„Kuristik rukkis“ kokkuvõte (13)

Q: Mis Central Parki partidest on saanud?

Vastus leiad õppematerjalist: „Kuristik rukkis“ kokkuvõte

Q: Mis on Holdeniga lahti?

Vastus leiad õppematerjalist: „Kuristik rukkis“ kokkuvõte

Q: Kuidas saabki lapsi jumaldav noormees olla agressiivne mässaja?

Vastus leiad õppematerjalist: „Kuristik rukkis“ kokkuvõte

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

4 HEA

Esitatud küsimused

Mis Central Parki partidest on saanud?
Mis on Holdeniga lahti?
Kuidas saabki lapsi jumaldav noormees olla agressiivne mässaja?

„ Kuristik rukkis “
Jerome D. Salinger
New Yorki on tabanud jõulumeeleolu, niivõrd siiras kui see suurlinna tuledes olla saab. Kogu selles saginas jalutab Central Parkis vaene perekond. Pere 6 aastane poeg astub kõnnitee kõrval ja ümiseb laulda: „Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad...“ Terve tee kuulab poisikluti üminat punase jahimütsiga kohmetu noormees , kes aina kuulab ja kuulab... Hiljem läheb see noormees oma 10 aastase õe juurde, kellele ta juhtunust jutustab. Phoebe , täiskasvanulikult tark ja omapärane tüdruk, kes on igatpidi ära teeninud selle, et tema vanem vend temast nii suures vaimustuses on. Phoebe seletab, et see on Robert Burnsi värss, aga see ei huvita tema venda sugugi. Tema vennal on sellest ajast peale unistus: „Igatahes ma kujutlen, kuidas väikesed lapsed mängivad suurel rukkipõllul mingit mängu. Tuhanded lapsukesed – aga lähedal pole hingegi, tähendab, ühtki täiskasvanut- peale minu. Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal , ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva – tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni. (...) Valvaksid lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin.“
Teose peategelane on Holden Caulfield, kahe näoga noormees. Ta on peaaegu 17 aastane ja ta ei suuda nimetada ühtegi asja mida ta salliks. Kool, õpetajad, matusebüroo juhatajad ja tegelikult kogu maailm ajab teda vihale. Sealjuures peaks ta ise rahul olema. Tal on jõukad vanemad, kes ostavad talle ilusaid seemisnahast mantleid ja kohvreid. Ta peaks olema õnnelikum kui need inimesed, kes on sunnitud tema kohvreid nähes enda omad voodi alla peitma .
Ta on intelligentne ja võimekas. Ta saaks häid hindeid , kui ta vaid viitsiks end veidikenegi pingutada. Aga teda ärritab ütlus „elu peab elama reeglite järgi“ Nii ei saa ta teha asju, mis talle ei meeldi, nii ei saa Holden alluda reeglitele, ta peab sooritama vaimset vastupanu.
Holden on suure kasvuga noormees, kes näeb küllalt kiitsakas oma eakaaslaste kõrval välja, kuid tal ei ole vistrikke ning ta lõikab oma varbaküüsi laua kohal. Ometi röövib miski pidevalt Holdeni rahu...
Kui raamat algab on Holden juba neljandat korda koolist välja visatud ja ta pakib üksildases ühikatoas asju.
„Kui ma olin minekuvalmis, kohvrid juba käe otsas ja puha, siis ma peatusin hetkeks trepi juures ja heitsin viimast korda pilgu meie koridorile. Ise ma nutsin . Ma ei tea, mispärast. Panin pähe oma punase jahimütsi, keerasin noka kuklasse , nii nagu see mulle meeldis, ja karjusin kõigest kõrist: „Head und, kretiinid!“ Vean kihla, et äratasin viimse kui värdja kogu korrusel. Siis kadusin, kus kurat.“
Kuna Holden pelgab peale neljandat koolist välja viskamist koju minna, sõidab ta New Yorki, et seal kolmapäevani end varjata. Ta seikleb klubides ja baarides, joob ning suitsetab , tantsib kõige koledamate California naistega ja kujutleb et on tõepoolest täiskasvanu. Üleüldse ärritab Holdenit see, kui inimesed märkavad vaid ta lapsikust ning unustavad ära ta täiskasvanulikud teod ja otsused.
Hotellis on noorukil piinlik kokkupuude kerglaste elukommetega naisterahva ja liftipoisiga, ta määrab kohtumisi oma vanade klassikaaslastega, keda siis solvab, sest leiab, et nad on niisama rumalad ja silmakirjalikud kui enne Holdeni lahkumist Penceysse . Kõik inimesed, kellega ta kokku puutub, pöörduvad Holdenist ära. Holden räägib teiste jaoks veidraid lugusid, näiteks eelistab Holden hobust autodele , sest „hobuses on vähemalt midagi inimlikku“. See annab tunnistust sellest, et Holdenit pole isa rikkus ära rikkunud, ta ei unele Cadillacidest. Üleüldse ei suuda ta mõista neid mehi, kes räägivad sellest, kui palju nende auto bensiini võtab ning jätavad oma naised autode varju....
Ka kinost ei leia ta meelelahutust, kinod on tema jaoks „tobedad augud“. Ja Holdeni teooria järgi ei saa ükski näitleja hästi näidelda: on need, kes näitlevad liiga halvasti, ja need kes näitlevad liiga hästi, ja teavad seda, et nad näitlevad liiga hästi.
Holden suudab iga taksojuhi terves New Yorgis närvi ajada. Piisab vaid küsimusest: „Kas te teate, mis Central Parki partidest on saanud?“. Kedagi peale Holdeni ei huvita see, kas pardid on autoga minema viidud, või istuvad nad praegu jäätunud kaanega tiigi peal. Neil on parematki teha, Holdenil oleks ka, aga ta muretseb ikka, kas linnud on olemas või ei...
Mis on Holdeniga lahti? Mis on see kuristik kuhu peategelane kukkumas on? "See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi , kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub , ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad , et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki."
Kui Kuristik rukkis 16. juulil 1951 ilmus oli romaanil ainult lühiajaline menu. Raamat püsis mõned nädalad edetabelite tipus ja siis kadusid inimeste suudelt lood sellest, kui fantastiline on Salingeri uus raamat ning aasta pärast ei mäletanud enam keegi, mis on Kuristik rukkis. Alles kolm aastat hiljem tuli läbimurre. Nüüd avastasid uues põlvkonna 16 aastased Kuristik rukkise tänu odavale taskuväljandele. Nad samastasid end Holden Caulfieliga nõndavõrd, et USA koolides muutus Kuristik rukkis kultuseks. Holdenist sai iidol „maailmakirjanduse esimene popstaar“ ( Stern )
Salingeri raamat Kuristik rukkis on mõjutanud ka meie tänapäeva kuulsusi. Wyona Rider on öelnud, et ilma romaanita kuristik rukkis oleks ta jäänud igavaks tüdrukuks.
„Ma tulin Hollywoodi, proovisin muusikat teha ja lugesin romaani Kuristik rukkis. Pärast seda oli miski teisiti, sai alguse kõik järgnev“ ( Johnny Depp).
Herman Hesse ütles muide selle raamatu kohta: „Problemaatilises maailmas ja problemaatilisel ajal ei saa luule kõrgemale tõusta.“
See raamat oli Mark Chapmani taskus , kui ta mõrvas inglise rock'n'rolli tähe John Lennoni 1980. aastal
Kümme aasta jooksul oli USAs müüdud 1,5 miljonit raamatut, Kuristik rukkis oli tõlgitud rohkem kui kolmekümnesse keelde ning igal pool maailmas kõneleti Kuristik rukkisest vaimustunud suil. Ometi ei teadnud lugejad kirjanikust midagi.
1953. aastal kolis kirjanik üksikusse farmi New Hampshire osariigis. Kirjanik on sellest ajast peale keeldunud igasugustes intervjuudest, vaid tema lähimad naabrid teavad rääkida, kuid kirjanik välja näeb. Ka kirjutatnud pole ta enam: ühe jutukogu ja kaks õhukest raamatut, mida maailm vaimustusega vastu ei võtnud. Enam ei sündinud „Kuristik rukkise“ sarnaseid teoseid. Aga Holden oli vahepeal jäädvustunud inimeste mällu kui unustamatu romaanikangelane, kellega iga pealekasvav põlvkond end samastada saab.
Kuigi raamat on ilmunud 1951. aastal, ei ole romaanis näha aegumise märke. Noorukite elu ei ole tänapäevani muutunud. Noored elavad ikka üle samu kriise , tunnevad samu tundeid ja vihkavad samu asju. Holdenist on kujunenud eeskuju murdeea noorukite hirmudele, igatsustele, emotsioonidele, ärkamistele ja vihale. Holden vihkab ju samasuguse jõuga seda kui kõik talle kasvuraskustest räägivad ning muudkui korrutavad, et see on ajutine ja mööduv. Holden murrab ju sellest hoolimata pead... see,et see üle läheb ei vähenda Holdeni hingevalu .
Ta tahab ju tõepoolest vaid ühte. Ta tahab mängide kurttumma, et ei peaks suhtlema silmakirjalike ja valelike inimestega. Abielluda ilusa kurttumaga, saada lapsed ja need siis kurja maailma pahede eest ära peita!
Ta on mässaja. Mässaja hinges . Väliselt vaikija. Vaikija, kes vihkab ja samas kardab rusikavõitlust, sest ta ei suuda iial vastasele silma vaadata. Kuidas saabki lapsi jumaldav noormees olla agressiivne mässaja? Ei saagi ju! Ta tahab ju vaid paremat paika, paika kus kõik oleks hea ja õiglane, kus täiskasvanud ei kõneleks vaid rahast ja võimust.
Ning viimaks on ta kuri, sest keegi ei mõista ta muret. Täiskasvanud peavad seda psühhika häireks ja saadavad ta psühholoogi juurde, sest täiskasvanud on liiga kinni oma võltsis ja neetud maailmas, et nad ei märka, et Holden on tegelikult täiskasvanu, täiskasvanu oma enda kiitsakas teismelise kehas. Ja nüüd keset hullumaja on ta ihüksi, nii üski, et ta tahab oma loo kirja panna, ning vahest ka teada, kas kuskil on veel neid noorukeid, kes vihkavad täiskasvanuid sama jõuga, sama südamega, sama siirusega...ja et kas kuskil on veel neid, kes tahaksid olla püüdjad rukkis....
Nii jääbki see raamat maailmakuulsaks, sest 16 aastaste elu on alati ühtmoodi hingevalu täis. Ühtmoodi hullumeelne, ühtmoodi piinarikas...

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 459 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

459 laadimist Kokku alla laetud

13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kadike Õppematerjali autor

Jerome D. Salinger. kokkuvõte raamatust

kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

docx

Kuristik rukkis

,,Kuristik rukkis" J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" on Jerome David Salingeri 1951. aastal ilmunud romaan. Raamat on olnud populaarne nii autori kodumaal kui ka mujal maailmas üle poole sajandi, sest teemad, mida antud raamatus käsitletakse, on aktuaalsed ka tänapäeval. Osa Holdeni iseloomust tuleb esile tema vestlusest endise õpetaja Mr. Spenceriga. Viimane noomib Holdenit, suunab teda mängima reeglite kohaselt ning rõhutab õpingute tähtsust. Holdenil on teatud lugupidamine vana mehe vastu, kuid samas on näha tema põlgust täiskasvanute suhtes, sest kuigi ta annab mõista, et nõustub Spenceriga, naeruvääristab ta mõttes mehe sõnu. Holden tunneb end üksiku ning võõrandatuna, nagu kogu maailm oleks tema vastu. Arvestades asjaolusid, et ta on arukas poiss, pärit privilegeeritud New Yorgi perekonnast, võib tema meelekibedus õigustamatuna tunduda. Holden on ehitanud enda ümber psühho

Kirjandus

docx

Kuristik rukkis

,,KURISTIK RUKKIS" · ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." - Ma ise tunnen ennast nii, sest ma ei jätnud hüvasti Saaremaalt lahkudes oma sõpradega, ja nüüd ma tunnen nagu ma poleks sealt lahkunud vaid oleksin nagu olude sunnil nendest lihtsalt eemal, ja ma tunnen ennast tänu sellele iga päev halvasti. · ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." - mulle meeldib see tsitaat sellepärast, et meie inglise keele õpetaja Derek ütles kunagi midagi samasugust, aga tema käskis meil kõiki reegleid rikkuda, mitte nende järgi mängida. · ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." - see on tõsi. Inime

Kirjandus

doc

J.D Salinger - Kuristik rukkis. Holden Caulfield

Jerome David Salinger Kuristik rukkis See kõrvalekaldumise värk käis mulle närvidele. Ma ei tea. Minuga on see häda, et mulle meeldib, kui kõrvale kaldutakse. Siis on palju huvitavam. /-/ On väga tore, kui teemast kinni peetakse. Aga mulle ei meeldi, kui sellest liiga täpselt kinni peetakse. Ma ei tea mul hakkab vist igav, kui keegi kõneleb kogu aeg ainult ühest ja samast asjast. (lk 157) Teos on mina-vormis jutustus sanatooriumis arvatavasti tuberkuloosist nõrke kopse turgutava teismelise paarist möödunud aasta ennejõulusest päevast. Järjekordselt koolist välja visatud Holden Caulfield kirjeldab üksikasjalikult, vahepeal kaugemassegi minevikku põigates toonaseid hetki, sündmusi ja emotsioone, iseenda maailmavaadet ning oma tuttavaid, püüab põhjendada oma käitumist ja leida oma kohta elus. Holden räägib oma seni viimasest koolist - Pencey erakeskkoolist, kust ta olematu õppeedukuse pärast välja visati, toanaabritest, õpetajatest, elab üle verisevõ

Kirjandus

odt

Salingeri elu ja looming; 1 romaani analüüs

12. Salingeri elu ja looming; 1 romaani analüüs JEROMED DAVID SALINGER: 1919-2010 · Salinger sündis ja kasvas New Yorkis · Käis mitmetes avalikes koolides · Käis Sõjaväe Akadeemias, kus kirjutas oma esimesed jutustused, mis avaldati kooli ajalehes · Tahtis ülikooli minna · Esimeseks avalikuks debüüdiks oli jutustus ,,Noored", mis avaldati ajalehes Story · 1942 värvati sõjaväkke- töötas vastuluure korpuses · Võttis osa Normandia dessandist · Peale sõda elas vanematega New Yorkis · Ilmus noorsoo romaan ,,Kuristik rukkis", mis sai kohe bestselleriks ning Salinger sai tolle aja noorte iidoliks · 1953 kolis maakohta- tema tõsisteks huvideks sai religioon ja filosoofia · ,,Hapworth 16, 1924"- viimane kirjutis 1956 aastal · Ta arvas, et ta isik ei vääri sellist tähelepanu ja ei tahtnud saada tagasisidet · Üksilduses kirjutas küll, kuid ei ole avaldatud · ,,Ma armastan kirjutada ja teen seda regulaarselt" - 1980 antud intervjuus · Oli 3x abiel

Kirjandus

txt

"Kuristik rukkis" JEROME D. SALINGER

KURISTIK RUKKIS. JEROME D. SALINGER 1.) J.D Salinger . Jerome David Salinger (sndinud 1. jaanuaril 1919 New Yorgis) on ameerika kirjanik. Jerome David Salingeri isa oli juudi pritolu importija Sal Salinger ning ema oti-iiri pritolu Mirjam Salinger.Ta ppis riigikoolides. Enamus petajad pidasid teda keskpraseks, viisakaks ja hbelikuks pilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academysse, kus ta ppis aastatel 1934 1936. Seejrel kis ta New Yorgi ja Columbia likoolis ning hakkas avaldama lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nhes ht sja verisemat lahingut. See mjutas teda tugevalt. 1946. aastal naases ta sjast. Mitmed tema lood lkati tagasi kuni aastani 1948, mil ajaleht New Yorker avaldas tema esimese loo. Peale seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 196

Kirjandus

rtf

Kuristik rukkis

Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima." ,,Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita. Sinna ei ole midagi parata. Sellepärast ma arvan, et inimene jäetagu rahule, kui ta on vähemalt millestki huvitatud ja kõneledes põlema läheb. Mulle meeldib, kui keegi põlema läheb. See on nii kena." ,,See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." ,,See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsalt surra, küpsuse märk

Kirjandus

doc

Kuristik rukkis

"Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on haiglas või sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos (me ei tea, kas see on tõsi; võiks ka arvata, et tegu on vaimuhaiglaga), aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi valgeveresusse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga, mis ulatub luiskamiseni, ja kohati oma v

Kirjandus

odt

Kuristik rukkis - Holden Caulfieldi kujunemine

tal on endalgi vähk. Noormehel hakkas halb, ta läks jalutama. Holdenil tuli plaan põgeneda läände, mängida kurttumma ning töötada bensiinijaamas. Phoebe'le kirjutas ta hüvastijätu kirja, viis selle kooli ning palus edasi anda. Muuseumi juures kohtudes oli Phoebe kaasa võtnud suure kohvri ning tahtid Holdeniga kaasa minna. Vend ei tahtnud, et ta kooli pooleli jätab ning lubas, et ka tema ei sõida ära. Pärast läksid nad loomaaeda. Holden Caulfieildi peas eksisteerib kuristik. Ta ei usu, et ümbrus talle midagi pakkuda suudab, sest ta otsib midagi sellist, mida ümbrus talle pakkuda ei saa. Lõpuks on ta kurnatud kõigest, kuid lepib mingis mõttes maailmaga ning ka kuristik ei pasta enam nii sügav.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (13)

Kaaady: Minu arvates ei ole see kokkuvõte väga hea, kuna olen ise raamatu läbi lugenud. Sain asjadest veidi teisiti aru. Ja peategelane ei olnud 16 nagu kokkuvõte väidab.

oleks võinud olla ka teiste tegelaste kirjeldusi peale Holdeni. Näiteks Sally, Phoebe, D.b, Allie jne jne jne

10:33 08-10-2008

kirsika84: jään neuraalseks kuna sisu raamatust oleks võinud rohkem olla aga tekst on täitsa ok

16:18 23-11-2008

devil500: siiani kõige põhjlikum kokkuvõte, mis selle raamatu kohta lugenud olen :) väga hea.

16:32 15-11-2008

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk