Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia? (0)

1 Hindamata
Punktid

Elu omadused



Miks on kooli kohustuslikus   õppekavas bioloogia? Meditsiin:   ravimid?       
                    arstid? kirurgid?
                    ennetustöö??!!!
Tervislikud eluviisid:  toitumine
                                     füüsiline aktiivsus
                                     vaimne tervis
                                     laste kasvatamine


Põllumajandus:  mullaviljakus
                             sordiaretus
                             tõuaretus
Toiduainetetehnoloogia  
Materjalidetehnoloogia
Majandusteadused
 on ilma bioloogiata  mõeldamatud (ressursside kasutamine) Kriminoloogia
Sport
Turism



Energeetika (ressursid)
Rahvastikuküsimuse lahendamine
KESKKONNAPROBLEEMIDE lahendamine
Kelle mure see on? Ettevõtete? Riikide?
                    Iga inimese?
Kui kõik inimesed mõistaksid looduses 
olevaid suhteid, siis nad mõistaksid, et 
tehes kahju loodusele, teevad kahju 
iseendale ja eriti oma lastele.



Inimestevahelised suhted:
                    
kodus – kaasad, lapsed, ämmad
                    töökaaslased
                    alluvad, ülemused, kool Psühholoogia – tänapäeva psühholoogia  teoreetikud tammuvad paigal, sest nende 
hüpoteese pole võimalik tõestada ega ümber 
lükata.  Intervjuudest saadud andmed pole  usaldusväärsed, sest inimestel on omane ka 
iseennast petta.


Psühholoogia peab hakkama tuginema  evolutsioonilisel ja neurobioloogilisel  aluspinnal. Ja sellega on juba alustatud  90ndatel. Sotsiaalteadused – seni võivad sotsiaal- teadlased väita igaüks, mida tahab, sest  tõestada ei saa. Samad vaidlused kestavad  sadu aastaid, s. t. sots. teadlased ei ole  kusagile kaugemale jõudnud. Miks? Sest ühiskond on liiga keeruline, ka siin  kehtivad loodusseadused, kuid  sotsiaalteadlased sageli ei mõista neid, sest  puudub vastav haridus.


Eetika ja moraal – filosoofia osa, mis on  aastasadu paigal tammunud. Inimese emotsioonid, käitumine, motivatsioon  on seletatavad suurel määral 
evolutsiooniliselt (geneetiliselt).  Eetika peab saama  funktsionaalseks nii  poliitikas  kui õigusloomes. ÜRO inimõigused põhinevad ikka veel XIII s.  valgustusfilosoofidel!


Näited kiiret lahendust vajavatest  probleemidest (takistavad vaid teaduslikult  põhjendamata eetikareeglid). Humaansus?
Eutanaasia?
Elujõuetud beebid, lootusetud haiged?
Tasuta ravi haigetele, kes on oma haiguse  teadlikult põhjustanud? Truudus, armukadedus, abielu kestvus?
Homoseksuaalsus?
jne


  ELU OMADUSED Kersti Veskimets


MIS ON ELU? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada  ja  paljundada. • Valgud töötavad selle nimel.
  VALKUDE TÖÖS SEISNEB ELU.
• Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende  koostoimimine ongi elu. • Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas  töötavad? • Kuidas on lahendatud energia probleemid? 


1. Rakuline ehitus Rakk - 
väikseim
üksus elu
omadustega
1 2 34 56 7 8 9 10 1 12 13 14 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2 1 3 1 4


       Elusorganism on nagu mitmekorruseline maja, milles palju erinevaid  kortereid – rakke. • Korteris on oluline see, millest on tehtud lagi ja põrand (rakumembraan)  ning kust saadakse rahaenergia (ATP, süsivesikud) ja info (DNA
remondi jaoks. Kuid elamise korteris teevad mugavaks igasugused 
masinad ja aparaadid, mis korteris on – alates mikrolaineahjust kuni 
pesumasinani välja. Rakkudes on sellisteks masinateks valgud.  • Rakkudes saavad valgud oma ülesandeid õigeaegselt ja täpselt täita tänu  sellele, et nad võivad omada väga erinevat kuju, sõltuvalt keemilisest 
ehitusest.   • Üks ja seesama valk võib olenevalt tingimustest oma kuju oluliselt  muuta – seejuures toimuvad muutused sageli just valgu sees, mitte 
pinnal. Nii ka masinad meie korterites oma töö jooksul väliskuju enamasti 
ei muuda, kuid töötava masina sees toimuvad  protsessid. • Masina käivitamiseks või seiskamiseks on masinal olemas lüliti.  Ka  rakus peab valk omama võimalust olla vastavalt „välja lülitatud“ või 
„sisse lülitatud
“. • Fosforüülrühma lisamine (lüliti) valgu koostisse ongi üks võimalus, mis  lubab pöörduvalt muuta valgu ruumilist kuju.   (Darja Lavõgina)


Ainuraksed ja hulkraksed Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb,  pärmseen, koppvetikas, silmviburlane. Kes on protistid?     Hulkraksed - ...
     Kolooniad? http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.homeopathyandmore.com/med_images/SPONGIA_TOSTA.jpg   http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.brynmawr.edu/biology/franklin/LPN/volvox.jpg 


Bakterid on alati ainuraksed http://www.healthhype.com/wp-content/plugins/salmonella1.jpg 


Pärmseen          Koppvetikas       Kingloom Saccharomyces         Chlamydomonas      Parmecium http://www.microscope-microscope.org  www.greaterimmunity.com/Files/digestive_immun  Vaata kinglooma, kes sööb pärmseeni  Siin ka sööb 


     Silmviburlane                    Amööb
      Euglena                                                   Amoeba http://www.helpfulhealthtips.com/Images/A/Amoeba.jpg  Amööbi liikumine 


http://images.google.ee/imgres?imgurl=http


2.  Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganismid on  keerukama 
organiseeritusega, kui 
eluta objektid,  nii ehituses, talitluses  kui ka reguleerituses


3. Aine- ja energiavahetus  I  Autotroofid – organismid, kes toodavad 
ise orgaanilist ainet anorgaanilisest ainest. 
Valgusenergia abil  teevad seda TAIMED.
See protsess on fotosüntees:    6CO2 + 6H2O              C6H12O6  + 6O2 Laulame fotosünteesist! 
Mõned bakterid on ka autotroofid. VALGUS


FOTOSÜNTEES süsinikdioksiid vesi Valgus- energia hapnik


II  Heterotroofid – organismid, kes peavad  saama orgaanilist ainet, et varustada  ennast energia ja keha ülesehitamiseks  vajalike molekulidega.  Need on LOOMAD, SEENED, enamus  BAKTERITEST.  Loomad, seened saavad energiat ainult  rakuhingamisest:    C6H12O6  + 6O2               6CO2 + 6H2O Kuid ka taimed hingavad pidevalt .
Nende juured ei saaks teisiti kuidagi enegiat. ENERGIA


Mitokonder Mitokondris toimub  rakuhingamine, st. 
glükoosi reageerimine 
hapnikuga, mille 
tulemusel vabaneb 
ENERGIA ja tekib 
süsihappegaas ning vesi. Rakuhingamine toimub  kõigis organismides  v. a. bakterid. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2 1 3 1 4


Kas  auto- või heterotroofid? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg  http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein 


4.  Stabiilne sisekeskkond • Püsiv keemiline koostis  (vesi, soolad, valgud, hormoonid jne.) 
• Püsiv happelisus
• Püsiv temperatuur
        Kõigusoojased…?
        Püsisoojased …?
Ja muud näitajad


5. Reageerimine keskkonna  muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi  meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole?
Kas taimed näevad?
Kas taimed tunnevad maitset?
Kas ainuraksed tunnevad maitset?
Rakumembraanis on valgumolekulid, mis 
muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse



http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm  Kõiki rakke ümbritseb membraan:


www.nature.com/.../fig_tab
/nature05401_F1      Kuidas me tunneme maitset?  Keel koosneb  rakkudest,  mille ümber on  membraan.


Vaata retseptorvalgu tööd!  Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min.  Retseptor G-valk ja Ca kanal 


Retseptorvalk rakumembraanis  töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk?


Kuidas me näeme? Kui valgus jõuab fotoretseptorraku  valgustundlike pigmentideni, muudab 
pigment kuju.  Kolvikeste rakumembraanis paikneb pigment  jodopsiin (näeme värve). Kepikeste membraanis on rodopsiin (aitab  pimedas).  Kuju muutus vallandab vajalikud reaktsioonid,  mille tulemusena liigub signaal ajju. Koerad ja kassid näevad ka värve!


http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg 


Silma võrkkesta ehitus • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et   Kolvike Kepikesed




Nägemisprotsessi fotokeemiline alus
ehk fototransduktsioon.
 
Kolvikese raku membraanis on G-valkudega  seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab 
opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans-
vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. 


Rodopsiin 
sisaldab 348 
aminohapet



Sääse kobijad tunnevad  CO2, mis on peamine 
põhjus, et nad meid üles 
leiavad.  Tundlad tunnevad rohkem  lõhnu.  http://llecerf.tripod.com/mosquito.html 


• Putuka lõhnaretseptorid kobijates http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301008210001954 


Inimese haistmine üldisemalt https://www.youtube.com/watch?
v=snJnO6OpjCs


Linda B. Buck 
(2004 Nobel): Imetajatel on 
1000 geeni, mis 
vastutavad 
lõhnaretseptorite  eest http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/smell2.htm 


Retseptorvalgu töö


6. Paljunemine   Mittesuguline: uus organism saab alguse  sugurakkude ühinemiseta, ühest    vanemast:
         Pooldumine – ainuraksed …
         Vegetatiivne – taimed …
         Eostega – seened …
  Suguline – uus organism
  saab alguse kahe suguraku 
  ühinemisest.



7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul.
• Sugulise paljunemise puhul algab areng   viljastumisega, mittesugulise paljunemise  puhul  eraldumisega vanemorganismist. • Arengu käigus omandatakse uusi sise- ja  välisehituslikke tunnuseid, kohanetakse  keskkonnaga. • Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb  alati surmaga.  • Arenevad ka ökosüsteemid ja biosfäär


Kahepaiksed       Monarhliblikad


8. Evolutsioneerumine ...on liikide  pika aja jooksul pidev ühesuu- naline muutumine. Kui kaua võtab aega uue liigi teke?


Elu iseloomustavad omadused • Rakuline ehitus 
• Kõrge organiseerituse tase 
• Aine- ja energiavahetus 
• Stabiilne sisekeskkond 
• Reageerimine keskkonna muutustele
• Paljunemine 
• Areng 
• Evolutsioneerumine

Document Outline

  • Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia?
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • MIS ON ELU?
  • 1. Rakuline ehitus
  • Slide 11
  • Ainuraksed ja hulkraksed
  • Bakterid on alati ainuraksed
  • Pärmseen Koppvetikas Kingloom Saccharomyces Chlamydomonas Parmecium
  • Silmviburlane Amööb Euglena Amoeba
  • Slide 16
  • 2. Kõrge organiseerituse tase
  • 3. Aine- ja energiavahetus
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Mitokonder
  • Kas auto- või heterotroofid?
  • 4. Stabiilne sisekeskkond
  • 5. Reageerimine keskkonna muutustele
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Retseptorvalk rakumembraanis töötab
  • Kuidas me näeme?
  • Slide 30
  • Silma võrkkesta ehitus
  • Slide 32
  • Slide 33
  • Slide 34
  • Slide 35
  • Slide 36
  • Slide 37
  • Slide 38
  • Retseptorvalgu töö
  • 6. Paljunemine
  • 7. Areng
  • Kahepaiksed Monarhliblikad
  • 8. Evolutsioneerumine
  • Elu iseloomustavad omadused

Vasakule Paremale
Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #1 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #2 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #3 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #4 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #5 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #6 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #7 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #8 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #9 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #10 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #11 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #12 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #13 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #14 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #15 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #16 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #17 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #18 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #19 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #20 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #21 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #22 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #23 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #24 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #25 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #26 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #27 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #28 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #29 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #30 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #31 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #32 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #33 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #34 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #35 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #36 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #37 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #38 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #39 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #40 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #41 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #42 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #43 Miks on kooli kohustuslikus-õppekavas bioloogia #44
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-08-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor boii Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia
44
ppt

Miks on kooli kohustuslikus õppekavas bioloogia?

http://et.wikipedia.org/wiki/Ümaralehine_huulhein http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9903/taelik.jpg 4. Stabiilne sisekeskkond · Püsiv keemiline koostis (vesi, soolad, valgud, hormoonid jne.) · Püsiv happelisus · Püsiv temperatuur Kõigusoojased...? Püsisoojased ...? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd

Arengubioloogia
Elu omadused
3
doc

Elu omadused

Elu omadused Mis on elu?.................................................................................... Omadusi: koosneb rakkudest, hingamine, toitumine, paljunemine, reageerimine keskkonnale, evolutsioon. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud töötavad elu nimel. Valgumolekulid on suured molekulid. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. Valkude töös seisneb elu! Geenid määravad valkude ehituse. Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? pärilikkuse mõte Kuidas on lahendatud energia probleemid? energeetika mõte raku ehitus 1. Rakuline ehitus........................................................................ Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid organelle (mitokonder – tegeleb energia saamiseg

Bioloogia
Elu omadused
2
doc

Elu omadused

Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, süsihappegaas ja vesi. Rakuhi

Bioloogia
Bioloogia-elutunnused
5
docx

Bioloogia: elutunnused

Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ise orgaanilist ainet anor

Bioloogia
Elusorganismide aineline koostis-rakuõpetus
12
doc

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

Ühte liiki isendid, kes omavahel territooriumil kokku puutuvad ja neil on võimalus paljuneda, moodustavad populatsioone- ühte liiki isendeid. 4.) Liigi tasand- liik on sarnase ehituse ja talitlusega organismid kellel on looduslikult võimalik normaalselt paljuneda ja järglasi saada. Liik koosneb paljudest populatsioonidest. Liik on oluline tasand evolutsiooni käigus, st elus looduse ajaloolises arengus. Liik Maal koosneb paljudest populatsioonidest. Ökoloogia- bioloogia haru, mis uurib liikide vahelisi suhteid. 5.) Ökotasand- organismide omavaheliste suhete ning organismide ja keskkonnavaheliste suhete süsteem. Ökosüsteemis suhted kujunevad piirkondlikul tasandil ja kõrgeim tasand biosfääri tasand- kõik piirkonnad maal, kus on võimalik elu. Teaduslik uurimismeetod Teadusliku tegevuse eesmärgiks on teha kindlaks teaduslikke fakte. Teadusliku töö kõige ulatuslikum, aeganõudvam etapp- hüpoteesi kontrollimine.

Bioloogia
Bioloogia gümnaasiumile 1osa
20
doc

Bioloogia gümnaasiumile 1osa

BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesuguliselt- vegetatiivselt või eosteg

Bioloogia
11 klassi bioloogia konspekt
17
docx

11.klassi bioloogia konspekt

Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi ­ see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA ­ see on teiste valikute koostis C) C ­ Hüljes ­ ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand ­ molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne ­ puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk ­ on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

Bioloogia
BIOLOOGIA 11-klass I periood
14
doc

BIOLOOGIA 11. klass I periood

soetud DNA ahelast. DNA Pärilikkuse kandja ja kromosoomide põhiline koostisosa. Kordamisküsimused: Elu olemus 1. Elu tunnused. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. 3. Eluslooduse süstemaatika ja näited. 4. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 5. Uurimisprobleemi püstitamine. 6. Hüpoteesi sõnastamine. 7. Järelduste tegemine. 8. Millega tegelevad järgnevad bioloogia teadusharud: Etoloogia Histoloogia Ökoloogia Molekulaarbiolooga Anatoomia Tsütoloogia Füsioloogia Ornitoloogia Mükoloogia 9. Mõisted: Loodusseadus Biosfäär Biomolekul Hüpotees Pärilikkus Humoraalne regulatsioon Populatsioon Kohastumine Neuraalne regulatsioon Ökosüsteem Rakk Homöostaas

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun