"Hallituse mõju inimorganismile" (0)

Noarootsi Gümnaasium
Hallituse mõju inimorganismile
Uurimistöö
Teele Meister & Marit Iila
10.I klass
Juhendaja
Õp Kadi Kivilo
Noarootsi 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Mis on Hallitus ? 4
Hallituse mõju inimorganismile 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 7
Lisad 8
Pildid Noarootsi kooli ühiselamutes leiduvatest hallitustest: 8
Küsitlus Noarootsi koolis elevate õpilaste seas: 9
Tabel. Kastepunkti temperatuur konstruktsiooni pinnal sõltuvalt ruumi temperatuurist ja õhuniiskuse sisaldusest 10
2

Sissejuhatus

Idee hallitusest tekkis, kui käisin sõbranna ühiselamus ning nägin hallitust laes. Töö eesmark on teada saada kas kooli ühiselamutes levib palju hallitust ning kas see võib osutuda ohtlikuks õpilase organismile.
Ülesandeks püstitasime endale uurida välja, palju leidub kooli ühiselamutes hallitust, mis see hallitus endast üldse kujutab ning kas sellises keskonnas viibimine võib tekitada probleeme õpilaste organismile.
Eesmark on anda teada õpilastele millises keskkonnas nad viibivad, mis neid ohustab ja kuidas ning kui see hallitus osutub ohtlikuks, mille me soovime uurimise käigus teada saada, siis otsime ka võimalusi kuidas sellest jagu saada ning kellega tuleks kontakteeruda sellel alal.
Töö hüpoteesiks on: „ Hallitus Noarootsi kooli ühiselamustes kahjustab inimorganismi”. Seda hakkame me tõestama, uurides välja erinevaid korterites leiduvaid hallitusi ning nende mõjust inimesele.
Uurimus põhineb internetist leitud materjalile, küsitlusele, mis viidi läbi kooli õpilaste seas ning intervjuule.
Internetist otsime materjali erinevate korterites leiduva hallituste kohta, nende mõjust ning tekkest. Otsime välja kuidas hallitus hakkab tekkima (soodsad tingimused tekke jaoks jne.) ning kuidas on võimalik ka seda ennetada ja sellest lahti saada.
Küsitlus viiakse läbi kooli õpilaste seas, kes peavad andma vastuseid küsimustele, et kas leidub hallitust ning kas sellest on tekkinud ka tervisehädasid.
Intervjuu põhineb eksperdi arvamusel ning tema teamistel sellel alal. Eesmark intervjuuga on saada täpsemalt ning lihtsamalt sõnastatud infot hallituse kohta ning selle ohtudest tervisele.
Ülesehituselt esmalt toome välja, et mis see hallitus on, edasine info on juba selle mõjudest ning ohtudest ning siis anname teada ka hallituse algtekke põhjustest, ennetamis ja eemaldamis võimalustest.
3

Mis on Hallitus?

Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks soodsal pinnasel. Seente elutegevuseks on vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur, neid iseloomustab nende vahetu kontakt toitaineallikaga, st et nad elavad otse toitaine peal või sees. Hallitusseened on toitainete suhtes väga vähe valivad, nad võivad isegi toituda veepiisas leiduvast orgaanilisest ainest.
Hallitusseened on osa suurest seenerigist. Hallitusseened toodavad paljunemiseks eoseid, mis kontaktis nahaga ja sissehingamisel tekitab ärritus- ning allergianähtusid.
Siseruumides võib hallitus kasvada kõikjal, enamasti satuvad eosed satuvad majja lahtise ukse või akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. soodsale pinnale (pidevalt niiskuv sein, torude lekkekohad jne) sattuv eos hakkab kasvama ning arenema, sellele suureks abiks on vähesest õhu liikumisest tekkinud püsiv ja kõrge õhuniiskus.
Paljud ehitusmaterjalid sisaldavad juba ise vajalikke orgaanilisi aineid hallituse arengu jaoks (näiteks on märg tselluloosi sisaldav materjal, papp , kipsplaadid ja puit teatud hallitusseentele eriti sobivaks kasvulavaks). Materjalidel nagu kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet , isolatsioonimaterjalid, seinapaneelid, vaibad, tekstiil , polster jm, võib hallitus sobiva niiskusega samuti kasvama hakata tänu nende materjalide pinnale sadenenud orgaanilisele ainele. Seega on hallituskahjustuse objektideks ka need materjalid, mis orgaanilisi aineid ise üldse ei sisalda. Hallitused võivad tekkida ka halvasti paigutatud akendest, umbest kanalisatsioonist ja rikkis pesumasin või muu vett tarvitav majapidamismasin mis laseb vett põrandale ning sealt edasi seinapragudesse.
Enimlevinud hallitusseened hoonetes on kerahallik (Aspergillus), pintselhallik (Penicillium), Cladosporium , „Must hallitus” Stachybotrys chartarum (atra).
Eestis ei ole paika pandud kindlaid norme hallitusseente sisaldususe kohta ruumiõhus ning puudub ka täpne hallitusest tingitud tervisehädade diagnoosimine.
4

Hallituse mõju inimorganismile

Nii nagu toit ja vesi, mida me tarbime, mõjutab meie organismi majades ja korterites leidub hallitus, mis toodab eoseid mida me õhust sisse hingame. Kolmandik laste allergiate tekitajateks on hallitusseente eosed õhus, mis suurtes kogustes võib tekitada tõsiseid tervishädasid. Mõned hallitusseened eritavad mürgiseid toksiine ja see teeb nad inimorganismile eriti ohtlikuks.
Hallitusest tingitud ärritusnähud avalduvad peavaluna, kinnise ninaga, süljevooluga kui ka oksendamisega. Tervisehädadeks on väsimus, peavalu, pidev nohu ja köha, palavikuhood, silmade, kurgu ja naha ärritus, sage kopsu-, põskkoopa- või keskkõrvapõletik, allergia ja astma. Tervisehädasid võib jaotada nelja gruppi, milleks on allergia, infektsioon, ärritusnähud ja toksikoos . Hallitusnähud haaravad kõige sagedamini nahka, silmi ja kopse ning harvemini teisi organeid. Õhus leiduvad seente eosed, mis sisaldavad alkohole, aldehüüde või happemolekule ärritavad inimese silmade ja kurgu limaskesti, selle tõttu võivad tekkida erinevad reaktsioonid nagu hinge kinnijäämine, ebamugavustunne, sügelus, judainad nahal ning põletav tunne. Raskemade ärritusnähtude korral võivad tekkida ka tajuhäired, limaskestade turse , silelihaste krambid , veresoonte seinte ahenemine ning tulemuseks on tähelepanu nõrgenemine, desorientatsioon, peapööritus, reflekside aeglustumine jt nähud.
5

Kokkuvõte

Meie uurimistöö eesmargiks oli välja uurida, et kas hallitus Noarootsi kooli ühiselamutes võib osutuda ohtlikuks seal viibivale isikule. Töö koostamiseks otsisime informatsiooni erinevatelt interneti lehekülgedelt ning tegime kooli ühiselamustes elevate õpilaste seas küsitluse.
Tööst järeldasin, et korterites leiduvad hallitused ei osuta otsest ohtu õpilastele kui juhuslikult seda hallitust ei leidu suurtes kogustes. Halvaks uudiseks osutus see, et Eestis puudub kindel norm hallituse sisalduse kohta õhus ning puudub ka kindel diagnoos tervisehädade puhul.
Hüpotees, milleks oli “ Hallitus Noarootsi kooli ühiselamutes kahjustab inimorganismi”, ei leidnud täielikku alust ning seega see hallitus, mis leidub nendes ühiselamutes, ei kahjusta inimorganismi, aga endiselt tuleks tegeleda halituse likvideerimisega, et seda ei tekiks liiga palju ja et see ei hakkaks ohustama õpilasi, kes viibivad selles keskkonnas.
6

Kasutatud kirjandus

http://www.tervisekaitse.ee/documents/elukeskkond/Hallitus.pdf

http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/2001/5_2001/kallavus.ht m

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=2501/new_eri_artiklid_250111

http://www.soojusaudit.ee/infrapuna-termograafia/81-kui-suur-tuleks-hoida-korterite-temperatuur-ja-suhteline-niiskus-et-ei-tekiks-hallitust

http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=23&go=leht&article_id=249

http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=12346

http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/artikkel_hallitus.pdf
7

Lisad

Pildid Noarootsi kooli ühiselamutes leiduvatest hallitustest:

8

Küsitlus Noarootsi koolis elevate õpilaste seas:

Küsimused:

Kas Teil leidub korteris hallitust?

Kus leidub hallitust? (Kui on)

Kas hallitusest on tingitud mingeid haigusnähte?
Tulemused kõikide ühiselamute kohta:

Ühiselamuid kokku 22. Hallitus- 12 ühiselamut. Hallitus puudub- 10 ühiselamut

Puuduvad haigusnähud kõikides ühiselamutes.
9

Tabel. Kastepunkti temperatuur konstruktsiooni pinnal sõltuvalt ruumi temperatuurist ja õhuniiskuse sisaldusest

Hallitus tekib enamasti majades ja korterites külmale seinale niiskuse tõttu, mis sõltub kolmest tegurist milleks on pinna ja õhu temperatuur ning suhteline niiskus ning mida kõrgem on õhu suhteline niiskus ning õhutemperatuur, seda kõrgema pinnatemperatuuri korral tekib seintele kondensvesi, mis soodustab hallituse teket.
Õhu temperatuuri, suhtelise niiskuse ja vee kondenseerumise seost temperatuuri vahel näitab järgnev tabel:
10