moodustasid 31 inimest, kes kas on aktiivsed või endised Soberistas liikmed, valdav enamus (25) neist naised vanuses 45-64, 7 neist tarvitab alkoholi edasi, ülejäänud on erinevates alkoholisõltuvusest vabanemise staadiumites. Andmeid analüüsiti konstruktivismi teooriast lähtudes, mis rõhutab uurijate rolli olulisust suhtlusel uurimisobjektidega, ja tähendab et andmeanalüüs kujuneb välja uurimisobjektidega suhtlemisel ja/või asjakohase kirjanduse uurimisel. Andmete analüüs algas intervjuudest enim läbikäinud teemade identifitseerimisega, kust koorus välja ka uurimisaluste inimest erinevate minapiltide tekkimise hüpotees. Mulle tundus et kasutati juhtumiülest ehk horisontaalset analüüsi kuna vaadeldi samal ajal mitut analüüsitavat intervjuud ja koguti kokku kõik konkreetse teema kohta käivad tekstiosad ning võrreldi selle teema käsitlemist kõigi kogutud intervjuude lõikes. Uurijad identifitseerisid Soberistase külastajate uurimisobjektide - erinevad
timo ja eeva olid väga lähedased, vaatamata sellele, et timo tembeldati hulluks .eeva suutis kõigile raskustele vastu pida.a · hispaanias läbi viidud uurngu kohaselt on internetiseerunud noored palju sotsiaalsemad oma eakaaslastest, kes ei kasuta ohtralt internetti. interneti aktiivselt kasutatavatel noortel on rohkem sõpru ning nad on enim huvitatud ka poliitikast. uuringu kohaselt intervjueeriti 55 000 inimest, kusjuures üle poolte intervjuudest tehti võrgus. · elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. belinski · siiski jääb elu kõigi aegade suuremaks aardeks. euripides · kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat. einstein · me sõdime selleks, et elada rahus. Aristoteles Inimene ja inimsuhted · ,,Kaheldes jõutakse tõeni..." Cicero · ,,Põrgu, see on teised." Sartre · ,,Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb?" Barbara Mandarell · ,,Õnn sõltub meist endist
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Contra Margus Konnula (Referaat) Autor: Mart Toots Tartu 2008 Sisukord · Elulugu · Looming · Teosed · Auhinnad · Contra lauseid intervjuudest · ,,Mulgi neiu" ja ,,Rahvuslind" · Kasutatud allikad Elulugu Contra on sündinud sündinud 22. märtsil 1974, Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele
kvaliteetmeedias. Kollase meediaga on paraku nii, et kui annad talle sõrme, võtab terve käe. Samas meediatangot tantsitakse kahekesi, nagu Raul Rebane on väga tabavalt öelnud. Samuti ei ole keegi sundinud Evelyn Seppa oma ilunippidest rääkima ja seda rumalust, mis Andres Anvelti tantsusaates lausus, pole sobilik kirjutada. Meedia ei ole süüdi poliitikute maine langemises. Selles on süüdi nende liigne edevus, kerglus ja mõtlematus. Neil on võimalus keelduda igasugustest intervjuudest ning kergsaadetes osalemisest. Muidugi meedia annab poliitikutele suurepärase võimaluse ennast tutvustada tavakodanikele, kuid tutvustamiskanalit tuleb väga hoolikalt valida. Üks vale otsus võib muuta nii palju ning teekond peateele tagasi on pikk ja vaevarikas, vahest isegi võimatu.
Paraku on meedia tihti esimene koht, kus inimeste üle kohut mõistetakse ning tihti annab meedia inimestele vale hinnangu, rikkudes sellega nende reputatsioone. Hea näide sellest on USAs laineid löönud uudis, kus teatati, et üks kuulsamaid ameerika jalgpalli mängijaid Ben Roethlisberger vägistas baaris ühe tüdruku. Ajakirjandus sai sellest haisu ninna, sest tüdruk rääkis sellest oma sõbrannale, kes sellest ajakirjanikke teavitas. Tüdruk ise keeldus intervjuudest ning pärast põhjalikku uurimist ei esitanud politsei isegi süüdistust. Asi kohtusse ei läinud, kuid jalgpalluri reputatsioon on rikutud ning ta sai samuti ajutise mängukeelu. Meediavabadusel on mitmeid häid külgi, kuid tihti unustatakse selle halvad pooled. Ajakirjandus peaks olema ettevaatlikum sellega, mida ta kirjutab, sest intrigeerivad uudised levivad kui kulutuli. Juhul kui jutt ei põhine kindlatel faktidel vaid
Grapsi masendus suurenes üha. Viimased aastad Uue aastatuhande alguses esines Graps Hansapanga pensionifondi reklaamis. Kahjuks ei olnud tema reaalne elu pooltki nii lilleline, kui näidatud reklaamis. Samal 2002. aastal ilmus ka 3CD kogumik sarjast "Eesti kullafond". Kuid Graps ei tahtnud alla anda ning hoolimata suurtest terviseprobleemidest andis 2003. aastal välja bluusihõngulise albumi "Rajalt maas", mis jäigi talle viimaseks. Ühes oma viimastest intervjuudest kuu aega enne lõplikku areenilt lahkumist lubas Graps veel tol ja ka järgneval aastal minna kontserttuuridele Venemaale, kus on senini inimesed, kes tema muusikat hindavad. Kuid 17. mail 2004 suri Gunnar Graps 52-aastasena südamerabandusse. Tänapäev Nagu paljusid muusikuid, mälestati ka Grapsi postuumselt väärikalt. Esimesel surma-aastapäeval paigutati Graps esimese inimesena Rock Café Rocki Hall of Fame'ile. Lisaks sellele
vaenulikule residendile (kes nende üllatuseks osutub presidendiks) ja värsse deklameerivate majahiirte sõjakäik inimeste terrori vastu (liidus arvutihiir Mousega). Tegelaste nimed on laenatud Contra tutvusringkonnast, kuid reaalsed prototüübid on väidetavalt olnud vaid hiirtel. Lastele on ilmunud veel mõned absurdimaigulised proosalood raamatus ,,Ruttu tuttu!", näidend kogumikus ,,Kuldmuna", luuletusi ajakirjades ja kahe raamatuna. Contra lauseid intervjuudest: ... Peeter Sauter: ,,Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma." ... ,,Luuletusi ma kirjutan tõsiselt, aga kuna kõik, mis ma teen, on huumor, siis ma oleksin väga pettunud, kui seda ka tõsiselt võetaks." ... ,,Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed
ja surmaga. Surijate ja lahkunutega tegelemist peetakse õe töö kõige stressi tekitavamaks osaks. Õe surmaga toimetulek sõltub oskustest suhelda patsientidega ja nende lähedastega, toime tulla enda emotsioonidega ning osata märgata teisi ja toetudes vaistule reguleerida oma emotsioone.(Bailey jt 2011). Suhtlemise vallas väärtustasid patsiendid ning nende lähedased kõige enam läheduse tekkimist ning seda, et neid ei jäetud nende lahkumise perioodil üksi. Intervjuudest selgus, et patsiendid peavad tehtust tähtsamaks tegemise viisi. Uuring toob välja, et kuigi haiglates läheb suurem tähelepanu tehnilistele aspektidele, on patsientide ja nende lähedaste jaoks sellest veelgi olulisem humaanne hoolivus nende suhtes. (Bailey jt 2011). Oskus toime tulla enda emotsioonidega surija hooldusel ning peale surma, on kriitilise tähtsusega, et leida tasakaal intiimsuse ja distantsi vahel; luua patsiendiga emotsionaalne suhe ja neid lahkumise eel toetada
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Tsernobõli palve Raamatu kokkuvõte Koostaja: Carolina Sirel 8.klass Torma 2015 1 Raamatu kokkuvõte See raamat koosneb intervjuudest inimestega, kes elasid katastroofi ajal ja kellest suur osa elab veel praegugi Tsernobõli katastroofi kõige kuumemates piirkondades. Me oleme palju kuulnud sõduritest, kes pidid radioaktiivses piirkonnas tegema likvideerimistöid, kuid üsna vähe inimestest kes elasid sealsetes linnades ja külades, nendest, kes ei läinud pärast koju, vaid kelle kodu asuski seal ja kes sunniti lahkuma. Paljud neist naasid pärast oma kodukohta, sest kaotada polnud enam midagi
Nüüd küsib ta vahel minu käest arvamust... Ksenia Joost Ivo Nikkolo disainer Ivo Nikkolo paneb rõhku kangastele, need on huvitava struktuuri või töötlusega. Efektset kangast tasakaalustab ta klassikalise vormiga, äratuntavalt nikkololik käekiri lisab rõivastele hingelisust. Tema kollektsioonid ei ole kunagi ülepakutud, need mõjuvad puhta ja loomulikuna. Arvan, et ta toob välja ja rõhutab naise isiksust ning loomulikku ilu. Ivo Nikkolo, moest Moemõtteid intervjuudest, mida Ivo Nikkolo (51) on aastate jooksul Postimees Extrale ja Arterile andnud: «Olen Itaalia disainikoolkonna austaja. Seda iseloomustab küllalt lihtne vorm. Läbilõikeid ja muid detaile ma väga ei armasta. Ka romantilised asjad mulle ei istu. Aga naistemoes meeldib mulle maskuliinsem joon, pükskostüüm näiteks.» «Sellist inimest, kes ei oleks moega seotud, pole olemas. Ühed tarbivad moodi teadlikult, teised alateadlikult. Alasti ei käi ju keegi ringi.»
Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele. Inimestevahelised suhted: kodus kaasad, lapsed, ämmad töökaaslased alluvad, ülemused, kool Psühholoogia tänapäeva psühholoogia teoreetikud tammuvad paigal, sest nende hüpoteese pole võimalik tõestada ega ümber lükata. Intervjuudest saadud andmed pole usaldusväärsed, sest inimestel on omane ka iseennast petta. Psühholoogia peab hakkama tuginema evolutsioonilisel ja neurobioloogilisel aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 90ndatel. Sotsiaalteadused seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole kusagile kaugemale jõudnud. Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin
Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide? Iga inimese? Kui kõik inimesed mõistaksid looduses olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et tehes kahju loodusele, teevad kahju iseendale ja eriti oma lastele. Inimestevahelised suhted: kodus – kaasad, lapsed, ämmad töökaaslased alluvad, ülemused, kool Psühholoogia – tänapäeva psühholoogia teoreetikud tammuvad paigal, sest nende hüpoteese pole võimalik tõestada ega ümber lükata. Intervjuudest saadud andmed pole usaldusväärsed, sest inimestel on omane ka iseennast petta. Psühholoogia peab hakkama tuginema evolutsioonilisel ja neurobioloogilisel aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud 90ndatel. Sotsiaalteadused – seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole kusagile kaugemale jõudnud. Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin
taskus, kui ta mõrvas inglise rock'n'rolli tähe John Lennoni 1980. aastal Kümme aasta jooksul oli USAs müüdud 1,5 miljonit raamatut, Kuristik rukkis oli tõlgitud rohkem kui kolmekümnesse keelde ning igal pool maailmas kõneleti Kuristik rukkisest vaimustunud suil. Ometi ei teadnud lugejad kirjanikust midagi. 1953. aastal kolis kirjanik üksikusse farmi New Hampshire osariigis. Kirjanik on sellest ajast peale keeldunud igasugustes intervjuudest, vaid tema lähimad naabrid teavad rääkida, kuid kirjanik välja näeb. Ka kirjutatnud pole ta enam: ühe jutukogu ja kaks õhukest raamatut, mida maailm vaimustusega vastu ei võtnud. Enam ei sündinud ,,Kuristik rukkise" sarnaseid teoseid. Aga Holden oli vahepeal jäädvustunud inimeste mällu kui unustamatu romaanikangelane, kellega iga pealekasvav põlvkond end samastada saab. Kuigi raamat on ilmunud 1951. aastal, ei ole romaanis näha aegumise märke
,,Teate, see on põhimõtte küsimus. Olen iseendale lubanud ja mina seda lubadust ei murra." (,,Tädi Ruthi kuulsaim sõnapaar: Jawaharlar Nehru", Verni Leivak, Õhtuleht, 2005) Ruth Püss on ise öelnud, et ainuke mees, kellele ta intervjuud oli nõus andma, oli Urmas Ott. Kahjuks ei saanud ka see andekas mees Ruthi käest sõnakestki. (Perekonna allikad, 2009) ,,Peale ekraanilt lahkumist loobus Ruth Peramets Püss kõigist intervjuudest ning avalikest esinemistest ja pühendus ainult perekonnale." (Hüvasti, lapsepõlve lemmiktädi Ruth!, Õhtuleht, 2005) 4 2. Eeldused, võimalused, kutsumus Ruth haarasi kõigist võimalustest iseseisvalt kinni. Tegutses iseseisvalt ning kõrvalist abi eriti ei vajanud. Teised inimesed ei saanud teda kuidagimoodi mõjutada. See naine oli lihtsalt liiga kindel oma tegudes.
interneti osatähtsus. Kuulutuste abil kutsutakse tööle tantsijateks, ettekandjateks, klienditeenindajateks jne. Pakkumisel võib olla ka lihtsalt tasuv töö välismaal. 2002. aastal läbiviidud uurimuse kohaselt võtavad kuulutustes esitatud telefone vastu hea suhtlemis-, argumenteerimis- ja veenmisoskusega isikud (Pettai, Kase 2002). Nooremate puhul kasutatakse enam ka neiuga suhte või sõpruse tekitamise moodust. Intervjuudest tuli esile kolm juhtumit (üks neist 19-aastase neiuga seotult), kus tütarlaps armus meesterahvasse, kes ta seejärel endaga kaasa välismaale kutsus, kus neiu prostitutsiooniga tegelema sunniti või sel eesmärgil edasi müüdi. 1 Esineb ka taolist 1 Ühe juhtumi puhul õnnestus kaubitsemist ennetada vahetult enne välimaale lahkumist. 8
moodustanud organile. 5. Komisjon juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 2. ALAEALISTE KOMISJONI SUUNATUD NOORED 2.1. Komisjoni suunatute sooline jaotus Üldvalimi moodustas 781 alaealist, kellest 611 ehk 78% olid poisid ja 170 ehk 22% tüdrukud. Seega on 2004. aasta seisuga poisid tüdrukutest üle kolme korra sagedamini komisjoni suunatud. Samas ilmneb komisjoniliikmete intervjuudest, et tütarlaste osakaal on siiski kasvamas ning tütarlaste probleemid on tunduvalt sügavamad ja tõsisemad Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) statistika kõikide alaealiste komisjonide kohta näitab, et tüdrukute osakaal komisjoni suunatute seas on olnud aastaid üsna stabiilne. Alates 2002. aastast võib väikest tüdrukute osakaalu tõusu siiski täheldada (vt tabel 1). Tabel 1. Tüdrukute ja poiste osakaal (%) komisjoni suunatute seas, 19992005
liikumine võtab aega. 4 Imago püsivust saab selgitada asjaoluga, et inimesed tihtipeale näevad asju nii nagu nad neid tahavad näha, mitte nii nagu nad tegelikult on. See omakorda tähendab, et pankadel on väga raske oma imagot lühiajaliselt parandada, isegi siis kui ollakse muudatusteks nõus kulutama suuri rahasummasid. Võimsatest reklaamikampaaniatest, asjalikest intervjuudest, järjepidevatest tootekoolitustest pole suurt kasu, kui organisatsioon teiste tegevustega soovitud maine kujunemist ei toeta kui kõik töötajad pole teadvustanud, miks, kellele ja kuidas nende ettevõte töötab. Siit tulebki välja mõte, et mainekujundus ja hea imago loomine on üheks siseturundusega seotud valdkonnaks. Positiivne imago kujuneb heade tegude, sõnade ja näilikkuse koosmõjul. Hea pank
uurija poolt. See küsimus on sageli üles tõusnud seoses sellega, et kvalitatiivsete uurimistulemuste tõestuseks pakutakse artiklites ja aruannetes liiga nappe väljavõttesid intervjuu- ja vaatlusprotokollidest. Teine põhjus, miks kvalitatiivsed uuringuid kritiseeritakse, on nende poolt pakutud seletuste tõesus, valiidsus. Lausa anekdootlikuks on nimetatud kvalitatiivsete uuringute järeldusi, mis toetuvad üksnes lühikestele vestluskatkedele või üksikutele lõikudele struktureerimata intervjuudest. Valiidsuse ja reliaabluse küsimused kvalitatiivses uuringus pole tähelepanu pälvinud mitte üksnes kvantitatiivse suunitlusega autorite poole, vaid on tõsiselt päevakorras ka kvalitatiivsete uuringute pooldajate endi käsitustes. Flick (2006: 367) tõdeb, et probleem, kuidas kvalitatiivset uurimust hinnata, pole veel lõpplikku lahendust leidnud. (Laherand 2008: 47-48). 2.3 Kvalitatiivsete uuringute tüübid
,,Minu jonn" (2006) sisaldab kaks värsslugu väikesest tüdrukust, kes enesekehtestamise tuhinas tõmbab endale kaela pahandusi, mis tänu mõistvatele täiskasvanutele siiski lahenevad. Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 1-5- aastastele. Nooremad naudivad siiski eelkõige contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama ehk 3-4-aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Contra lauseid intervjuudest: ... Peeter Sauter: ,,Contraga on nii, et küsi talt ükskõik mida, tal on kohe muhe vastus valmis. Ta justkui ei tahagi nalja teha, justkui räägib täpselt ja ausalt, mida mõtleb. Ja see mõjub kreisilt ja ajab naerma." ... ,,Luuletusi ma kirjutan tõsiselt, aga kuna kõik, mis ma teen, on huumor, siis ma oleksin väga pettunud, kui seda ka tõsiselt võetaks." ... ,,Aga normaalne pole ma muidugi, jumala eest. Normaalsed inimesed ehitavad
ei tea, ma ei ole asjaga kursis, helistage hiljem? Katastroofilised tagajärjed võivad olla ka sellel, kui näiteks töötaja halva töö, või ebakompetentsuse tõttu satub ettevõte televisioonis mõnda ,,maailmaparandamissaatesse" nagu näiteks ,,Kaua võib!" või veel hullem ,,Võsareporter". Olulise osa ettevõtte mainest kujuneb just töötajate tegevustest välajspool tööaega, ehk personali teadvustamata turundustegevusest. Võimsatest reklaamikampaaniatest, asjalikest intervjuudest, järjepidevatest tootekoolitustest pole suurt kasu, kui organisatsioon teiste tegevustega soovitud maine kujunemist ei toeta, kui kõiki töötajad pole teadvustatud, miks, kellele ja kuidas nende ettevõte töötab.(Äripäev, 05.12.2000) Sisemine turundus on kontseptsioon, mis paneb juhtkonna keskenduma kõige olulisemale ettevõttes personalile. Kusjuures eesmärk ei ole ainult töörahulolu, vaid töötajate suunamine,
ÖT analüüsimisel(joonis 2). CLC2000 klassifikatsiooni kasutati peamise andmeallikana. Mõned CLC2000 klassifikatsiooni klassid olid näiteks põhjapõtrade karjamaade hindamiseks ebasobivad. Metsaklassidel ei olnud eraldi kategooriaid mändide ning kuuskede, lageraie, või vanade ning noorte metsade eristamiseks, mis on põhjapõtrade karjatamisel olulisteks näitajateks. CLC2000 ning andmeid mujalt asutustest kasutati piirkonna maakasutamise kaardistamiseks. Täiendavat infot saadi intervjuudest. CLC2000 andmed ei sisaldanud piisavat infot alas paikneva teedevõrgustiku ning infrastruktuuri kohta.Detailset infot edastas Finnish National Land Survey, samuti loodi teede ümber puhvertsoonid. Tulemusena saadud teede- ja infrastruktuuri kihid lisati CORINE klassifikatsiooni. Tulemused Ökosüsteemi teenuste eraldiste loomine elukohtade järgi Esmalt kalkuleeriti elupaikade väärtused. Arvutati uuendatud CLC2000 pinnaalade klassid igas põhjapõtrade karjatamise piirkonnas
Vaheklipp on lavastatud ning teemaks on ,,Koolifoobia (skolinofoobia)". Esimeseks intervjueeritavaks oli Janet Vavilov, kellel on tule foobia (arsonofoobia). Teiseks intervjueeritavaks oli Carmen Seljamaa, kellel on vihmaussi foobia (ofidiofoobia). Intervjueeritavad räägivad oma kogemuste põhjal foobiast, mis on selle põhjustanud, millised tunded foobses situatsioonis valdavad ning elust foobiaga üleüldiselt. Intervjuu küsimusi näeb uurimistöö lõpus asuvas LISAs. Intervjuudest võib järeldada, et mõlema intervjueeritava foobia on alguse saanud sokist. Foobses situatsioonis valdavad mõlemat intervjueeritavat ärevus ja paanika. Lisaks tekivad Janetil foobses situatsioonis ka hinga- misraskused. Carmenil hakkab süda peksma ning ta ei suuda enam kontrollida oma käitumist. Carmen Seljamaa teadvustab, et tegelikult ei tee vihmaussid talle viga, kuid siiski ei suuda ta foobiast võitu saada. Mõlemad intervjueeritavad väldivad foobset
rohkem Balti ketist ja toidu- ja tarbekaupade puudusest ning nende järjekordadest, kuid ka huvitav osa oli ka Laulev Revolutsioon, kus kõik eestlased läksid Tallinna lauluväljakule ja hakkasid laulma. Intervjuud otsustasin teha noorema täiskasvanuga ja ka vanuriga, kes on rohkem näinud ja teab ka rohkem. Tundus, et nii on huvitavam, kui üks on vanem ja teine on noorem. Need inimesed olid mu ema Kare ja mu vanaema Karmen. Mu töö koosneb kolmest osast ajaloolisest taustast, intervjuudest ja analüüsist. Oma tööga püüan näidata, et ajalugu on tõesti sündind ja inimesed mäletavad seda veel ning see ei unune neil iial. Tänusõnad annan ma kindlasti oma juhendajale Tiina Kullile, kes andis sihukese mõtte, et teha sel teema mini-uurimustöö ning kelle eestvedamisel sai see töö valmis. Veel tahan tänada ma oma intervjuueeritavaid Kare't ja Karmen'it, kellelt sain ma rohkem huvitavamaid teadmisi, kui õpikust.
Ta on äärmiselt andekas näitleja ja suudab äärmiselt hästi elada sisse väga mitmekesistesse ja erinevatesse rollidesse. Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja on ülimalt nõutud näitleja. Oma uurimistöös pean kasutama peamiselt ajalehtede, ajakirjade, interneti ja muu meedia abi. Üritasin J. Uuspõlluga ka ise intervjuud teha ja seda ka oma töös kajastada, aga kahjuks oli liiga keeruline mahtuda tema ajakavasse. See-eest kasutan ma oma uurimistöös tema vastuseid teistest intervjuudest, kus on talle esitatud põhimõtteliselt samad küsimused, mida oleksin talt ise teada soovinud saada. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on ühest küljest luua mingisugune pilt või ettekujutus sellest mehest ja teisest küljest õppida teda natuke tundma. 1. KES ON JAN UUSPÕLD Jan Uuspõld on sündinud 14. detsembril 1973. aastal Tallinnas. Ta on eesti näitleja , kes on kahtlemata üks populaarsemaid oma kodumaal
vastused ette määratud, kuigi on otstarbekas alustada ettevalmistatud küsimuste komplektiga. Interaktiivne intervjuu vormub protsessi käigus. Jaguneb omakorda standardiseeritud avatud intervjuu (küs.sed valmistatakse ette täpse sõnastusega ja teatud kindlas järjestuses. Vastatakse samadele küsimustele samas järjekorras, mis muudab intervjuudes saadud vastused hõlpsasti võrreldavaks. Seetõttu kaob teatud osa paindlikkusest. Erinevalt struktureeritud intervjuudest on siin vastused avatud, st iga vastaja ütleb oma sõnadega, mida arvab). Kava alusel toimuv intervjuu (määratakse eelnevalt kindlaks teemad fikseerimata nende täpset sõnastust. Intervjueerijal on lihtsam reageerida vastuste sisule ja koguda detailsemaid andmeid. Samas aga küsitakse erinevatelt isikutelt veidi erinevaid asju ja neid on raskem võrrelda). Mitteformaalne interv.(küsimused sünnivad vestluse käigus ja intervjueerija laseb end vestluse käigust juhtida
ning neil võib olla nii õpetaja- kui ka lasteaiaõpetajaharidus. Kvalifikatsiooninõuded on samad nii lasteaiaõpetajatele kui ka neile, kes õpetavad alusharidust koolides. Lasteaiakasvatajad võivad olla ka klassiõpetaja haridusega. Klassiõpetajatelt, kes õpetavad esimest kuut klassi, nõutakse ülikooli magistrikraadi. Sisseastumiseksam klassiõpetajaks õppima minnes koosneb kirjalikust eksamist, õpetamisoskuse demonstreerimisest ning intervjuudest. Aineõpetajad, kes õpetavad põhikooli viimast kolme klassi ning gümnaasiumiastet, vajavad magistrikraadi oma õpetatavas aines ning lisaks sellele ka pedagoogilist koolitust. Ülikooliõpetajatelt nõutakse üldiselt doktorikraadi. Alusharidus Alusharidus pole Soomes kohustuslik. Seda pakuvad enamasti lasteaiad, kuid ka koolide juures on tasuta eelkooliklassid. Alusharidus paneb rõhku lapse kasvamis- ja õppimisprotsessile.
klubi ligi 20 aastat hiljem üheks Eesti tugevaimaks omasuguste seas. See klubi suutis domineerida 10 aastat ja mõnelt võistluselt võita kõik võimalikud kohad, jättes teised klubid tühjade kätega. Kuimetsa ümbruses on enamasti tegeletud motokrosside korraldusega, kuid ka sealt on esile tõusnud mõned Eesti parimad sõitjad. Sealset motokrossi tegevust soodustas omal ajal Kaiu kolhoos. Intervjuudest selgus, et tänapäeval on motospordiga tegelemine palju kulukam ja ka ohtlikum. Ohtlikum sellepärast, et tänapäevased rajad on üles ehitatud enamasti hüpetele ja rohkem rahvale show jaoks, mis aga loob riski faktori enda vigastamiseks. Kallim aga seepärast, et kõik tuleb soetada ise ja keegi ei hakka sind lihtsalt niisama rahaliselt ega ka varustusega toetama, kui võistleja pole just tipptegija. Lõpus juhendaja tänamine ( juhendist vaata veel mis olema peab)
Kontrolli protsess. Iga autor teeb vigu ja iga asi võib olla vale. Kontrollime peaks koosnema neljast etapist: uudise uuesti läbilugemine; faktide äramärkimine; autoriga vestlemine; faktide kontrollimine ja vajadusel parandamine. Allikad. Faktide allikaid võib olla mitu. Osa fakte pärineb reporterilt endalt, kes on käinud sündmusel kohal(küsida reporterilt). Osa fakte on teiste inimeste intervjuudest, mida saab kontrollida koos reporteriga. Osa fakte pärineb kirjalikest allikatest, mida saab kontrollida toimetaja üksi ning selleks kasutama üldteatmeteoseid, erivaldkondade teatmikud, atlased, eksperdid, väljalõigete kogud jne. Toimetaja ei saa piirduda ainult ühe allika abil kontrollimisega. Kahtlaseid detaile tuleks kontrollida mitmest allikast. Alati kontrollimist vajad faktid. Osa faktitüüpi esineb enamus uudistes ja nende kontrollimine peaks olema rutiinne
korral on võimalik nendega tutvuda. Intervjuude vastustega ankeetide maht oli kokku 78 lehekülge, mistõttu nende bakalaureusetöö lisadesse lisamist ei pidanud autor otstarbekaks. Arvestades asjaolu, et intervjuude puhul kasutati eelnevalt ettevalmistatud küsimustikku, täiendavalt intervjuude jooksul küsitud küsimused olid erinevate intervjuude lõikes võrreldavad ning intervjuude hulk piirdus kuuega, siis analüüsiti intervjuudest saadud kvalitatiivseid andmeid käsitletud valdkondade kaupa saadud tulemusi sisuliselt võrreldes. 3. EMPIIRILISE UURINGU TULEMUSED JA JÄRELDUSED Käesolevas peatükis esitatakse läbiviidud empiirilise uuringu tulemusi sarnaselt läbiviidud intervjuude struktuurile käsitletud valdkondade kaupa. Kasutatavad pealkirjad on kohandatud intervjuudest saadud teadmistele. Klassifitseerimisele tulemustest lähtuvalt eraldi
6. FUNKTSIOONID Ajakirja põhifunktsioon on inimeste kultuuriline harimine väljaspool süvakultuuri piire. Valgust antakse Eesti lähiajaloos toimunud sündmustele. Ajakirja vaatepunkt on selge: võõrvallutajaid mõistetakse hukka. Seega on ajakirja funktsiooniks rahvusliku meelsuse süvendamine ja säilitamine. Ajakiri püüab kujundada lugeja maailmavaadet. Ajakirjal on vähemal määral olemas ka meelelahutuslik funktsioon. Peamiselt ilmneb see persoonilugudest ja intervjuudest, mis on sisult vähem maailmavaatelised ning seega kergemad. Kuna Kultuur ja Elu põhineb erakapitalil, siis võiks eeldada, et funktsioon ajakirja enda lähtepositsioonilt võiks olla kasumi teenimine, kuid kuna tegemist on üsna väikese lugejaskonnaga nissitootega, siis ei teeni väljaanne seda eesmärki. 12 7. SISU Ajakirjas Kultuur ja Elu ilmuvad artiklid võib sisu poolest tinglikult jagada nelja
Just kättesaadavate ja avalike allikate ammendumine uurimuse koostamisel oli põhjuseks, miks uurimustöö laiendamiseks ning uurimusküsimustele põhjalikumaks vastamiseks viisin perioodil 22. märtsist 2014. aastal 25. aprillini 2015. aastal läbi kümme intervjuud kokku kümne erineva tollases punkliikumises osalenud isikuga. Kümnest intervjueeritust üheksaga sain kokku isiklikult, vaid Ivo Uukkivi eelistas küsimustele vastata e-maili teel. Uurimustöös on kasutatud tsitaate intervjuudest; tsitaadid on esitatud muutmata kujul. Intervjuude käigus esitasin lisaks kaheteistkümnele plaanitud küsimusele ka isikupõhiseid küsimusi, et saada tollastest sündmustest ning intervjueeritavast parem ülevaade, mistõttu oli tegelik esitatud küsimuste arv lõppkokkuvõttes 30-40 küsimuse ringis. Suulise pärimuse salvestamisel tuleb paraku teatavasti arvestada sellega seonduva problemaatikaga, näiteks
Ka arvas suur osa, et peale satanismi registreerimist hakkab kuritegevus suurenema ning selle registreerimine tuleks kindlasti ära keelata. Sellise suhtumise on kindlasti kujundanud meedia ja filmid, kus kujutatakse sataniste kui kurja allikaid. Ka meedias olid välja toodud satanistide poolt tehtud kuriteod, millele vastas MVO asutaja, et nende juhtumite taga ei olnud tegelikult tõelised satanistid. Seda vastulauset saab aga lugeda ainult temaga tehtud intervjuudest, kuid mitte ühestki avalikust meediakanalist. ( http://mvo.saadanas.org/index.htm) Selline valeinformatsiooni jagamine ongi kujundanud meie rahva arvamuse satanismi. Inimesed on väga mõjutatavad ja piisab ühest filmist või meediaväljaandest ning juba on levimas vale arusaam. 28 Viimaseks küsisin, kas vastanute arvates räägitakse meedias satanismist piisavalt. Sellele vastas eitavalt, et pole üldse mitte midagi kuulnud, koguni 88,9% ning jaatavalt ainult 11,1%
tulemuslikkuse seoseid haigestumisega. 1.1.1.2) Võrdlev uurimus. Nt päeva- ja kaugõppe õppijate uuring. Üksikjuhtumi uuring case study. Kas konkreetses ajaühikus või kindlaskeskkonnas ja situatsioonis toimunud inimeste empiiriline uuring. See võib liituda ükskõik, millise teise meetodiga. Võtmeküsimus on info valik. Kas valida tüüpilised juhtumid või harva esinevad juhtumid. Infot kogutakse dokumentidest, arhiivisalvestustest, intervjuudest (kõige olulisem), otsesest vaatlusest, osalusvaatlusest ja füüsilised artifaktid. Meetodi kasutamisel on oluline mõista ühe juhtumi olemust sügavalt. Üldistusi teha ei saa. Tuleb silmas pidada,e t mingi juhtumi ilmingud võivad olla mitmetähenduslikud. Eksperiment. Uurimismeetod, kus tingimused on uurija otsese kontrolli all. Võimaldab vajalike tingimuste täpse kujutamisega tekitada test-olukorra, mis laseb inimkäitumist uurida huvipakkuvais näitajais
ettevõtte vajadustega ja rakenduks töötaja igapäevatöös ning jälgib oma osakonna koolituseelarvest kinnipidamist. Personalitöötajal on abistav funktsioon töötajate koolitamisel ja arendamisel vajaliku koolituse väljaotsimine, töötajate registreerimine koolitusele, koolituseelarve koostamine ja jälgimine, koolitusaruande pidamine. 3.1.1. Intervjuude kokkuvõte Järgnevalt on esitatud kokkuvõte käesoleva uuringu läbiviimiseks tehtud intervjuudest Fortum Termest ASi tipp- ja keskastme juhtidega. Senine koolitustegevus: Kuna ettevõttel ei ole koolitusjuhti ega ka otseselt selle tööga tegelevat inimest, siis senine koolitustegevus põhineb töökeskkonna voliniku ja struktuuriüksuste juhtide 31 ning personalitöötaja poolsetel tegemistel koolitusvaldkonnas. Ettevõtte sisemisest töökorraldusest tingitult tegeleb iga osakonna juht iseenda ja oma alluvate koolitusega
Kvalitatiivsete intervjuude tüübid intervjuu kava struktureeritusest lähtuvalt · Struktureerimata süvaintervjuu Intervjueeritaval võimaldatakse rääkida teemast nii, nagu tema õigeks peab. Küsimused tekivad jooksvalt ja vastavalt sellele, mida ta räägib. Aktiivne kuulamine väga oluline. Keerukas. Peab küsimustega toetama. · Etnograafiline intervjuu Meenutab kõige rohkem vaba vestlust. · Narratiivne intervjuu Narratiive saab ka teistlaadi intervjuudest.. kuid siiski eri vorm. Koosneb kolmest etapist: intervjueeritava ettevalmistamine enne intervjuud antakse ammendavat infot uurimusest, teema peab olema talle selge; intervjuu osas palutakse tal nt lugu jutustada, teda ei segata, intervjueerija ei sekku, võib ainult öelda mhm või midagi sellist; kui lugu on lõpuni räägitud Sageli eluloouuringutes. · Eluloointervjuu
Sisekaitseakadeemia üliõpilaste poolt (intervjuud töötajatega). Selles etapis küsitleti kokku 25 inimest. Intervjueeriti 13 kinnipeetavat viiest erinevast eluosakonnast (sh üks vabanenu), kahte julgeolekuosakonna töötajat, kolme sotsiaalosakonna töötajat, kahte meditsiiniosakonna töötajat, kolme vangistusosakonna töötajat (valvur, kontaktisik ja peaspetsialist), MTÜ Convictus Eesti esindajat ja direktori asetäitjat. Intervjuu keskmine pikkus oli 40 minutit. Suurem osa intervjuudest viidi läbi Murru Vanglas; üks MTÜ Convictus Eesti ruumides ja üks Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna ruumides. Intervjueerijad tegid kirjalikke märkmeid. · Struktureeritud intervjuud Struktureeritud intervjuudes (SI) kasutatakse vastusevariantidega küsimustikke. Need tuleks läbi viia vähemalt 20 inimesega, eriti sellistega, kel eeldatakse olevat ulatuslikud teemakohased teadmised, kuid mitte samade inimestega, kes tegid läbi PSI. Eesmärgiks on
Kvalitatiivsete uuringute korral on andmekogumine sügavamas ja paindlikumas vormis (võrreldes kvantitatiivsetega). Meetoditena kasutatakse nt personaalseid intervjuusid või fookusgruppi ehk grupiintervjuud. Põhjalikemates uuringutes kasutatakse mitmeid uuringumeetodeid koos. See tagab parema ülevaate ja laiema põhja edasisteks tegevusteks. Üheks näiteks on siin kommunikatsiooniaudit, mis koosneb nii ankeetküsitlusest, intervjuudest kui maineuuringust. ● Kvantitatiivne uuring (quantitative research) Kvantitatiivsed uuringud uurivad arvulisi näitajaid – müügimahud, turuosad, reklaamile kulutatud summade efektiivsus jne. Kvantitatiivsed uuringud tuginevad suurele hulgale vastajatele, läbi mille saadakse soovitud sihtrühma kohta usaldusväärsed andmed. Kvantitatiivsed uuringud annavad eelkõige
edastati tellijale 6. novembril 2013. Intervjuud Läbi viidi viis silmast silma ja kolm telefoniintervjuud nende asutuste esindajatega, kellel on uues lastekaitsesüsteemis oluline roll (sotsiaalkindlustusamet, tervise arengu instituut ja sotsiaalministeerium), keda seaduse jõustumine otseselt puudutab (linnade liit, maaomavalitsuste liit) või kellel on kogemus hinnatava süsteemiga teatud aspektist sarnase stuktuuri või teenuse pakkumisega. Üks intervjuudest toimus grupiintervjuuna, ülejäänud personaalintervjuudena. Iga intervjueeritava jaoks koostati individuaalne intervjuu kava, mille fookus sõltus intervjueeritava tööst. Lisaks küsiti intervjueeritavatelt tagasisidet nende osaluse kohta LKS eelnõu väljatöötamises; selle asutuse rolli kohta uues süsteemis, mida intervjueeritav esindas ning planeeritava süsteemi rollijaotuse selguse kohta. Enamik intervjuudest toimus intervjueeritava töökohas ning kestis 1–1,5 tundi
magamise juurde tagasipöördumine on läbi visualiseerimise ja kinesteetilise kehatunnetuse palju lihtsam. Käesolev seminaritöö võiks leida kajastust terapeutide ja taastusraviarstide praktikas, kellel on anatoomiline pädevus, aga sageli pole välja töötatud teadlikku kehapõhist mõtlemist. Oma juhtumi puhul avastasin, et asjakohast nõu taastumise kohta pidin ise otsima ja tõlgendama, kuna taastusravi terapeut soovitas mul oma tantsualaseid teadmisi rakendada Intervjuudest selgus, et taastumise juures on õige mõtlemine üsna määrava tähtsusega ja ka minu kogemused väidavad sama. Ei tohiks liialt omaks võtta nn. "sandi" suhtumist ja 24 teeseldud abitust. Palju rohkem aitab vigastusest üle saamisel positiivne ellujaatav suhtumine ja tunde järgi füüsiline aktiivsus. Oma keha peab kuulama ja andma piisavalt puhkust, ent mingi
Litereerisin „Ringvaate“ neid saateid, mida juhtis Jüri Muttika. Analüüsin saateid nr 16 ja 36, mille salvestused pärinevad Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi veebilehelt. Kahe saate peale kokku translitereerisin ligi 45 minuti jagu vestlusi Jüri Muttika ja erinevate saatekülaliste vahel. Vestlusteemasid oli seinast-seina, kuna selline on ka saate formaat: räägitakse nii aktuaalsetel ja tõsistel kui ka meelelahutuslikel teemadel. Minu litereeritud intervjuudest puudutas Jüri Muttika oma saatekülalistega järgnevaid teemasid: a) dr Vitali Bernatski dopinguskandaal, b) eestlaste loodud uus mobiilirakendus TanWise, c) nahavähk, päikesekaitse ja päikesekiirguse kahjulik mõju, d) Eesti ja Poola maasikate võrdlus ning maasikakasvatus, e) jalgpalli MM-i tulemusi ennustavad loomad, f) Robin Williamsi surm ja tema näitlejakarjääri eredamad hetked. g)
teiste tajumise täpsemaks nagu ka tajuja enda käitumise. Katsetes on välja toodud, kuidas sooritus paraneb peale vastava treeningu läbimist. Näiteks koondati ühte gruppi viletsa sooritusega ja õppeasutusega rahulolematud tudengid ning nad läbisid kursuse, kus tegeleti sellega, kuidas nad oma käitumise põhjusi tajuvad ja mõistavad. Treeningu käigus jagati neile teavet üliõpilaste üldisest sooritusest ja näidati videoklippe intervjuudest tudengitega, kelle sooritus oli õppeaja vältel paranenud. Õppegrupis osalenud tudengite eksamite tulemused paranesid kohe, nende keskmised hinded kerkisid aasta jooksul ning ka väljalangevus vähenes. Neid näitajaid võrreldi kontrollgrupiga, kes vastavas õppeprogrammis ei osalenud ja see tõi erinevused veelgi ilmekamalt esile. Esitatud näide on väga optimistlik ja rõhutab, et tajumise täpsust on võimalik arendada. Kindlasti on mitmeid
Brutokasum näitab ettevõtte kasumlikkust põhitegevusest, enne perioodikulusid, intresse ja tulumaksukulu. Läbiviidud uurimustöö tulemusel selgus, et uuritud ettevõttes ei käsitletud turustuskulusid ja müüdud teenuste kulusid õigesti lähtudes seadusandlusest. Vaatlusperioodil oli palju eksimusi algdokumentidel, kus põhitegevusega seotud kulud ei olnud kajastatud kasumiaruande kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“. Dokumentide vaatlemisest ja läbiviidud intervjuudest ettevõtte juhi ning finantsjuhiga jõuti järeldusele, et ettevõttes registreeritud algdokumendid on viseeritud ja kinnitatud juhtkonna poolt korrektselt. Üldjuhul on järgitud tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mõningatel juhtudel on tehtud paranduskandeid, et tehingud viia vastavusse RPS § 16 lg 6 toodud nõuetele. Korrektselt koostatud kasumiaruande alusel on võimalik ettevõtte juhtkonnal ja analüütikutel koostada erinevaid analüüse ning teha õigeid äri- ja juhtimisotsuseid
Osad küsimused koorusid välja intervjuu läbiviimisel. Üks intervjueeritav oli naine, kes hooldab ratastoolis liikuvat meest. Paaris intervjueeritavad olid ratastoolis liiklevad meesterahvad ja süvaintervjueeritav oli samuti ratastoolis liiklev mees. Ratastoolis liiklevat naist, kes oleks sihtgrupp, ei õnnestunud leida. Sihtgrupi valikul sai oluliseks aktiivse eluviisi harrastamine ja kogemus rannamõnude kasutamise kohta. Analüüsile on lisatud katked intervjuudest, et selgitada ja põhjendada järelduste loogilist paigutust. Intervjueeritavaid tähistan initsiaalidega: ratastoolis isiku hooldaja - KM, paaris intervjueeritavad - P1 ja P2 ning süvaintervjueeritav UK. Uurimustöö käigus läbi viidud intervjuude eesmärk oli fenomenoloogiliselt uurida nende inimeste mõtteid ja nägemusi antud probleemi kohta, mismoodi asjaosalised ise näevad ja hindavad antud olukorda. Millised on probleemide teravkohad ja milliseid lahendusi nad ise välja pakuvad
Koostöö suhtekorraldusfirmaga algabki ideaalis just mingis vormis kommunikatsiooniuuringust, mis annab mõlemale poolele tõese pildi organisatsiooni senisest suhtlusest ning lahendamist ootavatest probleemidest. 3 Auditi ettevalmistamine ja tegemine Audit kui tööprotsess koosneb kirjalikest küsitlustest sihtgruppide esindajatele või suulistest intervjuudest nendega, organisatsiooni infokandjate (reklaamid, trükised, veebilehekülg, sisekommunikatsiooni vahendid jne) analüüsimisest ning testidest ja katsetest. Intervjuud ja kirjalikud küsitlused puudutavad eelkõige neid inimesi, kellel on organisatsiooni käekäigule kõige suurem mõju. Need võivad olla näiteks olemasolevad või võimalikud uued kliendid, erinevad partnerid, ajakirjanikud ning kindlasti ka organisatsiooni enda töötajad. Organisatsiooni
Nendega viidi läbi struktureeritud elektrooniline intervjuu. Vt ka lisa 6 ja 7. 23 2.3. Uurimisprotseduuri ja andmetöötlusmeetodite kirjeldus Empiiriline uurimus I vaatluslehed sisaldasid nii ökoküla kui ka lasteaia üldiseid taustaandmeid, hariduse tasandeid, meetodeid kui ka koostööd lapsevanematega. Kõigi ökokülade ja lasteaedade vaatlusandmed ning täiendav informatsioon, mis lähtus intervjuudest või täiendavatest materjalidest (koduleheküljed, kogukonda kirjeldavad raamatud) kanti vaatluslehtedele. Ökokülade vaatluseks valmistati ette üks vaatlusleht, lasteaedade vaatluseks teine, kuivõrd osa informatsiooni polnud võimalik lasteaedades kaardistada. Vt Lisa 1 ja 2. Intervjuud salvestati diktofoniga, transkribeeriti ja tõlgiti vajadusel eesti keelde. Vt lisa 3 ja 4. Andmetöötluseks kasutati suunatud sisuanalüüsi (ehk suunatud kontentanalüüsi).
Seega pole meie tänased inimlikud omadused sugugi mitte geneetiliselt tagatud, vaid kujutavad endast ühist teadmistepagasit. Seda kõike nimetatakse kultuuriliseks evolutsiooniks. Inimeste suure aju ja keerukate ideede edastamise oskuse tõttu õppisid inimesed edastama suuri kultuurilise info koguseid, mis on olulised tulevaste põlvkondade ellujäämiseks. Vookogemus ja õnn Csikszentmihalyi (1990, 1998) on kirjutanud vookogemusest (flow experience), mille ta on sidunud õnnega. Tema intervjuudest selgus, et suurima õnne allikaks pole inimestele mitte raha või tunnustuse (kui välise motivatsiooni) nimel töötamine, vaid selliste asjade tegemine, mis neile enestele rahuldust toob (ehk seesmine motivatsioon). Vookogemus võib tulla laulude loomisest, piltide maalimisest, mäkkeronimisest või ükskõik millest muust, mis suudab täielikult meie tähelepanu haarata, nii et meie jaoks ei näi midagi muud eksisteerivat või miski muu oluline olevat.
teguriks intervjueeritavate kõrge vanus – üle kaheksakümne aasta –, mistõttu peab olema tähelepanelik nendelt saadud andmete analüüsimisel ja neid hoolega teiste teadaolevate fakti- dega võrdlema. Mõnel juhul, kui andmed on osutunud huvitavaks, kuid liialt erinevaks, olen neid kasutades lisanud ka viite vastava selgitusega. Arvukalt intervjuusid (põhiliselt Rootsi vanema põlve džässmuusikutega) on toimunud telefoniintervjuudena, millest litereerisin lühikokkuvõtted. Suur osa intervjuudest on läbi viidud eesti keeles, Rootsi džässmuusikute ja džässiuurijatega inglise keeles8 , E. Lindströmi ja Soome džässiuurijatega soome keeles. 8 Rootsikeelsetest trükistest arusaamiseks olen kasutanud Leena Marandi ja Lars Westini asjatundlikku abi, mille eest olen väga tänulik. 15 Järeldusteni jõudmiseks on kasutatud valdavalt faktikriitilist induktiivset analüüsi – saadud
annaabi.ee 
