinijärve juhitud kultuurisaadet OP!, et temast endast rohkem teada saada. 3
3
Elulugu 4
Luule 5
Teosed ja luuletused 7
Luule analüüs 10
Intervjuu 13
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16
Kasutatud internetiallikad 16

Sissejuhatus

Minu uurimustöö peategelaseks on Karl Martin Sinijärv. Valisin just tema, sest olin kaudselt ta nime kuskilt kuulnud, kuid temast endast ja ta luulest ei teadnud ma midagi. Siiski hiljem, kui ma juba natuke informatsiooni tema kohta olin kogunud, viisin ma lõpuks ka nime tema näoga kokku. Siis hakkas juba meenuma, et olen teda kord telekas näinud ja samuti ta nime ajakirjas kohanud. Arvan, et tegin õige valiku valides just tema luule oma töö aluseks, kuna Karl Martin Sinijärve näol on tegemist väga värvika ja mitmekülgse inimesega. Ta on eesti luuletaja, ajakirjanik ja saatejuht. Ta on avaldanud ka mitmeid arvustusi, raamatututvustusi ning kokanduskommentaare. Töö käigus proovin lugejale kirjeldada tema elu ja anda ka ülevaate tema teostest ning luuletustest. Raamatute saamisega oli mul natuke raskusi, kuna raamatukogudes neid saada polnud, ainult mõnda üksikut. Ühtegi tema isiklikku luulekogu ei õnnestunidki mul saada, kuid lugesin teoseid, kus oli lisaks Karl Martin Sinijärvele veel paljud teisedki luuletajad oma loomingu kirja pannud. Samuti leidsin ma Internetist mitu tema luuletust. Vaatasin ka Sinijärve juhitud kultuurisaadet OP!, et temast endast rohkem teada saada.

Elulugu

Karl Martin Sinijärv on eesti ajakirjanik, luuletaja, kolumnist , kokanduskommentaator ja saatejuht. Ta sündis 4. juunil 1941. Aastal Tallinas. Tema vanemad on Riivo Sinijärv ja Lili-Mai Sinijärv. Isa töötas keemikuna ja ema raamatukogutöötajana. Siniärve vanaisa aga on kuulus luuletaja Erni Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti õppis ta seal ka inglise filoloogiat ja õigusteadust. 1988 aastal töötas Karl Martin Sinijärv arendusfirmas „ Urania ", aasta hiljem ajakirja „Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl „Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast „ Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes „Pühapäevaleht“ ja „Õhtuleht“. Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 ka reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Ta on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht, mida ta juhib juba 8ndat hooaega . Lisaks luuletamisele, reklaamide kirjutamise ja saatejuhtimisele tegeleb Sinijärv ka kokandusega.
Aastal 2002 pälvis Sinijärv raamatu „Artuart&39” eest Eesti Kultuurikapitali luulepreemia.

Luule

Karl Martin Sinijärvel on kokku ilmunud kaheksa luulekogu, lisaks veel mitu ühisteost. Sinijärve loomingul on kaks poolust - ühelt poolt ekstravagantsed keeleeksperimendid ja sürrealismi kalduvad luuletused (nt "Salatanze ruumityhi", "Soome-ugri rahvatants ") ning teiselt poolt tundlikud ja lüürilised tekstid, mis üllatavad oma sõnatäpsuse ja intensiivsusega ("Sa palveta sel ööl ka minu eest"). Ta tuli kirjandusse üsna noorelt luulekoguga “ Kolmring ”(1989), mil ta oli vaid 17. aastane, sellele järgnesid “Vari ja viisnurk” (1991) ning “SürWay”(1992). Veel on lisandunud “Neli sada keelt”(1997) ning “Towntown&28”(1999). “Neli sada keelt” teeb oma kujunduses kummarduse Eesti futurismi ajaloole. Sinijärve loomingut- eriti kolme esimest kogu- iseloomustavadki pidevad suhted sajandialguse avangardsete vooludega: futurismiga, dadaismiga, sürrealismiga, ( hilis )ekspressionismiga. Karl Martin Sinijärve esikraamatut nimetada "eelõitsenguks", sest enamik luuletusi on kirjutatud 13-16 aasta vanuselt. Nii tundub selles esimeses kogus veel küllalt palju poosi ja lõbu sõnadest ja lõbu nende sõnade liigutamisest. Sinijärve maailm selles esimeses kogus ongi sõnade maailm, ka tüdrukut võrdleb ta sõnadega, tekstiga . Aga romantilistest mõtetest ei pääse temagi, unistustest armastuse ja vaimukõrguste järele ja muust noorele luuletajale iseloomulikust. Sinijärve voorus oma esimeste kogude ilmumise ajal oli just pidev areng, pidev avaliolek ja uue väljapaiskamine. Ta muutus ise tohutu kiirusega ja sama kiiresti muutusid tekstidki. Intensiivsemaks ja virtuooslikumaks ennekõike. Tal ei puudu traditsiooniline uusromantiline stiilikiht, mis avaldub eeskätt tundelüürikana. Tema “sinijärvelikes” luuletustes põimuvad erinevad stiilikihid: ajalooline keeleuuendus , autori uusmoodustised, kõnekeel, paatoslik retoonika jne. Ka võiks viidata veel Sinijärve puhul tema suhtele angloameerika kultuuriga ja hard rockiga. Sinijärv on üks neid, kelle puhul see mõju on olnud vaieldamatu. Lisaks vihjelistele tsitaatsõnadele, siia-sinna sisselipsavatele ingliskeelsetele lausejuppidele, on Sinijärve luulel teatud mõttes ka sarnane tonaalsus omaaegsete parimate rockibändidega. "Varjus ja viisnurgas" on Sinijärv avaldanud kauneid ja hardaid armastusluuletusi, aga samas ka indiviidi ja ühiskonna suhet lahkavaid värsse. Indiviidi tõstab Sinijärv ühiskonnast kõrgemale, sootsiumi ja isiku vahekord tema meelest saabki olla vaid eitus. Armastusluuletustes on Sinijärv aga romantik , trubaduur, kelle lauludesse lõikuvad ka enesepiitsutajalikud masohhistlikud meeleolud. Sinijärv leiab, et ilu ja kunst sünnib läbi patu . Peab olema vaev ja ahastus , et põrgut kogenuna tõusta puhastunult taevasse.
Tema luules ei ole rahu, on igatsus rahu järele. Sellest suurem on aga igatsus vabaduse järele. Ja tegelikult on see vabadus Sinijärves endas olemas, see on tema sees, ta peab lihtsalt ergutama seda välja tulema .

Teosed ja luuletused

• 
  

Karl Martin Sinijärv on loonud 8 isiklikku luulekogu:

• 
  
• "Kolmring", luulekogu (1989)
  
• "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991)
  
• "Sürway", luulekogu (1992)
  
• "Neli sada keelt", luulekogu (1997)
  
• "Poissmehe kokaraamat", (2000)
  
• "Towntown & 28", luulekogu (2000)
  
• "Artutart ja 39", luulekogu (2002)
  
• "Kaamose kiuste", luulekogu (2004)
  

Luule näiteid:
Mööda nöörist käid
sa teral vahedal ja lõikumist ei toimu.
Siis vääratad.
Ei terast miskit sul, ei haljast traadist.
Üks(hukkumine)puha.
Sa naeratad.
Kurva kõnekaardi
väsind taskutorru
paneb inimene
kaubamaja ees.
Ostab lille, võtab takso ,
reedelumi tik-tak sureb poriks.
Kardinad on ees.
Väljavaade
mäherdune
Kardinad on ees.
Rõõm tegemata töödest:
kurbus kõigest, mis kaelas
ja udune tulevik.
Tehtud asjade muhelus:
lõuatäis naeru
ja kahjum .
Vaatan merd,
heidan pilku laintele.
Ambivalentselt.
Miks?
Kuradi hüva meri ju.
Tuhka ja teemante
kaubastaksime küll.
Aga enam ei jõua.
Ka ma ei.
Loen märkmepaberitelt
üsnagi mõttetuid sõnu.
Loen välja, et elasin
vägagi mõttetut elu.
Enam ei loe.
Miski vist.
Mäe peal
muheleb mees.
Kolm minutit hiljem
enam ei muhele.
Suusad : x taalrit.
Kirst : y lepalehte.
Nutavad päranduse pärast.
[K. M. Sinijärv, Looming 9, 2003]

Luule analüüs

leevikesed
leevikesed
leevikesed
leevikesed
leevikesed
leevikesed
leevikesed
leevikesed
leevikesed
leevikesed
leevikesed
leevikesed
uh!
See on minu jaoks kõige kummalisem ja hämmastavapanevaim luuletus , mida ma lugenud olen. Kuid mulle meeldib see, sest sellel on oma stiil ja samas ka see meeldib mulle, et see pole “tavaline” luuletus. Karl Martin Sinijärv on julgenud eksperimenteerida ning on selle tulemusel kirjutanud väga lihtsa aga samas hea luuletuse , mis justkui polekst tegelikult luuletus, vaid ühe sõna pidev kordamine. Minu jaoks on see väga julge ja geniaalne lähenemine luulele.
laske ometi nõukogude luulel
õitseda
siis ta ju närtsib
kiiremini
Kuigi luuletus ise on lühike on sellel üsna mõtlemapanev sisu. Selle luuletuse mõte on, et nõukogude- meelsel luulel tuleks lasta areneda nii palju ja nii kaugele, et peale peaks tulema uus loominguline suund või siis ulatuslikud muutused. Nõukogude luule aeg saab lihtsalt otsa.
ma kardan põldu mida mu lei ole
ma karjun metsa mis on minult viidud
ma röögin rabasse ja ulun soosse
ma mandun tasa kuigi see ei ole tõsi
ma olen tõsi aga see on mandumine
ma lähen ära aga olen väga siin
ma karjun aga mul ei ole karja
ning ma ei karju ühel õhtul õhku
ei jätku õhku ega jätku raha
ma kisan taskurätikuid puruks siia inetusse öösse
ja vaikin verininal linn kui miskit nõuab
ma võtan sambla ma ei pane teda tasku
ma korjan seened aga ma ei anna ära
ma lasen karu ma kasvatan ta pojad
ma lasen jänese ent mul on juba müts
maa võtab minu ja maa annab mulle
ma võtan maa ma võtan oma maa
ma aevan keldrimüürid üles ma kaevan kaua
ma kaevan lihtsalt ühe augu ning ma kordan
Oma Tegu
ma kaevan kaevu kaevan kivi välja
kaevan kole suured käigud ma
viskan õngekonksu pilve taha saan saagiks taevasäga
ma heidan sakkishambus lingu umber kuiva männisalu
ja kütan oma ahjud suisa hulluks tollega
ma olen hoopis parem kui ma olin üleeile näiteks
ma tulen homme jälle ning see lõbu algab algusest
ma väsin harva aga kui siis kapitaalselt
ma nurun pelgu oma armsa naise kaisust
ja kui homme maailm on veel veidi alles
siis tean et tegin õigesti
Luuletusest sain ma aru nii, et inimese ja maailma vahel on teatud sümbioos. Mõnikord annab inimene maailmale ka midagi vastu, aga tihti saab maa ainult kahju. See tegutsemine annab inimesele jõudu ja julgust edasi tegutseda ning tekib omakasupüüdlus ning muu, mis tekkinud sümbioosi rikuvad. Inimene tahab kõike ja kõiki ning kui järgmisel hetkel näeb, et see ei tee loodusele /maale midagi halba, tahab ta aina rohkem ja rohkem.

Intervjuu

KARL MARTIN SINIJÄRV, kultuurihuvilise jaoks oled end aastaid kinnitanud saate "OP!" eest- ja vaheltkõnelejaks. Mis ametinimi sulle endale sobivaim tunduks?

Kirjuta õige - telepeletis.


Üsna värskelt kõlav saatejuhi alamliik. Sind selle saate jooksul jälgides jääb ka mulje, et käid oma kaameraesise kostüümivalikuga sama julgelt ringi kui su enda väljamõeldud ametinimi on.

Ega ma seal nüüd teab mis eriliselt ka välja ei näe. Kui sa kunagist punast ülikonda silmas pead, siis seda pole ma ammu selga saanud, pealegi paistab punane värv kaameras hea välja. 

Võiks ju enesele kuldse ülikonna tellida, aga välja näeb ikka nagu beež. Ja oranži-mustakirju rahvariide vest on ju ka üks tore riidetükk. Aga ega ma nende riiete peale mingit suurt rõhku ka ei pane. Saatetegemisel ju see ka tähtis, kus parajasti võte käib või kust ise parasjagu tulen.

Ise sa saates kedagi ei küsitle, saatesüüdlastega juttu ei aja. Juhatad lihtsalt sisse... 

...vahel vahele ja välja ka.

On see sinu püstitatud printsiip?

Ei ole, aga selle saate puhul on kombeks, et intervjuudes intervjueerijat ei näidata. Inimesed ise räägivad. Erandeid on olnud, aga need on erandeiks ka jäänud.


Kui palju sul sõnaõigust on lõikude valimisel?

Õigust on täiesti piisavalt, aga eks saate panevad enamjaolt kokku toimetajad . Kui mulle jääb miskit põnevat silma, ega ma siis seda ka vaka all hoia. Teinekord juhtubki, et kirjutatakse mujalt ja otse mulle, siis põrgatan asjakese toimetajatele edasi. Ja nii see läheb, kui asi vähegi väärtuslik tundub.


Oled saates ainuke telepoolne ülesastuja. Toimetamise rasket tööd teevad samas ju hoopis teised - Marina Mälk, Joonas Hellermaa ja laias laastus kogu brigaad . Lihtvaatajale jääb mõnikord mulje, et sina oledki asja A ja O.

Alati jätabki n-ö vapiloom või topis või käilakoletis mulje, justkui see olekski tema saade. Tegelikult on saatel taga tubli kümmekond tegijat, kelle kõigi koostöös see asjake sünnib ja sestap see nii hea välja näebki, et igaüks teeb hästi oma tööd ja tunneb oma asja.

Mitu aastat ise saatega "OP!" oled seotud olnud?

Läheb seitsmes hooaeg.


Kas võtsid pakkumise seitse aastat tagasi hea meelega vastu?

Mulle sümpatiseeris too asjake, et iga saade, õigemini minu osalus võetakse ise kohas üles. Kindlasti ei oleks tahtnud ma mingit stuudiosaadet teha. Seal on prožektorid, grimm ja muu säärane ebameeldivus. Kokku on olnud põnev aeg. Olen teinud pealt kahe- ja poolesaja saate, see tähendab ju, et on käidud pealt kahe- ja poolesajas paigas...


Paigad valid sina?

Ei, küll aga soovitan, kui mõni põnev paik silma jääb. Ega neid inimesi polegi nii palju, kes sedavõrd selle seitsme aasta sees nii paljudes uutes ehitistes käinud on.


Kas sinu jutud tulevad su enda sulest?

Jah.


Õpid pähe või on tahvlike kaamera kõrval?

Eks mul ole küll haugi mälu ja spanjeli keskendumisvõime, aga tahvlikest kaamera kõrval ma küll kunagi kasutanud pole. 
Uudistesaadetes paistab ju see mahalugemine kohe ära. 

Mina püüan ikka otsa vaadata. Need väikesed lõigud üritan selleks hetkeks pähe ajada. Puterdamist tuleb teinekord ette, uuesti ülesvõtmist samuti.


Kui ettepaneku vastu võtsid, olid lihtsalt literaat. Vahepeal tuli üks raske amet vastu võtta. Pead endiselt edasi ka Eesti Kirjanike Liidu esimehe ametit.

Pean jah.


Hakkas raskem ka?

Ses mõttes mitte. Ameteid on ju ennegi olnud. Küll sai vahepeal saate kõrvalt reklaamibüroos tööd tehtud, lisaks veel kahele ajakirjale toidujuttusid - oli vaat et hullemgi. Natuke tuli koomale tõmmata.


Eestis said eelkõige tuntuks mitte kui saate "OP!" juht või kirjanike esindaja, pigem kui luuletaja. Palju jõudu sinnakanti veel jätkub?

Ikka jätkub. Olen viimastel aastatel ajakirjades päris tihedasti avaldunud. Äsja tuli meil üks ühine raamatuke kolme peale välja koos Jürgen Rooste ja Asko Künnapiga.


Millal kõige värskem luulelapsuke sündis?

Selle aasta sees pole veel jõudnud. Eelmise aasta lõpul sai üht-teist tehtud.


Ega ei taha mu tülitamise lõpetuseks midagi värsket ja lühidat ette kanda?

Oh! Enam-vähem viimane, mille kirjutasin , oli jõululaupäeval, et antaks ikka pakikene kätte. See võis olla näiteks selline:

Ma tulen taevast ülevalt,
häid sõnumeid toon teile sealt...


Hmh! Olgu, tundub kuidagi tuttav olevat.

See läheb edasi!
-------------------------------------------------------------------------------------------------------
See oli intervjuu Karl Martin Sinijärvega. Küsimusi esitas Jüri Aarma.
Intervjuud oli väga põnev lugeda ja mu arvamus temast, kui isiksusest muutus tänu sellele intervjuule positiivsemaks. Tema vastused olid humoorikad kuid samas ka sisutihedad, s.t et küsimustele vastas Sinijärv ausalt ja üsna otsekoheselt .

Kokkuvõte

Karl Martin Sinijärv on väga mitmekülgne ja andekas inimene. Ta jõuab teha tegeleda mitme erineva asjaga: luuletamisega, ajakirjandusega, saate juhtimisega, kokanduskommentaaride kirjutamisega ja paljude muude hobidega. Sinijärvel on ilmunud 8 isiklikku luulekogu ja koos teiste autoritega mitmeid ühiskogumikke. Tema looming on väga julge ja omapärane ning ja ei karda katsetada uusi kujundeid luules. Just Karl Martin Sinijärv on üks nendest kirjanikest , kes on aidanud kaasa murrangule eesti luules 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses. Ma arvan, et ta on kirjandusele palju juurde andnud ning toonud luulesse ka mitmeid uuendusi. Tema luule teemad on väga erinevad ja ta on kirjutanud oma kirjutisi kõigest ja kõigist. Aasta- aastalt on Sinijärve luule muutunud küpsemaks ning luule teemad on länud “täiskasvanulikumaks”. Tema luule on minu jaoks väga paeluv ning samas ka mõtlema panev. Mitmed tema luuletused on humoorikad ja iroonilised, mis muudavad lugemise eriti põnevaks minu jaoks.
Enne uurimustöö tegema hakkamist ei teadnud ma Karl Martin Sinijärve kohta midagi, veel vähem teadsin ma tema luule kohta. Nüüd, kui olen tutvunud tema elulooga ja teostega, arvan, et ta on väga põnev isiksus. Samuti olen nüüd tutvunud tema luulega ning proovin endale hankida kõik tema luulekogud, sest need luuletused, mida lugenud olen, on väga huvitavad ja humoorikad olnud.

Kasutatud kirjandus

“Eesti kirjanduslugu ” Koolibri, 2001
“Varjatud ilus haigus” Eesti Kostabi Selts, 2000
“KünnapRoosteSinijärv”, Näo Kirik , 2008

Kasutatud internetiallikad

http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/viires2.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv
http://etv.err.ee/?0538899
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karlkuusik.ht m
http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html